2-25-19127/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19127

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) avaldus Tallinn, Kotka tn 4

korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829),

lepinguline esindaja jurist Arvi Luhakooder

Puudutatud isik: Tallinn, Kotka tn 4 korteriühistu

(registrikood 80206276), seaduslikud esindajad E R, A L, A S

ja A R

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu)

avaldus Tallinn, Kotka tn 4 korteriühistu vastu.

2. Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Kotka tn 4 korteriühistu (registrikood

80206276) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu) (registrikood 12831829) kasuks põhivõlgnevus (kahju) 11 410,12 eurot,

11.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 66,63 eurot ning edasiulatuvad

viivised põhinõudelt (11 410,12 eurot) alates 12.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku Tallinn, Kotka tn 4 korteriühistu kanda.

4. Rahuldada avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata avaldaja

menetluskulude suuruseks 470 eurot. Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Kotka tn

4 korteriühistu (registrikood 80206276) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829) kasuks

menetluskulud 470 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-25-19127

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA MEENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas

11.11.2025 avalduse Tallinn, Kotka tn 4 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise

nõudes. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja põhivõlgnevus (kahju) 11 410,12 eurot,

11.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 66,63 eurot ning edasiulatuvad viivised

põhinõudelt (11 410,12 eurot) alates 12.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

2. Avalduse kohaselt toimus 09.07.2025 kortermajas aadressil Kotka tn 4, Tallinn maja

esimeses trepikojas veeavarii, mille tulemusena sai kahju ka Kotka tn 4-x, Tallinn korteriomand.

Korteriomandi asukohaga Kotka tn 4-x, Tallinn omanikuks on G J, kes on sõlminud avaldajaga

kodukindlustuslepingu nr xxxx. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri

aadressil Kotka tn 4-x, Tallinn. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.

3. xxxx OÜ teostas 15.07.2025 kahjustada saanud korteri Kotka tn 4-x, Tallinn ülevaatuse

ning tuvastas, et kahju põhjuseks oli veepüstaku leke. Kahjustada sai korteri Kotka tn 4-x,

Tallinn: duširuum, esik, elutuba.

4. Xxxx OÜ tegi 18.07.2025 ja 12.08.2025 korteri Kotka tn 4-x, Tallinn remondiks

hinnapakkumised 3294,68 eurot ja 6427,54 eurot – kokku 9722,22 eurot. Avaldaja hinnangul oli

korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Avaldaja hüvitas korteri parandamise kulu summas

9522,22 eurot. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

5. Korteri remondi ajal vajas kindlustusvõtja ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas ajutise

elukoha üürikulu kokku summas 1887,90 eurot (1322,90+565).

6. Kokku on avaldaja hüvitanud kahju 11 410,12 eurot, millest 9522,22 oli korteri

parandamise kulu ilma omavastutuseta ning 1 887,90 eurot oli ajutise elukoha üürikulu.

7. Avaldaja esitas 07.10.2025 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ning

andis kahju hüvitamiseks enam kui 10 päeva (s.o hiljemalt 21.10.2025), kuid puudutatud isik

kahju ei hüvitanud.

Puudutatud isiku seisukoht

8. Puudutatud isikule Tallinn, Kotka tn 4 korteriühistu (seadusliku esindaja E R kaudu) on

avalduse materjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 12.11.2025, kuid puudutatud isik

avaldusele oma seisukohta kohtu määratud tähtajaks (s.o 26.11.2025) ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Korteriomaniku avalduse asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike

ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, vaatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19516/13 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh

kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS §

492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita

2-25-19127

menetluses. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud

isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 614 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisteks avaldaja ja

puudutatud isik. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7

kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta

ei ole esitatud vastuväiteid

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja

nõue on põhjendatud, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus põhjendab

kohtulahendit järgmiselt.

11. Esmalt tuvastab kohus, kas avaldaja kui kindlustusandja on õigustatud isik kahjunõude

esitamiseks.

12. Avalduse kohaselt toimus 09.07.2025 kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada korter

aadressil Kotka tn 4-x, Tallinn. Avaldaja selgitab, et kahju põhjuseks oli kortermaja veepüstaku

leke. Elamu aadressiga Tallinn, Kotka tn 4 korteriomanikud on loonud korteriühistu (Tallinn,

Kotka tn 4 korteriühistu), mille eesmärgiks on mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja

remont.

13. Seega on puudutatud isikuks korteriühistu. Olukorras, kus kahju on alguse saanud

hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, tuleb

esitada kahjunõue korteriühistule. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2

kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.

KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme

tavapärast korrashoidu ja remonti. Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite kaasomandi osa

eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu

täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja

korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras.

Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt

Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).

14. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks on korteriomandite kaasomandi

osa eset korras hoida, st tagada tema eesmärgipärane toimimine. Seega oli korteriühistul

kohustus hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv veetorustik. Elamu ühiseks

kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh

kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu

27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Veetorustik on vähemalt üldjuhul ehitise

oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt

ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata.

