3-25-4070/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4070

Haldusasi

P.W kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada

teave, millistel kellaaegadel ja kuupäevadel võtavad

Tallinna Vangla ametnikud vastu telefonikõned numbritel,

mis on avaldatud Tallinna Vangla veebilehel

Menetlusosalised

Kaebaja – P.W

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-4070 menetlus kaebust menetlusse võtmata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla kinnipeetav P.W (kaebaja) esitas 17.10.2025 Tallinna Vanglale

pöördumise, milles märkis, et üritas 16.10.2025 telefoni teel ühendust saada vangla direktori,

kontaktisiku ja julgeolekutöötajatega, kuid telefoni teel nad kõnesid vastu ei võtnud. Kaebaja

tõi oma pöördumises välja, et on alates jaanuarikuust üritanud ka üksuse juhti telefoni teel kätte

saada, kuid kõnedele ta ei vasta. Kaebaja soovis teada, miks telefonidele ei vastata ja millal

telefonikõnesid vastu võetakse.

Tallinna Vangla registreeris pöördumise selgitustaotlusena nr 2-2/1-25/16118-1.

2. Tallinna Vangla vastas selgitustaotlusele 03.11.2025 vastusega nr 2-2/1-25/16118-2.

Tallinna Vangla vastas: „Selgitame, et vanglateenistuse ametnike teenistusülesannete täitmine

leiab aset teenistuja parima äranägemise järgi ning ei pea toimuma vastavalt kinnipeetava

soovile, vaid vastavalt õigusaktidele või muudele teenistujale kohustuslikele sätetele.

Teenistusülesandeid täidetakse jooksvalt ja läbi erinevate tegevuste. Seetõttu ei viibi ametnik

oma kaheksatunnise tööpäeva jooksul kogu aeg kabinetis, et olla telefoni teel kogu aeg

kättesaadav. Lisaks vajavad erinevad tööülesanded, sealhulgas nt riskide hindamine,

distsiplinaar- ja/või vaidemenetlus täielikku keskendumisvõimet, mida pidev telefonile

vastamine segada võib. Juhul, kui Teil puudus võimalus vestelda inspektor-kontaktisikuga

suuliselt, siis kinnipeetaval on alati võimalik pöörduda vangla poole kirjalikult ja sõnastada

oma põhjendatud soov, millega ametnikud jooksvalt ka tegelevad.“

3. Kaebaja esitas 07.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks

väljastada teave, millistel kellaaegadel ja kuupäevadel võtavad Tallinna Vangla ametnikud

vastu telefonikõned numbritel, mis on avaldatud Tallinna Vangla veebilehel. Kaebuse kohaselt

esitas kaebaja Tallinna Vanglale 17.10.2025 teabenõude telefonikõnede vastuvõtmise aega

puudutava teabe saamiseks, kuid sellele ei ole vastatud.

4. Kohus tegi 07.11.2025 Tallinna Vanglale kohtunõude, et saada kätte kaebaja 17.10.2025

kohtunõue ja selgitada välja, kas vangla on sellele vastanud. Kohus märkis, et kui Tallinna

Vangla ei ole teabenõudele vastanud põhjusel, et Tallinna Vangla hinnangul ei ole tegemist

teabenõudega, siis tuleb selgitada, kuidas Tallinna Vangla kaebaja 17.10.2025 pöördumise

kvalifitseeris ja millise tähtaja jooksul on Tallinna Vangla kohustatud sellele vastama.

5. Tallinna Vangla vastas kohtule 10.11.2025. Tallinna Vangla selgitas, et kaebaja esitas

selgitustaotluse, millele vangla vastas 03.11.2025 vastusega nr 2-2/1-25/16118-2, lisades et

rohkem telefonikõnesid puudutavaid pöördumisi vangla dokumendihaldusprogrammist ei

nähtu.

6. Kohus tegi 11.11.2025 kaebajale kohtunõude, millega andis kaebajale tähtaja, et teatada, kas

ta on menetluse lõpetamisega nõus või soovib menetluse jätkamist selleks, et tuvastada

Tallinna Vangla poolt kaebaja 17.10.2025 pöördumisele varem vastamata jätmise

õigusvastasus. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib menetluse jätkamist, tuleb kohtule

põhjendada, miks see on tema õiguste kaitseks vajalik.

7. Kaebaja vastas kohtule 13.11.2025, et ei näe alust menetluse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et

vangla ei ole vastanud küsimusele, millal võtavad ametnikud telefonikõnesid vastu. Vangla

vastus sisaldab vihjet, et nad ei võta üldse kõnesid vastu. Kaebaja selgitab, et kui vangla ei

anna selget vastuvõtmistähtaega, siis esitab kaebaja kohtule iga kord, kui mõni ametnik kõne

vastu ei võta õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse, sest õiguskantsler on leidnud, et kui asutus

ei ole kehtestanud konkreetset telefoni kõnedele vastuvõtmisaegu, lasub neil kohustus vastu

võtta iga kõne, mis saabub. Selliste kõnede vastu võtmata jätmine on õigusvastane. Vangla

vastas, miks nad ei vastanud, kuid ei ole vastanud, millal vastatakse kõnedele. Sisuliselt on

praegu olukord, kus mistahes teabenõuetele vastamine toimub kohtu vahendusel, igas asjas

tuleb pöörduda kohtusse. Kaebaja soovib selles osas õigusvastasuse tuvastamist, kuna

kohtumenetlused võtavad tunduvalt kauem aega kui teabenõudele vastamise tähtaeg seaduses.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või

kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või

toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).

9. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetamise asjaolud ilmnevad enne kaebuse

menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

10. Tallinna Vangla andis kohtule 10.11.2025 teada, et kaebuses mainitud 17.10.2025

teabenõue registreeriti hoopis selgitustaotlusena ja sellele vastati 03.11.2025. Kaebaja tahtis

Tallinna Vanglalt teada, millal vanglaametnikud telefonikõnesid vastu võtavad ja temale

vastati, et konkreetseid telefonikõnede vastuvõtmise aegu ei ole ning ühtlasi selgitati, miks see

nii on. Vaatamata sellele, et pöördumist ei registreeritud teabenõudena ning kaebaja ei saanud

täpselt sellist vastust nagu ta eeldas, on kaebaja pöördumisele siiski vastatud. Seega on

2(3)

kaebuses esitatud kohustamisnõude eesmärk täidetud ja esineb menetluse lõpetamise alus

HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi. Kohus ei saaks Tallinna Vanglat kohustada kaebaja küsimusele

teistsugusel viisil vastama. Kaebaja soovitud vastus eeldaks seda, et Tallinna Vangla määrab

kindlad ajad, millal vanglaametnikud telefoni teel kättesaadavad on. Tallinna Vangla

kohustamine oma töökorraldust muutma väljub aga kaebuse piiridest, sest kaebus puudutab

ainult 17.10.2025 pöördumisele vastamist.

11. Kuigi kaebaja on seisukohal, et menetluse lõpetamise alust ei esine, on ta samas välja

toonud, et tal on preventiivne huvi menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib

tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku

õigusi (Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25). Kohtu hinnangul puudub alus arvata,

et Tallinna Vangla võiks edaspidi rikkuda kaebaja pöördumistele vastates tema õigusi.

Praegusel juhul ei olnud Tallinna Vanglal vangla töökorraldusest tulenevalt võimalik vastata

kaebaja küsimusele täpselt sellise vastusega nagu kaebaja eeldas. Seega puudub vajadus

ennetada Tallinna Vangla edaspidist õigusvastast tegevust ja menetluse jätkamine

õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole põhjendatud.

12. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

kaebust menetlusse võtmata.

13. Kui haldusasja menetlust lõpetav määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kohtule

kaebust täpselt sama nõudega ja samal alusel nagu lõpetatud menetluses (HKMS § 43 lg 1 p 2).

14. Kuivõrd kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, ei tõusetu selle tagastamise küsimust ning

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

3(3)