3-25-2108/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2108

Haldusasi

A. A., B. B., C. C., D. D:i, E. E. ja F. F. kaebus Kose valla

kohustamiseks korraldama XX Y (katastritunnus xxxxxx)

kinnistul sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise

Menetlusosalised

Kaebajad A. A., B. B., C. C., D. D:, E. E. ja F. F.

Vastustaja Kose vald, volitatud esindaja Janno Perv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. A., B. B., C. C., D. D:i, E. E. ja F. F. kaebus. Kohustada XXXa

korraldama XX Y katastriüksusel (katastritunnus xxxxxx) nõuetekohaselt sademevee

ärajuhtimine hiljemalt ühe (1) aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 240 eurot (ilma

käibemaksuta).

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-25-2108

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. A.le ja B. B.le kuulub kinnistu aadressil A, Kose-Uuemõisa, Harjumaa.

2. C. C.le ja D. D:ile kuulub kinnistu aadressil B, Kose-Uuemõisa, Harjumaa.

3. E. E.le ja F. F.le kuulub kinnistu aadressil C, Kose-Uuemõisa, Harjumaa.

4. A. A., B. B., C. C., D. D:, E. E. ja F. F. (edaspidi kaebajad) pöördusid 03.03.2025 Kose

Vallavalitsuse poole seoses sademevee probleemiga XXa piirkonnas.

5. Kose Vallavalitsus vastas kaebajate pöördumisele 18.03.2025 kirjaga nr 8-1/491-1, et

tekkinud olukorra saavad lahendada kaebajad koostöös arendajaga (AS K.U.MELL).

Vastustaja selgitas kokkuvõtlikult järgmist.

XXX ja arendaja AS K.U.MELL sõlmisid 2021. a detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise halduslepingu nr 2-7.9/30 (edaspidi haldusleping). Vastavalt

halduslepingule, samuti kehtestatud detailplaneeringu seletuskirjale ja muudele

dokumentidele on arendaja AS K.U.MELL võtnud endale kohustuse teostada kõik

planeeringust tulenevad tööd, sealhulgas tagada sademevee ärajuhtimise lahendused

ning likvideerida kõik arendusega seotud võimalikud puudused oma kulul.

Halduslepingu põhjal (vt punktid 3.1.1-3.1.17) on arendaja kohustatud: 1) ehitus- ja

infrastruktuurirajatised, sealhulgas sademevee äravoolusüsteemid, välja ehitama omal

kulul; 2) rajatised välja ehitama ja tagama nende kasutuskõlblikkuse hiljemalt 60 kuu

jooksul alates lepingu sõlmimisest (p 3.1.3); 3) teostama koostööd naaberkinnistute

omanike ja tehnovõrkude valdajatega (p 3.1.16).

Halduslepingu punkt 5.2.3 sätestab ühemõtteliselt, et detailplaneeringu ja rajatiste

elluviimine toimub ainult arendaja kulul ja arendaja riskil, mis tähendab, et vallal ei

teki kohustusi sademevee süsteemide väljaehitamiseks või parendamiseks nimetatud

arenduspiirkonnas. Vallal puudub samuti lepinguline kohustus asuda arendaja asemel

probleeme lahendama.

Valla ülesandeks on teostada järelevalvet lepingu täitmise üle ning tagada vajadusel

lepingust tulenevate sanktsioonide rakendamine, kui arendaja ei täida oma kohustusi

(p 5.1.2 ja p 6.2). Hetkel on vald pidanud arendajaga läbirääkimisi ning selgitanud

AS-le K.U.MELL kui arendajale kohustust lahendama vertikaalplaneeringuga

kruntide siseselt sademevee immutamise.

Halduslepinguga võetud kohustused on poolte poolt täidetud, kuid vald möönab, et

arendaja on kinnistutele hoonete projekteerimise käigus jätnud lahendamata

vertikaalplaneeringuga kruntide siseselt sademevee immutamise, mis on endaga kaasa

toonud käesoleva probleemi.

6. Kaebajad esitasid 26.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kose valla kohustamiseks

korraldama XX Y (katastritunnus xxxxxx) kinnistul sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebajad leiavad, et vastustaja kohustus on korraldada sademe- ja pinnavee ärajuhtimine

XX Y katastriüksusel (katastritunnus xxxxxx).

7.1. Kose-Uuemõisa alevikus on kestnud juba enam kui 1,5 aastat tõsine infrastruktuuri

probleem: uusarenduspiirkonnas puudub toimiv sademe- ja pinnavee äravoolusüsteem.

2(11)

3-25-2108

Detailplaneeringus on sätestatud, et iga krunt peab sadevee sisemiselt lahendama, kuid

reaalsuses ei toimi see savisel pinnasel ja tugevalt varieeruva reljeefiga piirkonnas. Antud

probleem (üleujutused) on sama koha peal olnud juba enne elamukruntide ehitamist (üle 37

aasta). Elamud ehitati 2021. a.

7.2. Sadevesi voolab Maasika põllult ja ümbruskonna kõrgematelt kruntidelt kokku XX Y

katastriüksusele, kust see omakorda valgub madalamal asuvatele elamukruntidele (sh

kaebajate kinnistutele). Kaebajate kinnistud on korduvalt olnud üleujutuse ohus. Vesi on

levinud mitmetel kordadel kinnistute ulatuses ning tunginud eluruumide lähedusse.

7.3. Probleemi tõsidust on tunnistanud ka vastustaja, kes tellis projektlahenduse „XX ja

Maasika tänavate sademevee ärajuhtimise projekt“, milles ilmneb, et arendusel oli

tähelepanuta jäänud võimalike naaberkinnistutelt pealevalguvate valingvihmade vee ning

äkiliste lumesulavete käitlemine või ärajuhtimine. Vastustaja lubas olukorra lahendada 2024.

a suvel, kuid seisukohad on muutunud. Kinnistute omanikke suunati piirkonna arendajaga

läbirääkimistele, kuid piirkonna arendaja ei tunnista süüd ning kaebajatel pole nõudeks

õiguslikku alust (piirkonna arendajal on vallavalitsusega leping).

7.4. Piirkonna arendaja on läinud pankrotti. Arendajal on vallaga kehtiv haldusleping, kuid

arendaja ei ole nõus oma viga tunnistama ning vald ei ole nõudnud lepingu täitmist. Kehtiva

halduslepingu nr 2-7.9/30 alusel on vastutavaks pooleks siiski vald. Vastustaja on kinnitanud,

et majad on nõuetekohased. Tegemist on avaliku infrastruktuuri probleemiga, mille

lahendamine kuulub valla pädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse

(KOKS) § 6 lg-tele 1 ja 3 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) §-le 62 ja

§-le 64.

7.5. Kaebajad nõustuvad, et haldusleping nr 2-7.9/30 paneb esmase infrastruktuuri

väljaehitamise kohustuse arendajale. Sademevesi XX tn Y kinnistule ei pärine üksnes

arenduse kruntidelt, vaid ka avalikult kasutatavalt transpordimaalt ja valla omandis olevatelt

aladelt (Maasika põld, Küüni tn, Maasika tn).

7.6. Vallal on seaduslikud vahendid arendaja kohustuse täitmiseks.

7.7. Vastustaja on rikkunud õiguspärast ootust.

7.8. Vastustaja ei pea projekti ise rahastama, kui kulud saab sisse nõuda arendajalt.

7.9. Vastustaja tegevusetuse õigusvastasus seisneb selles, et ei kasutata seadusest ja lepingust

tulenevaid järelevalvemeetmeid. Pooleteise aasta jooksul ei ole rakendatud leppetrahvi, tehtud

siduvat ettekirjutust ega algatatud sunniviisilist lepingulist täitmist. Selline viivitus põhjustab

üleujutusi ja suurendab kahju kinnistutele, vähendades samal ajal piirkonna kinnisvara

turuväärtust varjatud puuduste tõttu.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1. Vaidluse aluseks on Kose-Uuemõisa alevikus XXa lõpus asuv elamuarenduspiirkond.

2021. a kehtestati nimetatud alal detailplaneering (D, B ja A kinnistud; edaspidi DP) ning

Kose Vallavalitsus ja arendaja AS K.U.MELL sõlmisid 14.04.2021 halduslepingu nr 2-7.9/30

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Halduslepinguga kohustus arendaja oma

kulul välja ehitama kõik planeeringualal vajalikud teed ja tehnovõrgud (sh

sademeveelahendused) ning kandma kõik arendusega seotud kulud ja riskid. Vallavalitsus

kinnitas halduslepingus, et valla eelarves ei ole selle arenduse infrastruktuuri jaoks vahendeid

ette nähtud.

8.2. Halduslepingu p 3.1.3 kohaselt pidi arendaja kõik lepinguga võetud kohustused täitma

hiljemalt 60 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, mis tähendaks mh, et rajatud rajatised

toimivad nõuekohaselt ja neile on saadud kasutusload. Samuti sätestati lepingus, et arendaja ei

3(11)

3-25-2108

või enne teede ja tehnovõrkude väljaehitamist elamukruntidel hoonetele kasutusluba taotleda.

Lepingu eesmärk oli tagada, et uus elamurajoon rajatakse arendaja kulul terviklikult välja

ning avalikule sektorile ei langeks finantskoormust selles osas.

8.3. Arendaja ehitas aastatel 2021-2022 arenduspiirkonda üksikelamud aadressidel A, B ja C,

mis on ka kaebajate elukohad. DP nägi ette, et iga elamukrunt peab lahendama sademevee

omal kinnistul. Paraku ilmnes pärast hoonete valmimist, et piirkonna savine pinnas ja reljeef

ei võimalda kogu sademe- ja lumesulamisvett kinnistutel pidada – vesi valgub kõrgematelt

naaberaladelt (Maasika põld, samuti Küüni tn suund) madalamal asuvale XX Y

transpordimaale.

8.4. Probleemi algpõhjuseks oli asjaolu, et planeeringu lahendus (sademevee hajutamine

kruntidel) ei toiminud praktikas antud geoloogilistes tingimustes ning arendaja

vertikaalplaneerimine oli puudulik, jättes arvestamata naaberaladelt tuleva vee.

8.5. Vastustaja sai probleemist teada talvel 2023/2024. Vastustaja tellis projekti „XX ja

Maasika tänavate sademevee ärajuhtimise projekt D164-06.24“, mille koostas Kose

Maakorralduse OÜ. Projekti eesmärk oli rajada XX tupiktänava madalaimasse ossa

sadeveekanalisatsioon (toru või kraav) ja juhtida vesi mõnisada meetrit eemal olevasse jõkke.

Kuni 2024. a lõpuni tegutses vastustaja heas usus, püüdes probleemi lahendada koostöös

arendaja ja elanikega, kuigi formaalselt oli tegu arendaja lepingulise kohustusega.

8.6. Vastustajal puudub õiguslik kohustus korraldada sademevee ärajuhtimine konkreetsel

eraldiseisval juhul arendaja kohustuste asemel. Sademe- ja pinnavee ärajuhtimise tagamine

uusarenduse sees ei ole fikseeritud ühegi õigusnormiga valla kohustusena, vaid on

planeeringu ja halduslepingu alusel eraõigusliku arendaja kohustus.

8.7. Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ei ole XX

tn/Maasika tn piirkonnas hetkel välja arendatud ühiskanalisatsiooni sademevee ärajuhtimiseks

– detailplaneering nägi ette lokaalse lahenduse. Seega ei kuulu kõnealune sademevee

ärajuhtimise probleem valla ühisveevärgi teenuse osutaja (Kose Vesi OÜ) hallatavasse

süsteemi. ÜVVKS § 3 lg 1 defineerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kui süsteemi, mis

teenindab tavaliselt vähemalt 50 inimest ja 10 m3 ööpäevast mahtu. XXa tupikkruntide

sademevee lokaalne immutamine ei olnud plaanitud osa sellisest süsteemist. Järelikult puudub

alus väita, et vallal lasub seadusjärgne kohustus tagada sademevee kanaliseerimine selle

konkreetse uusarenduse sees samaväärselt kui näiteks avalikel teedel või üldises

kanalisatsioonivõrgus.

8.8. Ehitusseadustik (EhS) § 11 lg 1 sätestab üldnõude, et ehitis kogu oma kasutusea vältel

vastaks nõuetele ja oleks ohutu. Elamud A, B ja C on saanud omal ajal kasutusload. See

tähendab, et vastustaja hinnangul oli hoonete kasutamine kavandatud otstarbel (elamuna)

nõuetekohane, arvestades ka tookordseid sademeveelahendusi. EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse

kasutusluba, kui valminud ehitis on ehitatud vastavalt loale ning seda on võimalik kasutada

nõuetekohaselt ja ohutult.

8.9. Kui hiljem ilmneb, et ekstreemsetes ilmaoludes tekib siiski uputusoht, on see erakorraline

asjaolu, mitte ilmtingimata kasutusloa andmise hetkel teada olnud puudus. Igal juhul ei kehti

EhS-st tulenevalt normi, mis paneks vallale automaatse kohustuse rajada täiendav taristu

eraarenduse puuduste kõrvaldamiseks.

8.10. Kaebajad viitavad, et vastustaja oleks pidanud juba ehitus- ja kasutuslubade faasis

probleemi ennetama. Tegemist on järelevalve küsimusega, mitte konkreetse õigusliku

kohustusega nüüd vallal rajada ise rajatis. Võimaliku järelevalvevajaduse rahuldamine käib

4(11)

3-25-2108

haldusmenetluse kaudu, mitte kaebajate nõude vormis halduskohtus sundida vastustajat ise

infrastruktuuri looma.

8.11. Haldusleping on oma sisult haldusaktiga võrdsustatud leping, millega arendaja võttis

endale avalik-õigusliku kohustuse rajada taristu – selles lepingus sätestati selgelt, et kõik

kulud ja riskid kannab arendaja. Lepingu preambulist ja p-st 5.2.3 nähtub ühemõtteliselt, et

planeeringu elluviimine toimub ainult huvitatud isiku kulul ja riske kandes. Vastustaja on küll

halduslepingu pool, kuid see ei tähenda, et vallal lasuks lepingus endal kohustus sademevee

ärajuhtimise rajatis välja ehitada.

8.12. Leping näeb ette valla võimalikud sanktsioonid juhuks, kui arendaja kohustusi ei täida

(nt leppetrahv 20 eurot päevas iga viivitatud päeva eest). Samuti õiguse äärmuslikul juhul

tunnistada DP kehtetuks. Need on abinõud arendaja mõjutamiseks, mitte alternatiivne

mehhanism, mis muudaks valla ise kohustatuks taristut rajama.

8.13. Vallal ei ole kohustust rajada sademevee rajatis eraarenduse sees. Seda seisukohta ei

muuda ka KOKS § 6 lg 1. Valla üldine pädevus tagada avalike teede, veevarustuse ja

kanalisatsiooni juhtimine ei laiene automaatselt olukorrale, kus eraettevõtja poolt rajatud (või

rajamata jäetud) süsteem osutub ebapiisavaks.

8.14. Põhjendamatu on kaebajate nõue kohustada valda viima projektlahendus „XX ja

Maasika tänavate sademevee ärajuhtimise projekt D164-06.24“ ellu. Projekt on arenduslik

dokument, mitte haldusakt. Praegu ei ole nimetatud projekt jõudnud isegi ehitusloani –

maaomaniku nõusoleku saamine ja projekti kooskõlastamine jäi pooleli 2024. a lõpus.

Seetõttu oleks isegi puhtmenetluslikult võimatu kohustada vastustajat viivitamatult projekt

realiseerida. Vallal puudub õiguslik alus projektis ettenähtud töid teha ilma volikogu otsuseta.

Vastustaja ei vaidle vastu projekti tehnilisele vajalikkusele. See lahendus (toru või kraav

jõeni) oleks probleemi püsivaks lahendamiseks mõistlik.

8.15. Vastustaja ei ole olnud tegevusetu. Kaebajad on tunnistanud, et vastustaja: 1) tellis

projektlahenduse situatsiooni leevendamiseks; 2) lubas 2024. a suvel olukorda lahendada

(hiljem poliitiline seisukoht muutus); 3) suunas elanikke ja arendajat omavahel suhtlema

lahenduse saavutamiseks; 4) on viidanud arendaja lepingulistele kohustustele ning 5)

pakkunud projektimaterjali tasuta üleandmist lahenduse hõlbustamiseks. Lisaks on

vallavalitsus tegutsenud kriisihetkedel operatiivselt: organiseerinud pumpasid, tasunud

üleujutuste likvideerimise arveid ja kutsunud appi päästeteenistuse, et hoida ära suuremaid

kahjustusi. Need sammud näitavad, et vastustaja ei olnud vältimatult passiivne.

8.16. Vastustaja möönab, et oleks pidanud vähemalt vahepealse kirjavahetuse teel oma

seisukohti kordama. Selle tegematajätmine on kahetsusväärne. Küll aga oli kaebajatele valla

seisukoht sisuliselt teada (22.01.2025 kohtumise ja sellele järgnenud e-kirjavahetuse kaudu)

ning sisulist uut infot polnud edastada. Vastustaja vabandab, et kaebajatele jäi mulje justkui

nende pöördumist eiratakse – see polnud taotluslik, vaid tingitud asjaolust, et vallal polnud

uut lahendust pakkuda.

8.17. Vastustaja on astunud samme: pidanud läbirääkimisi arendajaga, kasutanud

veenmistaktikat, samuti on arendajale teada antud tema kohustuste jätkuvast kehtivusest.

Haldusleping on valla ja arendaja vaheline. Vastustaja väidetav tegevusetus lepingu täitmise

nõudmisel ei anna kolmandatele isikutele subjektiivset õigust nõuda vallalt kahju hüvitamist

või asendustegevust. Vald ei ole olnud tegevusetu. Pigem on olukord tingitud eraõigusliku

arendaja kohustuste rikkumisest.

5(11)

3-25-2108

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada tervikuna.

10. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlus, kas vastustajal on kohustus

korraldada XX Y (katastritunnus xxxxxx) kinnistul sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine.

Kaebajate hinnangul tuleneb selline kohustus vastustajale KOKS § 6 lg-dest 1 ja 3 ning

ÜVVKS §-dest 62 ja 64. Lisaks leiavad kaebajad, et vastav kohustus tuleneb vastustajale

halduslepingust nr 2-7.9/30.

11. HKMS § 37 lg 2 punkti 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või

toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti

andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma

või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega on kohustamisnõude põhjendatuse

eelduseks kaebaja õiguste rikkumine haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega, sh

keeldumise või tegevusetuse õigusvastasus ning haldusorgani kohustus haldusakti anda või

toimingut sooritada. Vastav kohustus võib tulla ka otse seadusest ega eelda eelnevalt

haldusorganile taotluse esitamist.

Seadusest tulenev kohustus korraldada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni

12. Tulenevalt KOKS § 6 lg-st 1 on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas

sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet,

kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja

kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest

ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole

seadusega antud kellegi teise täita. Lisaks KOKS § 6 lg-tes 1-21 sätestatud ülesannetele

otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis ei ole talle pandud

teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada (KOKS §

6 lg 3).

13. ÜVVKS kohaldatakse sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi

sademevesi) ärajuhtimisele, kui kohaliku omavalitsuse üksus on sademevee ärajuhtimise

ehitised ja seadmed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks (ÜVVKS § 2 lg 1 (jõustunud 01.07.2023)).

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse

tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille

projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt

50 inimest (ÜVVKS § 3 lg 1). Sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed, sh sademevee

ärajuhtimise kraavid, välja arvatud maaparandussüsteem maaparandusseaduse tähenduses,

loetakse ÜVVKS tähenduses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, kui kohaliku

omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni ulatuse selliselt määranud (ÜVVKS § 4 lg 3).

14. ÜVVKS eelnõu 523 seletuskirjas märgitakse järgmist: „Eelnõus sademevee, drenaaživee

ning muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi sademevesi) kohta sätestatu kohaldub vee-ettevõtjale

kui ÜVVK teenuse eest vastutavale isikule üksnes juhul, kui omavalitsusüksus on määranud

ÜVVK AK-ga [ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava] sademevee ärajuhtimise

ehitised ja seadmed ÜVVK osaks. Seega on eelnõukohase seadusega jäetud

omavalitsusüksusele diskretsiooniotsus, kas reguleerida sademevee ärajuhtimise ehitiste ja

seadmete süsteem piirkondlikust eripärast lähtuvalt eraldiseisvana või lähtuda eelnõus

sätestatust. Oluline on märkida, et kui kehtiva seaduse kohaselt kuulus sademeveetorustik

automaatselt ÜVVK koosseisu ning sademeveesüsteemi välistamiseks ÜVVKst tuli kohaliku

6(11)

3-25-2108

omavalitsuse volikogul võtta vastu asjakohane otsus, siis eelnõukohase seadusega tuleb

omavalitsusüksusel määrata kindlaks kõik need sademeveetorustikud, mis ÜVVK alla

kuuluvad, ja kanda ÜVVK AKsse, et oleks üheselt arusaadav, kes vastutab torustike ja muude

sademeveerajatiste korrashoiu eest ja katab nende hoolduskulud.“1

15. Vastavalt Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-

2034 punktile 3.3 on Kose valla asulatest eraldi sademeveekanalisatsioonitorustik olemas mh

Kose-Uuemõisas;

punkti

3.4.2.3

kohaselt

on

Kose-Uuemõisa

alevikus

sademeveekanalisatsioon Kase – Välja tn korterelamute ja lasteaiapiirkonnas; tegemist on

endise kanalisatsioonitorustikuga, mis peale uue torustiku rajamist ehitati ümber

sademeveekanalisatsioonitorustikuks; torustiku pikkus on ca 1,6 km, süsteemi eesvooluks on

Pirita jõgi; ülejäänud asula alal tiheasutuspiirkonnas immutatakse sademevesi haljasaladele

või suunatakse väiksemate kuivenduskraavide kaudu Kuivajõkke ja Pirita jõkke2. Kaebajate

kinnistud jäävad XX Y äärde, kuhu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ei näe

ette sademeveetorustiku rajamist, vaid kavast järeldub, et sadevesi immutatakse haljasaladele

või suunatakse väiksemate kuivenduskraavide kaudu Kuivajõkke ja Pirita jõkke. Seda on

kinnitanud ka vastustaja vastuses kaebusele, et XXa tupikkruntide sademevee lokaalne

immutamine ei olnud plaanitud osa sellisest süsteemist (dtl 183).

16. Kaebajad on viidanud ka hetkel kehtiva ÜVVKS §-dele 62 ja 64. Arvestades, et Kose

valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kavas on käsitletud ka sademevee korraldamist ning

kohtule teadaolevalt puudub Kose vallal sademevee kava, ei kuulu ÜVVKS §-de 62 ja 64

käesoleval juhul kohaldamisele.

Planeeringud

17. XX Y katastriüksus kuulub munitsipaalomandisse (vt Maa-ameti geoportaal3).

Varasemalt alal kehtinud Vanatoa I kinnistu detailplaneeringu4 seletuskirja kohaselt tuli XX ja

Karsti tänavatele rajada sajuvete kogumiseks nõva ning nõva keskele sadeveekanalisatsioon

koos restkaevudega (vt seletuskiri p 2.2, lk 7)5. D, A ja B katastriüksuste DP kohaselt on

kruntidele Pos 2, Pos 3 ja Pos 4 juurdepääsuks planeeritud 4,6 m laiune asfaltkattega

juurdepääsutee (Pos 7), mis antakse tasuta üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse

avalikult kasutatavaks teeks (vt D, A ja B katastriüksuste DP seletuskiri, p 7.4, lk 10; dtl 31).

XXal asub transpordimaa sademevee juhtimiseks mõeldud sademeveetorustik, mis jääb täitma

oma eesmärki ka edaspidi (vt DP seletuskiri, p 7.6.2, lk 12; dtl 33). D, A ja B katastriüksuste

DP põhijooniselt nähtub, et olemasolev drenaažitorustik jookseb piki XX L6 katastriüksuse

paremat äärt, kuid positsioonile 7 ei ole joonisele olemasolevat ega rajatavat drenaaži

märgitud (vt dtl 76; vt allolev joonis).

18. Ka varasemalt nimetatud piirkonna osas kehtinud Vanatoa I kinnistu detailplaneeringu

põhijooniselt ei nähtu, et XX tn Y katastriüksusele oleks planeeritud sademeveetorustikku,

kuivõrd sinna polnud juurdepääsuteed planeeritud (vt allolev joonis)6.

19. Eelnevast nähtub, et kehtivad planeeringud ega ÜVVKS arengukava aastateks 2023-2034

ei näe ette kohustust rajada sademeveetorustik XX Y katastriüksusele. Asjaolu, et D, A ja B

katastriüksuste DP seletuskirjas on märgitud, et XXal asub olemasolev sademeveetorustik,

viitab sellele, et DP algatamise ajal olemasoleval XXal oli varasemalt rajatud

sademeveetorustik, kuid sellise torustiku rajamise kohustus ei laienenud DP-ga loodud uuele

katastriüksusele XX Y (POS 7).

1 ÜVVKS eelnõu 523 seletuskiri, lk 9. Kättesaadav elektrooniliselt: Eelnõu - Riigikogu

2 Kättesaadav elektrooniliselt: Microsoft Word - Kose valla ÜVK AK 2023-2034_M.docx

3 Kättesaadav elektrooniliselt: X-GIS 2.0 [maainfo]

4 Kehtestatud Kose Vallavolikogu 21.08.2008 otsusega nr 169. Kättesaadav elektrooniliselt: EVALD

5 EVALD

6 Kättesaadav elektrooniliselt: EVALD

7(11)

3-25-2108

Haldusleping

20. KOKS § 6 lg 1 on üldnorm, mis sätestab vallale kohustuse korraldada veevärki ja

kanalisatsiooni. Tegemist on üldise kohalikul omavalitsusel lasuva korraldamis- ja

tagamiskohustusega kui avaliku ülesandega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2024

otsus nr 3-20-1313, p 18). Eriseadusest tuleneb vallale kohustus ehitada välja

detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised (tee ja sellega

seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised), välja arvatud juhul, kui

vald ja arendaja ei ole kokku leppinud teisiti (vt planeerimisseadus (PlanS) § 131 lg 1).

Riigikohtu erikogu on oma lahendis nr 3-3-4-2-11 selgitanud järgmist: „/…/ kohustus tagada

detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse

ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kujutab

endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet kohaliku

omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 6 lg 3 p 1 mõttes (otsuse p 20). /…/ EhS §-st 13

tuleneva kohustuse võib täita ka ehitusloa või detailplaneeringu taotlejaga või muude

isikutega kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu /…/.“ Nii on ka käesoleval juhul, et vald ja

arendaja sõlmisid halduslepingu detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks.

21. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas vastav kohustus korraldada XX Y katastriüksusel

sademevee ärajuhtimine tuleneb vastustaja ja arendaja vahelisest halduslepingust nr 2-7.9/30.

Vastavalt halduslepingu nr 2-7.9/30 punktile 1.1 on detailplaneering Kose Vallavalitsuse

poolt 02.03.2021 korraldusega nr 97 vastu võetud D, A ja B katastriüksuste detailplaneering,

mis on läbinud avaliku väljapaneku. Rajatis on teed ja tehnorajatised vastavalt

detailplaneeringu seletuskirjale ja joonistele (halduslepingu p 1.2.). Lepingu eesmärgiks on

tagada detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamine ja ehitusõiguse realiseerimise järgselt

kruntide tõrgeteta kasutamine (halduslepingu p 2.2.). Lepingu objektiks on

detailplaneeringuga kavandatud krunte teenindava detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja rahastamise reguleerimine (vt halduslepingu p 2.1.). Huvitatud isik kohustub

täitma lepingus sätestatud kohustused seoses rajatiste väljaehitamisega hiljemalt 60

(kuuekümne) kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest, märgitud kohustuse täitmine tähendab

rajatise detailplaneeringukohaselt toimimist ja otstarbekohaselt kasutamise võimalust ning

kehtivat kasutusluba või kasutusteatist (halduslepingu p 3.1.3). Huvitatud isik kohustub oma

kulul kruntima ja välja ehitama sõidutee (POS 7) koos tänavavalgustusega, mis on

markeeritud detailplaneeringu põhijoonisel (halduslepingu p 3.1.6). Huvitatud isik on

kohustatud tagama, et transpordimaa krundid (POS 7, POS 11) antakse pärast nende

väljaehitamist tasuta üle vallale (halduslepingu p 3.1.9).

22. Asjas puudub vaidlus, et arendaja on sõidutee (POS 7) koos tänavavalgustusega välja

ehitanud (halduslepingu p 3.1.6) ning üle andnud vallale (halduslepingu p 3.1.9), seejuures on

järgitud 60-kuulist tähtaega (halduslepingu p 3.1.3). Küll aga ei saa olla vaidlust selles, et

detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamise järgselt ei ole võimalik krunte tõrgeteta kasutada

(vt halduslepingu p 2.2.), eelkõige seonduvalt sademevee valgumisega kaebajate kinnistutele.

Nii on ka vastustaja oma 26.06.2025 kirjas nr 8-1/491-1 möönnud, et halduslepinguga võetud

kohustused on poolte poolt täidetud, kuid arendaja on kinnistutele hoonete projekteerimise

käigus jätnud lahendamata vertikaalplaneeringuga kruntide siseselt sademevee immutamise

(dtl 7).

23. Ühtlasi ilmneb vastustaja tellitud tööst nr D1647-06.24 „XX ja Maasika tänavate

sademevee ärajuhtimise projekt“, et nii Vanatoa I kinnistu kui ka D, A ja B katastriüksuste

DP-s on ala sademevee käitlus lahendatud ebapiisavas mahus; ette oli nähtud krundisisese

sademevee immutamine omal krundil, kuid tähelepanuta oli jäänud võimalike

naaberkinnistutelt pealevalguvate valingvihmade vee ning äkiliste lumesulavete käitlemine

või ärajuhtimine (dtl 17). Nimetatud projekti andmetel on tänavamaalt voolava asfaldi ja

8(11)

3-25-2108

sillutatud alade sademevee vooluhulk 14,46 l/s, murupindadelt tuleb 0,97 l/s, s.o kokku 15,43

l/s (dtl 19). Projektis välja pakutud vooluhulgad torustiku dimensioneerimisel on arvutatud

standardi metoodikat kasutades; sademevee (arvutusvihma) intensiivsus on 69,5 l/s/ha,

põllumaa valgala suurus on 4,5 ha, maapinna lang 2%, äravoolutegur põllul (katteta maapind)

on 0,2; arvutuslik vooluhulk on 69,5x4,5x0,2=62,1 l/s (dtl 18).

24. Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et halduslepingu sõlmimise eesmärk oli delegeerida

arendajale tehnorajatiste väljaehitamise kohustus planeeringualal valla eelarvevahendite

piiratuse tõttu, ei tähenda eelnev, et vastustaja vabanes vastutusest korraldada vastaval alal

sademevee ärajuhtimine (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1909, p 18). Kui detailplaneeringut on

asutud ellu viima, peab kohalik omavalitsus tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse

ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huve kaitstavaid tingimusi silmas

pidades kindlaks määras (vt Riigikohtu otsus nr 3-13-385/90, p 12; nr 3-17-1909/65, p 21).

Vaidlust pole selles, et D5 jt DP nägi ette sademevee ära juhtimise ning halduslepingust tuli

kohustus, et kinnistuid peab olema võimalik tõrgeteta kasutada (haldusleping p 2.2). Asjas

aga on tõendatud, et vertikaalplaneerimine oli ebapiisav.

25. Detailplaneeringu algatab kohalik omavalitsus (PlanS § 128 lg 1) ning ka kehtestab

kohalik omavalitsus (PlanS § 139 lg 1). Järelikult on kohaliku omavalitsuse ülesanne

kontrollida mh planeeringu vastavust õigusaktidele ja kõrgema astme planeeringutele, samuti

valla ruumilise arengu eesmärkidele (vt PlanS § 128 lg 2 ja § 134). Detailplaneeringu

ülesanne on mh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike

ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku

asukoha määramine (PlanS § 126 lg 1 p 4) ning maaparandussüsteemide asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 126 lg 1 p 13). Just planeerimismenetluses tuleks

lahendada sademeveega seonduvad küsimused. Nii on Keskkonnaameti käsiraamatus

kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistidele selgitatud järgmist: „Sademeveega tuleb

tegeleda juba üldplaneeringu tasandil: 1) roheinfrastruktuur sademevee vooluhulga

ühtlustamiseks; 2) võimalused sademevee immutamiseks selle tekkekohas; 3) saastunud

sademevee eraldi kokkukogumine ja puhastamine; 4) sademeveesüsteemide terviklikud

valgalapõhised lahendused (nii tehnilised lahendused kui ka hooldamine); 5) valingvihmadest

põhjustatud sademevee üleujutuste vältimise ja vähendamise võimalused. Kohaliku

omavalitsuse olulised tegevused sademevee üleujutuste vähendamiseks: 1) sademevee

majandamise kava koostamine; 2) riskiga piirkondade määratlemine (riiklikud üleujutusohuga

alad, kohaliku tähtsusega üleujutuspiirkonnad, rajatiste toimimisest tingitud üleujutused,

endised põllumajandusmaad); 3) äravoolu reguleerimine – sademevee kasutamine,

immutamine, vooluhulga ühtlustamine; 4) krundi roheväärtuse määramine (hoone-, teede- ja

haljasala alune pind, taimestiku elemendid, sillutatud alade lahendused, sademeveelahendused

ja looduslikku, esteetilist ning virgestuslikku lisaväärtust loovad elemendid).“7

26. Puudub kahtlus, et DP õiguspärasuse eest vastutab selle kehtestanud haldusorgan,

käesoleval juhul vastustaja. Tulenevalt EhS § 38 lg-st 1 annab ehitusluba õiguse ehitada

ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1).

Ehitusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (EhS § 39

lg 1). Seejuures on just vastustaja kohustus kontrollida ehitusprojekti nõuetekohasust

sisuliselt, mitte ainult formaalselt. Vaidlus puudub, et vastustaja on arendajalt XXtn Y

katastriüksuse vastu võtnud ning hoonetele on väljastatud ehitus- ja kasutusload. Sellest

johtuvalt ei saa vastustaja lükata vastutust munitsipaalomandis oleva tänava ebapiisava

vertikaalplaneerimise osas arendajale, vaid kohustus sademevee ärajuhtimisega seotud

probleemid kõrvaldada, lasub suhetes kaebajatega käesoleval hetkel vastustajal. Iseküsimus

on, millisel määral saab vastustaja nõuda sademevee ärajuhtimisega seotud kulude hüvitamist

7 Kättesaadav elektrooniliselt: Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile | Keskkonnaamet

9(11)

3-25-2108

halduslepingust tulenevalt arendajalt. See aga ei ole käesoleva kaebuse ese, mistõttu ei asu

kohus seda ka analüüsima. Kaebajad on õigesti märkinud, et vastustajal on leping arendajaga,

mis reguleerib nende omavahelisi suhteid.

27. Selge on see, et munitsipaalomandis olevalt kinnistult sadevee valgumine sellises mahus

(tänavamaalt voolava sademevee vooluhulk 14,46 l/s; dtl 19) kaebajate kinnistutele rikub

nende omandiõigust (PS § 32). Asjas on seejuures tõendatud, et sadevesi ei valgu mitte

üksnes teiste eraisikute kinnistutelt kaebajate kinnistule, vaid ka XX ja Maasika tänava-aladelt

(vt dtl 17). See tähendab, et avalikelt tänavatelt avaldub püsiv negatiivne mõju kaebajate

kinnistutele.

28. Omand on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle

ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega on igal

omanikul põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning

tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid

tervikuna (vt Riigikohtu 13.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-04, p 13; 11.04.2005 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 13). „Üldised piirid omaniku õigustele asja vallata ja kasutada

annab AÕS § 89 /…/. Omanikul on AÕS § 89 esimese lause järgi õigus nõuda omandiõiguse

igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui

on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik AÕS § 89 teise lause järgi

nõuda rikkumisest hoidumist.“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-12-11, p 27).

Eeltoodust tulenevalt on kaebajatel õigus vastustajalt nõuda, et munitsipaalomandis olevalt

tänavalt ei valguks sademeveed kaebajate kinnistutele. Asja materjalist nähtub, et tegemist ei

ole väikses osas sademevete valgumisega, vaid kaebajate esitatud fotodelt on nähtav, et XX Y

katastriüksus on üleujutatud ning sadevesi valgunud märkimisväärses ulatuses ka kaebajate

kinnistutele (dtl-d 109-142). Lisaks on vastustaja kinnitanud oma vastuses kaebusele, et on

kriisihetkedel organiseerinud pumpasid, tasunud üleujutuste likvideerimise arveid ja kutsunud

appi päästeteenistuse, et hoida ära suuremaid kahjusid (dtl 185).

29. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et vastustaja ei ole käesoleva ajani korraldanud

nõuetekohaselt sademevee ärajuhtimist XX Y katastriüksusel, mistõttu on vastustaja olnud

õigusvastaselt tegevusetu. Kohus märgib, et ei nõustu kaebajatega, et rikutud on nende

õiguspärast ootust, kuivõrd vastustaja koostatud projekt ega varasemad kirjades antud

lubadused ei loonud õiguspärast ootust kaebajatele. Tegemist ei olnud õiguslikult siduvate

dokumentidega.

30. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vastustajal on kohustus tagada avalikel tänavatel,

mis kuuluvad munitsipaalomandisse (ehk vastustaja vara hulka) toimiv sademevee

ärajuhtimise süsteem.

31. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse tervikuna ning kohustab vastustajat

korraldama sadevee juhtimine XX Y katastriüksusel nõuetekohaselt hiljemalt 1 aasta jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus selgitab, et vastustaja otsustada on, millise

tehnilise lahendusega tagatakse sademevee ärajuhtimine nõuetekohaselt XX Y

katastriüksusel. Kui vastustaja otsustab realiseerida XX ja Maasika tänavate sademevee

ärajuhtimise projekti (töö nr D1647-06.24), siis märgib kohus järgmist. Projektis on leitud, et

viimasel ajal esinenud üleujutused on põhjustatud vaid sademeveest (dtl 17). ÜVVKS § 2 lg 1

kohaselt nimetatakse sademeveeks nii sademevett, drenaaživett kui ka muud pinnase- ja

pinnasevett. Veeseaduse (VeeS) § 129 lg 2 kohaselt on sademevesi VeeS tähenduses

sademetena langenud ning ehitiste, sh kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi. Lisaks juhib

kohus tähelepanu asjaolule, et asjas tekitab kahtlust, kas varasemalt XXale rajatud sademevee

drenaaž on toimiv, mille peab järgi uurima vastustaja. Sellisele kahtlusele annab alust asjaolu,

10(11)

3-25-2108

millises mahus sademevett kaebajate kinnistutele tänavatelt valgub. Küll aga puudub

vastustajal kohustus rajada sademevee ärajuhtimise süsteem eraisikute omandis olevatele

kinnistutele. Kaebajad on küll märkinud, et Maasika katastriüksus kuulub vastustajale, samas

nähtub Maa-ameti geoportaalist, et tegemist on eraomandiga. Siinkohal tasub ka märkida, et

sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,

vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee

suublasse juhtimisena VeeS tähenduses (VeeS § 129 lg 3). Suublasse juhitav sademevesi peab

vastama VeeS § 129 lg 5 alusel kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja

veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele (VeeS § 129 lg 4). Projekti andmetel

sisaldab Maasika katastriüksuselt valguv sademevesi heljumit, orgaanikat ja mulla peenosi

(dtl 18). Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisaldus piirväärtused“ § 7 lg-le 1 tohib

lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida

sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis

kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-9999 ie, välja arvatud

heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l /…/.

32. Kohus määrab resolutsioonis täitmise tähtajaks 1 aasta, arvestades praegust aastaaega

ning võimalikke vajalikke ettevalmistustöid, sh vajalike haldusmenetluste läbi viimine.

Tegemist on maksimaalse tähtajaga, mille jooksul tuleb vastustajal kohtuotsus täita.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kasuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebajate menetluskuluks on riigilõiv summas 240 eurot. Kohus mõistab vastustajalt

kaebajate kasuks välja menetluskulud 240 eurot (ilma käibemaksuta).

34. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)