15. Korteriomandi asukohaga Kotka tn 4-x, Tallinn omanikuks on G J, kes on sõlminud

avaldajaga kodukindlustuslepingu nr xxxx (dtl 12 jj). Avaldaja on kindlustusandja, kes on

kindlustanud korteri aadressil Kotka tn 4-x, Tallinn. Avaldaja kui kindlustusandja on

kindlustuslepingu alusel 17.09.2025 hüvitanud Xxxx OÜ-le kahjustada saanud Kotka tn 4-x,

Tallinn korteri remondikulud kokku 9522,22 eurot (dtl 38) ning 08.08.2025 ja 14.08.2025

kannatanu korteriomanikule G Jile ajutise elukoha üürikulu kogusummas 1887,90 eurot (dtl 39-

76). Kokku on avaldaja hüvitanud kahju summas 11 410,12 eurot.

16. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

17. Kuivõrd avaldaja kindlustusandjana on hüvitanud kahjustada saanud korterile tekkinud

kahju, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle

avaldajale. Seega on avaldajale üle läinud kindlustusvõtja nõue 11 410,12 euro ulatuses.

2-25-19127

18.Järgnevalt tuvastab kohus, kas avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, st kohustuse

rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning vastutus.

19. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS

§ 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega,

mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

20. Riigikohus on lahendis 3-2-1-117-14 selgitanud, et kaasomandisse kuuluvast

ühiskommunikatsioonist, nt keskküttetorustikust tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik

korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema

tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata

jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata

jätmine. Puudutatud isik võib vastutada elamu veetoru korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju

põhjustamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Samas võib puudutatud isiku

vastutus olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.

21. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

22. Kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel

nõuda teiselt kahju tekitajalt (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised

eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):

-

teine pool on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

teine pool vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

-

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); -

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

23. Vastavalt eeltoodule tuleb kohtul kontrollida, kas eeltoodud punktis nimetatud

kahjunõude eeldused on täidetud.

24. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 12 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud

korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Elamu aadressiga Kotka tn 4, Tallinn

korteriomanikud on loonud korteriühistu (Tallinn, Kotka tn 4 korteriühistu), mille eesmärgiks on

mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 35 lg 2 p 1).

25. Riigikohus on asjas nr 2-19-9500 asunud seisukohale, et korteriomanik, kelle

korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on

tekkinud tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest kahju, mis ei ole tingitud mõne üksiku

korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab nõuda selle kahju hüvitamist

teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (vt

2-18-13649/57, p 18). Juhul, kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus

kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg

5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele

tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab

sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema

ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju.

26. Lahendis nr 2-17-15364 Riigikohus selgitab, et kohustuse täitmise tõendamiseks ei piisa

elamu haldamiseks ja hooldamiseks sõlmitud lepingust kolmanda isikuga. Tulenevalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 lõige 1 vastutab korteriühistu ka kolmanda isiku poolt

2-25-19127

lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. KrtS § 4 lg 3 kohaselt ei ole eriomandi

esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike

ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva

hoone reaalosa piires. Järelikult veetorustik, mis on korteriomanike ühises kasutuses, ei ole

korteri eriomandi ese ning sellise süsteemi korrashoidmise kohustus on kõikidel kaasomanikel ja

korteriühistul.

27. Puudutatud isikuks on Tallinn, Kotka tn x korteriühistu, mis majandab elamut aadressil

Kotka tn 4, Tallinn, kus asub ka kannatanu korter nr x, mis sai kahju veepüstaku veeavarii tõttu.

Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike

ühise omandi hooldamine, sh veetorustiku korrashoid. Kuivõrd veetorustiku korrashoid on

korteriühistu mõjusfääris, saab eeldada, et puudutatud isik ei ole täitnud oma seaduslikku

kohustust ja vastutab kahju tekitamise eest korteri nr x omanikule. Puudutatud isiku vastutus ei

sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust,

millisel konkreetsel põhjusel veekahju tekkis ja vesi korterit nr x kahjustas.

28. Avalduse kohaselt selgus 09.07.2025 teostatud ülevaatusest (dtl 22-24; dtl 25-35), et

kahjustada sai korteriomandi Kotka 4-x, Tallinn: duširuum, esik, elutuba. Kahju ülevaatuse

aruandes on kahju ülevaatuse käigus tehtud fotod (dtl 25-35), mis tõendavad, et korteri nr 4

siseviimistlus sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada.

29. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena

ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult

või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos).

30. Avaldaja on tõendanud, et korteriomand Kotka 4-x, Tallinn sai kahju (kahjustunud

duširuum, esik, elutuba) (dtl 22-24; dtl 25-35). Seega tuleb kahju hüvitada tekkinud ulatuses

(VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikule pidi olema kahju tekkimine ettenähtav, st et veelekke

korral võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist

kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).

31. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille

järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada

asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas

kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

17312, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei

pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.

32. Kuivõrd puudutatud isik ei hoidnud ära veelekke tekkimist (rikkumine) ja kindlustatud

korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused; dtl 22-24; dtl 25-35), esineb

rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui veeavariid elamus aadressiga

Kotka 4, Tallinn ei oleks esinenud, ei oleks ka korter Kotka 4-x, Tallinn kahjustada saanud.

33. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust

tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kahju tekitaja ei

vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et

rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, st et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud

kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja korteriomanikule kahju

2-25-19127

tekkimist vältida (näiteks et ta kontrollis torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja

hoolikusega). Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud puudutatud isiku vastutust välistavaid

asjaolusid.

34.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §

132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui

asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kui asja parandamine on asja väärtusega

võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

35. xxxx OÜ teostas 15.07.2025 kahjustada saanud korteri Kotka 4-x, Tallinn ülevaatuse (dtl

22-24) ning tuvastas, et kahju põhjuseks oli veepüstaku leke (dtl 22). Kahjustada sai korteri

Kotka tn 4-x, Tallinn: duširuum, esik, elutuba (dtl 22-24; dtl 25-35).

36. Xxxx OÜ tegi 18.07.2025 ja 12.08.2025 korteri Kotka tn 4-x, Tallinn remondiks

hinnapakkumised 3294,68 eurot (dtl 36) ja 6427,54 eurot (dtl 37) – kokku 9722,22 eurot.

Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Puudutatud isik ei ole

remondikulude vastu vaielnud. Avaldaja hüvitas kindlustuslepingu alusel Xxxx OÜ-le

17.09.2025 korteri parandamise kulu summas 9522,22 eurot (dtl 38). Omavastutus 200 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda.

37. Korteri remondi ajal vajas kindlustusvõtja ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas ajutise

elukoha üürikulu kokku summas 1887,90 eurot (1322,90+565) (dtl 39-76). Ka vastav kulu on

mõistlik ning vastab lühiajalise üüri turutingimustele. Avaldaja on tõendanud, et korteriomanik

võrdles erinevaid hinnapakkumisi ja kooskõlastas ajutise elukoha üürikulu avaldajaga.

38. Kokku on avaldaja hüvitanud kahju 11 410,12 eurot, millest 9522,22 oli korteri

parandamise kulu ilma omavastutuseta ning 1 887,90 eurot oli ajutise elukoha üürikulu. Kohtu

hinnangul on avaldaja kahjunõue 11 410,12 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

39. Lisaks on avaldaja esitanud viiviste nõuded: sissenõutavaks muutunud viivised perioodi

22.10.2025 kuni 11.11.2025 eest 66,63 eurot ja jooksvad viivised alates 12.11.2025

põhivõlgnevuselt (11 410,12 eurot) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

40. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

41. Kahjunõudes (dtl 77-78) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 21.10.2025. Seega

muutus avaldaja nõue sissenõutavaks alates 22.10.2024. Kohtu hinnangul on avaldaja viiviste

nõuded, s.o sissenõutavad viivised perioodi 22.10.2025 kuni 11.11.2025 eest 66,63 eurot ning

edasiulatuvad viivised alates 12.11.2025 põhinõudelt (11 410,12 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

42. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel kohus rahuldab avalduse ning määrab, et

puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele kahju 11 410,12 eurot, 11.11.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 66,63 eurot ning edasiulatuvad viivised alates

12.11.2025 põhinõudelt (11 410,12 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-25-19127

43. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda.

44. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid

(vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus

selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid

õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

45. Avaldaja on ühes avaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et

avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 525 eurot (s.o 3,5 tundi tööd

tunnihinnaga 150 eurot). Avaldaja kinnitab, et kulud ei sisalda käibemaksu ning kõik

menetluskulud on seotud tsiviilasja 2-25-19127 menetlusega. Lisaks palub avaldaja kohustada

puudutatud isikut tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatule alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). Avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5

nõuetele.

46. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid

(vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus

selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid

õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

47. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses

tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud

siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu

suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

48. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2

2-25-19127

kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt

asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.

49. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb hagejal

kostjale hüvitada – tegemist on vältimatu kuluga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja

tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud

isikul avaldajale hüvitada tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

50.Kohus peab avaldaja juristist lepingulise esindaja põhjendatud ja turuolukorraga kooskõlas

olevaks tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on avaldajale osutatud

õigusteenuse maht (s.o 3,5 tundi tööd), arvestades vaidluse ulatust ja keerukust ning koostatud

menetlusdokumentide sisu, samuti põhjendatud ja vajalik. Avaldaja menetluskulude nimekirjas

esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei

tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud

isikul avaldajale hüvitada õigusabikulud 420 eurot (3,5x120).

51. Avaldaja on kandnud põhjendatud menetluskulu kokku 470 eurot (50+420), mis kuulub

puudutatud isikult väljamõistmisele.

52. Avaldaja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

53. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik