3-25-2212/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2212

Määruse kuupäev

28. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle

vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 13. juunil 2025 tehtud

sissekanne täies ulatuses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 28. juulil 2025 esitatud vangiregistri

sissekannete terviktekste sisaldava tõendi (dtl 37) osas kinniseks.

3. Keelata kaebajal tutvuda eelnimetatud tõendiga ning saada sellest koopiaid.

4. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

5. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 10. juunil, 13. juunil ja 20. juunil 2025 Tartu Vanglale taotlused

väljastada talle kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogust (vangiregister) suhtlusprogrammi raames tehtud sissekanded 3. juuni, 13. juuni

ja 16. juuni 2025. a kohta.

2. Tartu Vangla väljastas 1. juuli 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3585-2 kaebajale nõutud

sissekanded osaliselt. Vangla ei väljastanud kaebajale vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 7 p 1

alusel osaliselt 13. juuni 2025. a sissekannet.

3. Kaebaja esitas 4. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangiregistrist teabe väljastamiseks kohustamiseks. Tartu

Vangla rahuldas 1. juuli 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3585-2 kaebaja vastava taotluse

osaliselt, jättes osa kaebaja kohta käivast informatsioonist VangS § 52 lg 7 p 1 alusel

3-25-2212

õigusvastaselt väljastamata (kaebaja viitab 25. märtsi, 2. aprilli, 16. aprilli ja 3. juuni 2025. a

kannetele). Kaebaja ei nõustu vangla tegevusega ning soovib suhtlusprogrammis käsitletud

teemade kokkuvõtet täies mahus. Vangla hangib kaebaja kohta õigusvastaselt teavet ning teeb

selle teabe alusel kaebaja õigusi ja vabadusi piiravaid otsustusi. Üksnes asjaolu, et teave on

tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, ei anna alust piirata kaebaja õigust tutvuda tema

kohta kogutud infoga. Kaebaja on teabe sotsiaaltöötajale ise avalikustanud ning sellisele

infole ligipääsu piiramine on õigusvastane. Vangiregistrile juurdepääsu võib piirata vaid

julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil. Kaebaja ei saa ümber lükata vangla

valeväiteid ja hinnanguid, kui kogu teave selle kohta on salastatud. Kaebaja taotleb riigilõivu

tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

4. Tartu Vangla esitas 28. juulil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid ning vangiregistri sissekanded. Kaebajale väljastati tervikuna 3. juuni ja 16. juuni

2025. a sissekanded, osaliselt väljastati talle üksnes 13. juuni 2025. a sissekanne. Tartu

Vangla palub eraldiseisva kirjaga edastatud sissekannete osas haldusasja menetlus kinniseks

kuulutada ja piirata kaebaja juurdepääsu tõendile. Kaebajale jäeti väljastamata sotsiaaltöötaja

tõlgendus kaebaja öeldust, mis on käsitletav teabena vanglatöös kasutatavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning selle avalikuks tulek võib ohustada

vangistuse täideviimist. Selliste kannete väljastamine annaks kaebajale ülevaate, millistele

aspektidele vestluste ajal tähelepanu pööratakse ja millise detailsusega infot kogutakse. See

annab kinnipeetavale teavet selle kohta, milliseid olukordi ja teavet peab vangla sedavõrd

oluliseks, et koguda nende kohta infot. Sellise teabe pinnalt saab kinnipeetav teha järeldusi,

milliseid kohti või olukordi vältida. See omakorda võib ohustada vangistuse täideviimist.

Teadmine, milliseid hinnanguid ja tõlgendusi on sotsiaaltöötaja kaebajaga toimunud vestluse

pinnalt teinud, seab ohtu taasühiskonnastavate tegevuste läbiviimise ja ohustab vangistuse

eesmärgipärast täideviimist. Inspektor-kontaktisiku selgituste kohaselt reageerib kaebaja

tundlikult tema kohta talletatud teabele ja talle sobimatute sissekannete puhul võib ta lõpetada

igasuguse sisulise koostöö sotsiaaltöötajaga. Samuti võib kaebaja suhtlusprogrammi

läbiviimise ja taasühiskonnastavate tegevustega sisulise tegelemise asemel asuda

sotsiaaltöötajat survestama varasemaid tõlgendusi, hinnanguid või arusaamu muutma. Kui

kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi

oma igapäevatöö korraldamisel sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed

mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui

ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Kui kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla

meetodid ja taktika julgeolekualase teabe väljaselgitamiseks ja mida saab vangla järeldada

kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, siis on võimalik selle teabega manipuleerida. Kui

kinnipeetav ei tea täpselt, kuidas andmete kogumine ja analüüsimine toimub ning kuidas see

mõjutab vanglas järelevalvemeetme valikut, nende kasutamise aega ja sagedust, siis on

julgeoleku tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad meetmed asjakohased.

5. Kaebaja esitas 25. novembril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle saata

dokumendid paberkandjal. Kaebaja ei kasuta enam avalikku e-toimikut (AET) ega Vangide

Infoportaali, kuna ei taha olla Tartu Vangla meelevallas.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 1. juuli 2025. a vastust nr 2-2/2-25/3585-2,

millega jäeti talle osaliselt vangiregistrist teave väljastamata. Vangla väljastas kaebajale

eelnimetatud vastusega 3. juuni ja 16. juuni 2025. a sissekanded tervikuna, kuid jättis osaliselt

2

3-25-2212

väljastamata 13. juuni 2025. a sissekande (kaebaja on ekslikult märkinud sissekande

kuupäevaks 3. juuni 2025). Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel

Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 13. juunil

2025 tehtud sissekanne täies ulatuses. Kohustamisnõude raames hindab kohus vangla

tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja

õiguste kaitseks vajalik. Kuigi kaebaja viitab kaebuses ka 25. märtsi, 2. aprilli ja 16. aprilli

2025. a sissekannetele, siis ei ilmne kohtule, et kaebaja sooviks käesolevas haldusasjas

eelnimetatud sissekannete väljastamata jätmist vaidlustada. Vaidlusalune Tartu Vangla 1.

juuli 2025. a vastus nr 2-2/2-25/3585-2 eelnimetatud kandeid ei puuduta. Ühtlasi on kaebaja

vaidlustanud viimati nimetatud sissekannete väljastamata jätmise eraldiseisvalt haldusasjas nr

3-25-1540.

7. Kohus tagastab esmalt esitatud kaebuse (I), seejärel piirab kaebaja ligipääsu vangla esitatud

tõendile (II) ning viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (III).

I

8. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

9. Vaidluse all on üksnes ühe sotsiaalprogrammi raames tehtud sissekande kaebajale

väljastamata jätmise õiguspärasus. Vangiregistri 13. juuni 2025. a sissekande eesmärgiks ei

ole kaebaja õiguste ja kohustuste reguleerimine, vaid seal on üksnes fikseeritud sotsiaaltöötaja

ja kaebaja vaheline vestlus. Kuna kaebaja oli üks vestluse osaline, siis on ta vestluse sisust

teadlik. Asjaolu, et kaebajale ei ole teada, millises täpses sõnastuses sotsiaaltöötaja vestluse

vangiregistris fikseeris, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning kaebajale ülemääraseid

ebamugavusi või kannatusi põhjustada. Vangiregistri sissekandel ei ole iseseisvalt kaebaja

õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub

vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Kui vangla piirab kaebaja õigusi vaidlusalusele

vangiregistri kandele tuginedes, siis tehakse seda eraldiseisva haldusakti või toiminguga, mida

kaebajal on võimalik vaidlustada. Näiteks ühele haldusasjas nr 3-25-1540 vaidlustatud

kandele tugines vangla 29. mai 2025. a protokollilises otsuses, milles hinnati kaebaja suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkust, kaebajale väljastati

eelnimetatud otsusega ka vastav kanne ning kaebajal oli võimalik eelnimetatud otsust ja selles

sisalduvat kannet eraldiseisvas menetluses vaidlustada (vt Tartu Halduskohtu 27. novembri

2025. a määrus asjas nr 3-25-1540).

10. Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on andmekogu,

mille eesmärk on tagada vangistuse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine, anda

teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, pidada

arvestust vangistuses viibivate isikute ja nende paiknemise üle, võimaldada süstematiseeritud

andmetöötlust jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud

täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19

„Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“

lisas 1. Vangla ja sotsiaaltöötajad ei hangi ega kogu kaebaja kohta teavet õigusvastaselt.

Vanglal on õigus õigusaktidega sätestatud viisil ja mahus kaebaja andmeid koguda ning

vangiregistris talletada ja töödelda.

11. Vangla keeldus kaebajale osaliselt 13. juuni 2025. a vangiregistri sissekande

väljastamisest, tuginedes VangS § 52 lg 7 p-le 1, mille kohaselt ei pea andmesubjektile

3

3-25-2212

väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet, kui väljastamise tagajärjel võiksid saada

avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise

kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse

täideviimist. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale

käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangla on õigesti jõudnud järeldusele,

et vaidlusaluse sissekande puhul esinevad koostoimes VangS § 52 lg 7 p-s 1 sätestatud

kumulatiivsed tingimused, mille puhul on vanglal õigus andmete väljastamisest keelduda.

Samuti on vangla isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumist põhjendanud

(isikuandmete kaitse seaduse § 24 lg 3).

12. Vangiregistri 13. juuni 2025. a sissekanne kajastab kaebaja ja sotsiaaltöötaja

sotsiaalprogrammi raames toimunud vestluse sisu. Teave selle kohta, mida täpselt ja millises

mahus kaebajaga toimunud kohtumiste ja vestluste kohta talletatakse liigitub vanglatöös

kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla.

Vaidlusaluses kandes olev info või selle puudumine viitab sellele, kuidas ja millist teavet

vangla kaebaja kohta kogub. Teabest on võimalik teha järeldusi, mida peab vangla konkreetse

isiku puhul oluliseks ning kuidas on sotsiaaltöötaja kaebaja vestluse käigus väljendatut

hinnanud ja tõlgendanud. Sissekande kaebajale avalikustamine võib ohustada vangistuse

täideviimist. Teabe avalikustamisel tekib risk, et kaebaja kasutab teavet enda huvides ära ning

muudab edaspidi oma käitumist, hoiakuid ja meelestatust vastavalt sellele, mis talle kandest

teatavaks sai. Inspektor-kontaktisik selgitab, et kaebaja reageerib tundlikult tema kohta

talletatud teabele ja talle sobimatute sissekannete puhul võib lõpetada koostöö

vanglateenistujatega ning muuta võimatuks taasühiskonnastavate tegevuste läbiviimise.

Kaebaja koostöö eelnevalt suhtlusprogrammi läbi viinud sotsiaaltöötajaga lõppes suuresti

tulenevalt sellest, et kaebajale ei meeldinud vestluste kohta koostatud kanded, sh üritas

kaebaja survestada sotsiaaltöötajat enda kirja pandud hinnanguid muutma (dtl 33). Kui

kaebaja teab täpselt, kuidas erinevate vestluste ja kohtumiste käigus tema kohta andmeid

kogutakse ja analüüsitakse ning mida selle põhjal järeldatakse, siis on tal võimalik teadlikult

oma käitumist muuta, vangla jaoks olulist teavet varjata, anda vanglale valeinfot vms, et

vangla tegevust endale soodsas suunas mõjutada, vangla tööd häirida, õigusrikkumisi varjata

jne (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2023. a määrus asjas nr 3-22-1123, p 9; 29. märtsi

2022. a määrus asjas nr 3-22-320, p 17). Isikul on võimalik vanglat mõjutada teda

puudutavaid julgeolekuriske tegelikust madalamaks hindama, mis ei võimaldaks vanglal

rakendada isiku suhtes enam asjakohaseid meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamiseks, sh tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Samuti ei ole välistatud, et

isik jagab talle teatavaks saanud teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või

julgeolekuriskide hindamise kohta teiste kinnipeetavatega, mis omakorda suurendab

võimalust, et teavet koostoimes teiste kinnipeetavate kogutud teabega kuritarvitatakse.

Eeltoodu omab mõju ka vangla julgeolekule, kuivõrd vangla ei pruugi olla siis suuteline

reageerima tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Seega ei saa kaebajale 13. juuni 2025. a

sissekande terves ulatuses väljastamata jätmist õigusvastaseks pidada ning kaebuse

rahuldamine on ebatõenäoline.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

14. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

4

3-25-2212

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

15. Käesolevas asjas tuleb vangla 28. juulil 2025 esitatud vangiregistri sissekannete

terviktekste sisaldava tõendi (dtl 37) osas haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ning

piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu, kuivõrd tõend sisaldab vangiregistrisse

sotsiaalprogrammi raames 13. juunil 2025 tehtud sissekannet täies ulatuses. VangS § 52 lg 1

kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave

avaliku teabe seaduse tähenduses. VangS § 52 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetavatel õigus

nende kohta andmekogusse kantud andmeid saada, kuid sama paragrahvi lg 7 sätestab,

millistel juhtudel andmesubjektile andmeid ei pea väljastama. Kuna 13. juuni 2025. a

sissekande näol on tegemist teabega, mille väljastamise tagajärjel võivad avalikuks saada

vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning

see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist (VangS

§ 52 lg 7 p 1), siis ei ole kaebajale teabe avalikustamine põhjendatud. Kaebaja huvi Tartu

Vangla esitatud tõendiga tutvuda ei ole kaalukam vangla huvist tõendit kaebaja eest varjata.

16. Kuigi Tartu Vangla 28. juulil 2025 esitatud tõend sisaldab lisaks 13. juuni 2025. a

sissekandele ka 3. juuni ja 16. juuni 2025. a sissekandeid, mis on kaebajale avalikustatud ja

mille osas ei ole põhjendatud tõendi kaebaja ees varjamine, siis ei ole käesolevas asjas siiski

vajalik tagada kaebajale võimalust tõendiga lubatavas osas tutvuda ning koormata haldusasja

toimikut kahe dubleeriva dokumendiga (üks dokumendi variant kajastab tõendis sisalduvat

teavet terves ulatuses ja sellele on ligipääs üksnes kohtul ja Tartu Vanglal ning teises

dokumendi variandis on teave osaliselt kinni kaetud ja sellega on võimalik tutvuda ka

kaebajal). Sotsiaalprogrammi raames 3. juunil ja 16. juunil 2025 tehtud sissekanded

kajastuvad terves ulatuses Tartu Vangla 1. juuli 2025. a vastuses nr 2-2/2-25/3585-2 (dtl 28),

millele kaebajal on ligipääs. See tähendab, et Tartu Vangla 28. juuli 2025. a tõendi sisu on

kaebajale lubatavas osas avalikustatud teises dokumendis.

17. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist

üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.

mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik

tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse

piiramise kaudu.

18. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 28. juulil 2025

esitatud vangiregistri sissekannete terviktekste sisaldava tõendi (dtl 37) osas kinniseks ning

keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid.

III

5

3-25-2212

19. Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

20. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2025.

aasta 11 kuuga on kaebaja suutnud Tartu Halduskohtule esitada juba ligikaudu 130 kaebust),

ta on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi.

Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi

andmise aluseks. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole

erinevate kaebustega pöörduda. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka

kaebaja väide, et tal puudub internetile ja seeläbi AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on

AET-ile piisav ligipääs olemas, samuti on tal võimalik kohtule esitada avaldusi paberkandjal.

Tartu Halduskohus on eeltoodut põhjalikult selgitanud 27. novembri 2025. a määruses

haldusasjas nr 3-25-1540 (p 23 ja selle alapunktid) ning jääb oma varasemate seisukohtade

juurde. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p

1 alusel rahuldamata.

21. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

22. Kaebaja palub talle saata menetlusdokumendid paberkandjal. Kohus selgitab, et Tartu

Halduskohus edastab esmalt kõik dokumendid kinnipeetavale AET-i vahendusel, kuivõrd

kinnipeetavatele on vanglates tagatud võimalus kasutada tahvelarvuteid ning tutvuda seeläbi

AET-is oma kohtuasjadega. Kui kohtul ei õnnestu kinnipeetavale dokumente AET-i

vahendusel edastada, saadab kohus praeguse töökorralduse järgi dokumendid seejärel isikule

paberkandjal. Samad põhimõtted kehtivad ka kaebaja puhul. Samuti ei ilmne kohtule, et

kaebaja ligipääs AET-ile oleks ülemääraselt piiratud või et ta tegelikkuses AET-i ei kasutaks.

Näiteks võttis kaebaja AET-i kaudu 28. novembril 2025 vastu Tartu Halduskohtu 27.

novembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-1540 ning esitas samal päeval elektrooniliselt

eelnimetatud haldusasjas ja haldusasjas nr 3-25-3906 määruskaebused. Samuti esitas kaebaja

28. novembril 2025 AET-i kaudu halduskohtule 8-leheküljelise uue kaebuse (haldusasi nr 3-

25-4417). Seega on ilmne, et kaebaja saab ja kasutab jätkuvalt AET-i, kui peab seda ise

vajalikuks. Seega ei ilmne, et kaebajal oleks sama programmi kaudu ka kohtudokumentide

vastuvõtmine oluliselt takistatud. Kaebaja esitatud taotluses märgitud põhjenduste ja

tegelikkuses toimuva vahel on seega vastuolud, mis omakorda viitab järjekordselt kaebaja

poolsele valikulisele, manipuleerivale ja seeläbi pahatahtlikkuse poole kalduvale tegevusele.

Kaebaja tegevus viitab enam kohtu koormamise eesmärgile, mitte tegelikult esinevale

takistusele AET-i kasutamisel. Kohus peab seetõttu vajalikuks veel kord juhtida kaebaja

tähelepanu HKMS § 28 lg-s 2 sätestatust lähtumise vajadusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider

6