3-25-4399/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-4399

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla poolt

televiisori väljastamata jätmisega

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

26. juuli 2025 kuni 25. november 2025 kohta.

2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis X nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg

1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 26. novembril 2025 Tartu Halduskohtule

esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib, et Tartu Vangla tagaks talle viivitamatult

televiisori.

X märgib taotluses, et ta viibib alates 1. augustist 2025 üksikvangistuses ning raadiojaamad

igapäevaselt ei tööta. Ta on ainuke kinnipeetav üksikvangistuses, kellel ei ole televiisorit. Teistel

kõigil on vangla kulul televiisor olemas. Taotleja hinnangul vangla diskrimineerib teda, sest

üksuse juht ei salli teda ning teistele kinnipeetavatele, kes viibivad üksikvangistuses ja lõhuvad

päeval ning öösel, on televiisor vangla kulul tagatud. Tema ei ole kunagi öösiti lõhkunud ega ole

tekitanud vanglale ulatuslikku kahju. Televiisori saab paigaldada pleksiklaasi taha, et seda ei

saaks lõhkuda. X viitab taotluses kohtueelse menetluse dokumentidele ning on esitanud ka

menetlusabi taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel.

3-25-4399

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 28. novembril 2025 kohtule X taotluse

televiisori saamiseks, Tartu Vangla vastuse nr 2-2/2-25/6027-2 ning X 26. novembri

2025. a vaide nr 2-25/2-2/14950 (dtl 11-14).

KOHTU SEISUKOHT

3. X soovib, et kohus teeks Tartu Vanglale esialgse õiguskaitse korras kohustava

ettekirjutuse, mille kohaselt tuleks taotlejale vangla poolt väljastada televiisor (HKMS §

251 lg 1 p 3). Arvestades käimasolevat vaidemenetlust, on esialgse õiguskaitse taotlus

kohtus lubatav (HKMS § 249 lg 2).

4. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X palub end riigilõivu tasumise kohustusest

vabastada.

Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu

üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 ning halduskolleegiumi 19. märtsi

2025. a määruse asjas nr 3-22-2402 (p 9) seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus

menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades

taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtet ajavahemiku 26. juuli 2025 kuni 25. november 2025

kohta (vaadeldaval ajavahemikul maksetehinguid ei toimunud), vabastab kohus taotleja HKMS §

110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel.

5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks

või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

6. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 27. juuni

2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlusest ei selgu, millised on

need pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, mis õigustaksid praegusel juhul

esialgse õiguskaitse kohaldamist. Televiisori vaatamise võimaluse puudumine võib küll

taotlejale tekitada meelehärmi, kuid kohtu hinnangul ei ole televiisor selline asi, mille

puudumine saaks taotleja õigusi ülemääraselt kahjustada. Kuigi taotleja väidab, et televiisor on

talle muu hulgas vajalik ka seetõttu, et kambri raadio ei tööta korralikult, on taotlejal võimalik

raadio riketest vanglat teavitada ja nõuda raadio parandamist. Kohus leiab, et X ei ole olukorras,

kus tema õiguste kaitse põhiasjas tehtava hilisema lahendiga muutuks võimatuks või

ebamõistlikult keeruliseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul sisuliselt ka põhivaidluse

äraotsustamine. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust

(vt Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Kohus leiab, et

taotlejal ei esine ülekaalukat vajadust televiisori vaatamiseks ajal, mil vaidlus selle vangla poolt

väljastamise üle on veel pooleli. Kaebaja saab enda õigust saada informatsiooni ning

3-25-4399

üksikvangistuse tingimustes tähendusrikkalt aega veeta realiseerida ka lugedes vanglas

pakutatavaid ajalehti (VangS § 30 lg 1) ning kuulata raadiot.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik