2-24-108011/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-108011

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi U. P. vastu

sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

20 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

XXX), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja: U. P. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi U. P. vastu sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks.

2. Mõista U. P.lt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks sissenõudmiskulu 20 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja U. P. kanda.

4. Välja mõista kostjalt U. P.lt hageja osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

lepingulise esindaja kulu summas 192,50 eurot, kokku 312,50 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal U. P.l tasuda hagejale osaühingule

EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba

käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetluskäik

Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 27.02.2024 U. P. vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse

ning nõudis kostjalt leppetrahvi ja sissenõudmiskulu tasumist. Võlgnik esitas 03.03.2024 nõudele

vastuväite tunnustades põhinõuet summas 15 eurot. Harju Maakohus tegi 15.03.2024 tunnustatud

nõude osas maksekäsu mõistes võlgnikult avaldaja kasuks välja põhivõla 15 eurot. Maksekäsk on

jõustunud 04.04.2024. Hageja esitas 28.03.2024 kostja vastu hagiavalduse, mille kohaselt on hageja

nõudeks 20 eurot sissenõudmiskulu. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 01.04.2024

kohtumäärusega.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

Hageja palus menetlusse võetud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu 20 eurot ning

menetluskulu ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga XXX (sõiduk) 10.03.2022 hageja

opereeritavale parkimisalale Maxima, Ehitajate tee 148 parkla Tallinnas. Hageja tuvastas

kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimiskella ning mobiilse

parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja

esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr 1961003221103193

maksetähtajaga 24.03.2022 võlgnevuse summaga 15 eurot. Leppetrahvinõue paigutati sõiduki

kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks.

Sissenõudmiskuludesse (20 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse

saadetud päringu kulu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele

tuginedes saadeti lihtkirja teel kaks nõudekirja Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki

omanikule/vastutavale kasutajale kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. Kahtlust ei saa olla

selles, et mõlemal korral saadetud kirjad on jõudnud kostjani, kuna nii 16.05.2022 vastas kolmas isik e-

kirja teel hageja esindajale ja kostja on vastanud ka 2024.a veebruaris saadetud korduva

meeldetuletuskirjajärgselt. Kirjavahetusest nähtuvalt on keeldutud sissenõudmiskulude hüvitamisest

ning 6. veebruaril on teavitatud, et ollakse nõus sellega, et asja menetleb kohus. Pärast maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja tunnistanud põhinõuet summas 15 eurot, selles osas on

maksekäsk tehtud ja see on hagejale hüvitatud. Järelikult nõuab hageja käesoleva hagiavaldusega

sissenõudmiskulude ja menetluskulude hüvitamist.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

Kostja toob esile, et ta on vastavalt kohtumäärusele tsiviilasjas 2-24-108011/3 kandnud Eftal Legali arvele

trahvisumma 15 eurot, ülejäänut nõuet peab ebaõiglaseks. Kostja märgib, et leidis 04.05.2022 oma

Harjumaa koduaadressi postkastist kirja, milles EFTA Legal OÜ, teatas, et 10.03.2022 on tema

sõidukile XXX parkimistingimuste rikkumise tõttu väljastatud leppetrahv suurusega 15 eurot, mis on

jäänud tasumata. Kuna Efta Legal oli teinud kulutusi, siis nad kahekordistasid trahvisumma ja palusid

selle kanda nende pangakontole. Kuna reeglina kasutab päevasel ajal autot kostja abikaasa, siis vastas

abikaasa kirjale samal õhtul meilitsi aadressile XXX. Abiaasa andis teada, et kasutas 10.03.2022

sõidukit ise, kuid mingit kollast lipikut (fotodel nähtu) auto kojameeste vahel ei olnud, seega ei olnud

ka trahvi määramisest teadlik. Lisaks soovis ta teada, kes Europargi ametnikest nimeliselt lipiku

kojameeste vahele paigutas. Kostja soovis maksta trahvi Europargile, kuid sai peale kohtumäärust

suunised tasuda Efta Legal OÜ-le. Kostja on seisukohal, et alates trahviteate saamisest tegi ta kõik, et

tasuda trahvinõue.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Poolte vahel puudub vaidlus, et 10.03.2022, so leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki XXX omanikuks

kostja. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja opereeritaval

parkimisalal ning leppetrahvi tähtajaks (so 24.03.2022) tasutud ei ole.

