2-23-130516/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-130516

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-130516

Tsiviilasi

Holm Bank AS-i hagi L. T. vastu laenulepingutest

tuleneva võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Hagihind

3251,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830)

lepingulised esindajad: Jaana Jostmann ja Sarmi Värv

Kostja: L. T. (isikukood XXX)

lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov

Kohtuistungi aeg

17.06.2025. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista L. T. lt Holm Bank AS-i kasuks välja 2494,03 eurot, millest 2181 eurot on

26.03.2023. a sõlmitud krediidilepingust nr 00251303268 tulenev põhivõlg, 160,74

eurot intress, 127,29 eurot 11.12.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt, 15 eurot lepingutasu ja 10 eurot sissenõudmiskulud.

3. Mõista L. T. lt Holm Bank AS-i kasuks välja 757,01 eurot, millest 683,90 eurot on

27.03.2023. a sõlmitud krediidilepingust nr 00981303279 tulenev põhivõlg, 31,05

eurot intress, 34,06 eurot 11.12.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt ja 8 eurot sissenõudmiskulud.

4. Jätta menetluskulud L. T. kanda.

5. Mõista L. T. lt Holm Bank AS-i kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

1 (6)

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Holm Bank AS esitas 31.07.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

L. T. lt 3093,14 euro saamiseks. Kohus tegi 04.08.2023. a võlgnikule makseettepaneku,

mille peale viimane esitas vastuväite. Seoses võlgniku poolt makseettepanekule vastuväite

esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 07.11.2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse

lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Holm Bank AS (hageja) esitas 11.12.2023. a Tartu Maakohtule oma nõude L. T. (kostja)

vastu hagiavalduse vormis.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.03.2023. a krediidilepingu nr

00251303268 (Leping 1), mille alusel andis hageja kostjale krediiti Megafort OÜ-lt kauba

soetamiseks summas 2181 eurot. Kostja kohustus maksma lepingutasu 15 eurot, tagastama

krediidisumma hagejale igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel lõpptähtajaga

19.03.2026. a ning maksma krediidisummalt intressi 13,90 % aastas. Lisaks sõlmisid

hageja ja kostja 27.03.2023.a krediidilepingu nr 00981303279 (Leping 2), mille alusel

andis hageja kostjale krediiti Montonio Finance OÜ-lt kauba soetamiseks summas 683,90

eurot. Kostja kohustus tagastama krediidisumma hagejale igakuiste osamaksetena

maksegraafiku alusel lõpptähtajaga 27.03.2028. a ning maksma krediidisummalt intressi 9

% aastas. Lepingus oli kokku lepitud maksete tasumisega viivitamise korras viivise määr

10,50 % aastas kuni 30.06.2023. a ja seadusjärgses viivisemääras 12 % aastas alates

01.07.2023.a. Kostja krediidilepingutest tulenevat maksekohustust ei täitnud. Kostja ei

reageerinud hageja korduvatele meeldetuletustele ja kohustust täitma ei asunud. Hageja

andis eelnevalt kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks ja hoiatas, et ütleb kostja

olulise rikkumise tõttu lepingud ennetähtaegselt üles alates 14.07.2023. a. Kuna kostja

kohustust ei täitnud, siis luges hagejad lepingud ennetähtaegselt ülesöelduks alates

14.07.2023. a. Kostja ei ole teinud lepingute alusel hagejale ühtegi makset. Hageja nõuab

hagis kostjalt lepingute järgi tagastamata krediidisummasid, lepingutasu, intresse lepingute

ülesütlemise seisuga ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist

tagastamata krediidi põhiosadelt, sh Lepingu 1 puhul lepingujärgses intressimääras ja

Lepingu 2 puhul lepingus kokku lepitud viivise määras, ning lisaks sissenõudmiskulusid

meeldetuletuskirjade eest.

Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja: 1) Lepingust

1 tuleneva põhivõla summas 2181 eurot, intressi summas 160,74 eurot, viivise põhivõlalt

summas 127,29 eurot, lepingutasu 15 eurot ja sissenõudmiskulu summas 10 eurot ning 2)

Lepingust 2 tuleneva põhivõla summas 683,90 eurot, intressi summas 31,05 eurot, viivise

summas 34,06 eurot ja sissenõudmiskulu summas 8 eurot.

Tartu Maakohus võttis hagi 28.12.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, L. T. , esitas 02.01.2023. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja

vaidles hagile vastu. Kostja tugineb hagile vastu väites sellele, et tema ei ole hagejaga

krediidilepinguid sõlminud ja raha saanud. Kostjal on alust arvata, et tema nimel on

sõlminud laenulepingud pettusega keegi teine. Kostja avalduse alusel on selle kohta

algatatud kriminaalmenetlus nr 23278050279, milles uurimine käib.

4. Kohus rahuldas 06.12.2024. a määrusega kostja taotluse menetluse peatamiseks ja peatas

2 (6)

tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasjas nr 23278050279 menetluse lõppemiseni.

5. 23.04.2025. a määrusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse. Kohus tegi kindlaks, et

menetlus kriminaalasjas nr 23278050279 lõpetati, kuna ei suudetud süüteo toimepanijat

kindlaks teha.

6. 16.06.2025. a toimus tsiviilasjas eelistung. Kohus lükkas istungil asja arutamise edasi,

otsustas poolte nõusolekul jätkata kirjalikus menetluses ja andis kostjale tähtaja hageja

kompromissiettepaneku kohta seisukoha esitamiseks ning täiendavate taotluste

esitamiseks.

7. Kostja esitas 08.07.2025. a kohtule taotluse tema vande all ülekuulamiseks. Kostja

põhjendas, et soovib oma ütlustega kinnitada, et tema ei ole hagejaga hagi aluseks olevaid

lepinguid sõlminud, ta ei ole midagi isiklikult allkirjastanud ning ei olnud teadlik

lepingute sõlmimisest. Õigusvastane lepingute sõlmimine toimus eeldatavasti U.L (end M.

) või temaga seotud isiku, perekonnanimega M. vahendusel. Kostja väitel kutsus U.L

kostja külla ja andis oma telefoni selleks, et kostja saaks kanda U.L palvel oma mehele

(M. le) 3 eurot täiendava kõneaega ostmiseks. Maksmine ebaõnnestus, kuid U.L viibis

juures. Pärast ebaõnnestunud toimingu sooritamist viibis kostja U.L juures tund aega.

8. Hageja esitas 24.07.2025. a kohtule seisukoha, milles ei nõustunud kostja vande all

ülekuulamisega, jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub hagi rahuldada. Hageja

leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja väidab, et ta ei ole

hagejaga lepinguid sõlminud ja viitas kriminaalmenetluses kolmandale isikule, kes

väidetavalt pettusega tema nimel lepingud sõlmis. Väidetava pettuse toime pannud isiku

suhtes on aga kriminaalmenetlus lõpetatud ja ei tuvastatud ühtegi isikut, kes oleks

lepingute sõlmimises süüdi ega ole tuvastatud, et tegu oleks olnud kelmusega. Hageja

selgitab, et on kasutanud kostja isikusamasuse tuvastamiseks tema digitaalset

isikutunnistust ja mõlemad hagi aluseks olevad lepingud on digitaalselt allkirjastatud

kostja nimel. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud sertifikaatide kasutustingimuste järgi oli

kostja kohustatud kaitsma oma PIN-koode parimal võimalikul viisil. Sellise kohustuse

eesmärk on tagada digitaalse isikutunnistuse abil tuvastatud isikusamasuse usaldusväärsus

ja tehtud toimingute kehtivus. Kasutustingimused näevad lisaks ette, et dokumendi

omanik vastutab sertifikaadiga tehtud digitaalsest isikusamasuse kontrollimisest tulenevate

kõigi tagajärgede eest. Kui kostja ei ole hoidnud oma digitaalallkirja andmise vahendeid

piisava hoolsusega või andis vabatahtlikult allkirjad, vastutab ta lepingutest tulenevate

rahaliste kohustuste täitmise eest hageja ees.

9. Kohus jättis 17.10.2025. a määrusega rahuldamata kostja taotluse tema vande all

ülekuulamiseks. Kohus otsustas määrusega jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses

ja määras pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade, menetluskulude nimekirjade ja

vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.

10. Hageja esitas 21.10.2025. a kohtule oma menetluskulude nimekirja.

11. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud ega midagi täiendavat kohtule ei

esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik

lahendada sisuliselt kohtuotsusega.

12.1. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja on võimalik rahuldada.

12.2. Hageja taotleb hagiga kostjalt krediidlepingutest tuleneva võla ja viivise ning lisaks

sissenõudmiskulude väljamõistmist.

3 (6)

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Hagile vastuväites tugineb kostja sellele, et

tema ei ole hagejaga lepinguid sõlminud.

Hageja on esitanud kohtule tõendina poolte vahel 26.03.2023. a sõlmitud lepingu nr

00251303268 (dtl 55-58), mille kohaselt on hageja andnud kostjale Megafort OÜ-lt kauba

soetamiseks krediiti 2181 eurot. Lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale

lepingutasu 15 eurot ja krediidi kasutamise eest intressi 13,90 % aastas ning tagastama

krediidisumma koos lepingutasu ja intressiga igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel,

lõpptähtajaga 19.03.2026. a. Lepingu krediidi kulukuse määr on 27,74 %.

Hageja on esitanud tõendina ka poolte vahel 27.03.2023. a sõlmitud lepingu nr 00981303279

(dtl 69-73), mille kohaselt on hageja andnud kostjale Montonia Finance OÜ-lt kauba

soetamiseks krediiti 683 eurot. Lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale krediidi

kasutamise eest intressi 9,00 % aastas ning tagastama krediidisumma koos intressiga igakuiste

osamaksetena maksegraafiku alusel, lõpptähtajaga 27.03.2028. a. Lepingu krediidi kulukuse

määr on 16,86 %. Lepingus oli kokku lepitud maksete tasumisega viivitamise korral viivise

määr 10,50 % aastas.

Mõlemad lepingud koos lisadega, sh maksegraafikud ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo

teabelehed, on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Esimene leping on kostja poolt

digitaalselt allkirjastatud vastavalt 26.03.2023. a ja teine leping 27.03.2023. a.

Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et eelnimetatud lepingud sõlmis tema nimel keegi

teine, on paljasõnalised ja tõendamata.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 16.12.2019. a nr 2-16-124450, p 22), et

juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb

eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud.

Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes

väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja

andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja

tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse,

võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. ID-

kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on

vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga

samaväärne tähendus.

Kostja ei ole väitnud, et tema digitaalse allkirjastamise vahendid, sh allkirja andmiseks

vajalikud PIN-koodid oleksid ilma tema tahteta tema valdusest välja läinud. Kui kostja andis

oma digitaalse allkirjastamise vahendid kolmandale isikule vabatahtlikult, siis ei mõjuta see

tehingu kehtivust. Kostja ei ole esitanud väiteid, mille põhjal võiks järeldada, et tema nimel

sõlmis keegi kolmas isik hagejaga lepingud pettusega. Kostja on pöördunud küll vastava

kaebusega politseisse, aga kriminaalmenetlus lõpetati, sest süüteo toimepanijat ei suudetud

tuvastada. Kostja selgitused selle kohta, et ta käis U.L-il külas ja viimane andis talle oma

telefoni, et osta tema mehele kõneaega, on ebamäärased ega seostu kostja nimel hagejaga

krediidilepingute sõlmimisega. Kostja ei ole üldse väitnud, et keegi kolmas isik oleks tema

digitaalse allkirjastamise vahendid saanud.

Eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul lugeda, et lepingud on hagejaga sõlminud kostja,

kelle nimel on lepingud digitaalselt allkirjastatud.

12.3. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepinguid

täitnud. Hageja on esitanud tõendina e-kirjad, mis tõendavad, et hageja saatis lepingute

kehtivuse ajal kolmel korral krediiditaotlustes märgitud kostja e-posti aadressile või

krediiditaotlustes märgitud kostja elukoha aadressile meeldetuletuskirju (dtl 61, 62, 63, 64,

78, 79, 80, 81) lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks ning 30.06.2023. a, kui

4 (6)

kostja oli viivituses kolme osamakse tasumisega, saatis hageja krediiditaotlustes märgitud

kostja elukoha aadressile kirjad (dtl 60, 74), milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks ning avaldas, et kui määratud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasuta, loeb hageja

lepingud kostja rikkumise tõttu üles öelduks alates 14.07.2023. a.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu

hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha

maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on

võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka

viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivise määraks

loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid

ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel on hageja nõuded kostjalt nii krediidilepingutest

tuleneva põhivõla, intressivõla, viivise ja ka võla sissenõudmiskulude saamiseks põhjendatud.

Kostja ei ole vaidlustanud krediidilepingutest tuleneva maksekohustuse rikkumist ega seda, et

tal on tähtaegselt tasumata 26.03.2023. a sõlmitud lepingu järgi krediidi põhiosa 2181 eurot,

lepingutasu 15 eurot ja intress 160,74 eurot ning 27.03.2023. a sõlmitud lepingu järgi

tasumata krediidi põhiosa 683,90 eurot ja intress 31,05 eurot. Hageja esitatud tõendid

tõendavad, et krediidilepingud on hageja poolse ülesütlemisega lõppenud 14.07.2023. a ja

alates sellest ajast on nõuded muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt

nõuete täitmist, lisaks viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest ning võla sissenõudmise

kulusid. Hageja nõuab viivist hagiavalduse esitamise, s.o 11.12.2023. a seisuga, arvestusega

lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, mis on põhjendatud.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud krediidilepingute puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1

mõttes tarbijakrediidilepinguga. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohaldab õigust kohus ja sellest

tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tuvastatav nõude aluseks olevate poolte vahel

sõlmitud krediidilepingute vastuolu seaduse imperatiivsete sätetega, sh tarbijakrediidilepingu

kohta sätestatuga. Lepingute krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud

ülempiiri ja hageja on tõenditega põhistanud (dtl 66, 67, 76), et ta kontrollis enne lepingute

sõlmimist kostja maksevõimet ja järgis vastavalt VÕS §-ile 4034 järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

12.4. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

1) 2494,03 eurot, millest 2181 eurot on 26.03.2023. a sõlmitud krediidilepingust nr

00251303268 tulenev põhivõlg, 160,74 eurot intress, 127,29 eurot 11.12.2023. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt, 15 eurot lepingutasu ja 10 eurot

sissenõudmiskulud; 2) 757,01 eurot, millest 683,90 eurot on 27.03.2023. a sõlmitud

krediidilepingust nr 00981303279 tulenev põhivõlg, 31,05 eurot intress, 34,06 eurot

11.12.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ja 8 eurot

sissenõudmiskulud.

Menetluskulude jaotus

5 (6)

12.5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud

kostja kanda.

12.6. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 159) kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud

riigilõiv summas 420 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 420 eurot, sh 92,79

eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 327,21 eurot täiendavalt hagiavalduse esitamisel.

Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda

riigilõivu summas 420 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 420 eurot kostjalt

hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

6 (6)