Pooltel on vaidlus selle üle, millal sai kostja leppetrahvinõudest teada ning kas hagejal on õigus nõuda

kostjalt sissenõudmiskulu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Hageja pani trahvinõude sõiduki kojamehe vahele samal päeval, kui parkimistingimusi rikuti, st

10.03.2022. Ebaõige on kostja väide, et talle ei ole leppetrahvinõuet esitatud. Kohus leiab, et hageja

esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 1) on tõendatud parkimistrahvi sõidukile jätmine. Riigikohus on

pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p

12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu

looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda

ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole pooled selliste erandlike asjaolude esinemist esile toonud.

Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool, st

kostja. Kuna kostja on tunnustanud leppetrahvi 15 eurot, selle tasunud ja ei ole vaidlustanud

maksekäsku, siis lähtub kohus sellest, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja rikkus parkimisnõudeid.

VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 selgitavad, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Koopiaga leppetrahvist number 1961003221103193 ja võlgnevuse summaga 15 eurot on

tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda hiljemalt

24.03.2022, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks.

Hageja on sisustanud oma 20 euro nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega

ning kahe kirjaliku nõudekirja saatmisega kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile. Ilma

rahvastikuregistrile ja transpordiametile saadetud päringuteta oleks hagejal olnud võimatu selgitada

välja sõiduki omanik ja tema kontaktandmed. Hageja on proovinud lahendada asja kohtuväliselt,

edastades sõiduki omanikule nõudekirju. Nõudekirjade ärakirjadega ja kostja abikaasa ja hageja

vahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja saatis vähemalt kahel korral nõudekirja sõiduki

omaniku rahvastikuregistrijärgsele aadressile ja adressaat on need ka kätte saanud. Tegemist on

mõistlike kuludega kahju hüvitamiseks seotud nõude esitamiseks. Asjaolu, et kostja ei tasunud

parkimise leppetrahvi ja esialgset sissenõudekulu koheselt pärast meeldetuletuskirjade saamist

vastuväidetes toodud põhjustel (trahv tuli tasuda hageja esindaja EFTA Legal OÜ arvelduskontole ja

hageja ega tema esindaja ei väljastanud leppetrahvi teinud töötaja nime), ei lükka ümber teadasaamist

leppetrahvist ja sissenõudekulust, vaid puudutab juba kostja tahet saadud nõudekirja alusel leppetrahvi

ja sissenõudekulu tasuda. Meeldetuletuskirjade saatmise ja saamise üle vaidlus puudub. Seega on

hageja teinud kõik endast oleneva, et vältida kohtumenetlust ja nõuda leppetrahv ja sissenõudmiskulu

väljaspool kohtumenetlust. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või

käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus

tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja

talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Meeldetuletuskirjadest

nähtuvast teabest sai kostja mõistlikult järeldada, et hageja esindajal on olemas volitus hageja nimel

tegutsemiseks ning esindajal on õigus ka kohustuse täitmine vastu võtta. Meeldetuletuskirjades on

kirjas, kellele ja mis summas võlgnevus tuleb tasuda. Kes konkreetselt hageja töötajatest trahvi sõiduki

kojamehe vahele paigutas, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Järelikult on käesoleva menetluse koos

sissenõudmiskuludega ja menetluskuludega põhjustanud kostja, mitte hageja. Sissenõudmiskulu ei

oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud hageja antud tähtaegadel, järelikult on olemas

põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi.

Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 20 eurot kooskõlas VÕS 113² lg

2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu 20 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks

täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg

1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja esitas 07.05.2024 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud

riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 302,50 eurot

(2,75 tundi *110 eurot).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS §

138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (TsMS § 4842). Asja

edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka (TsMS § 172 lg 9).

Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu,

kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja

teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.

Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110 eurot. Viimase paari aasta

kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm

15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite

järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku

määra osas. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.

Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Esitatud hagiavalduse

puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega.

Samuti võtab kohus arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust,

milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks on 1 tund; kostja vastusega

tutvumiseks ja analüüsiks ning hageja seisukoha koostamiseks 45 minutit, kokku 1 tundi 45 minutit

summas 192,50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 312,50 eurot (100 + 20 +

192,50).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiia Bergson

kohtunik