3-23-168/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-168

Haldusasi

H.S-i

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

18. jaanuari 2023. a otsuse nr 4.2-1/11008-6

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja H.S , esindaja v.adv Vladimir Sadekov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne

Niido

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.S-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.S-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28. märtsi 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-168 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses H.S-i nimi ja aadress XXX tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29. detsembril 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-23-168

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA väljastas 21. oktoobril 2020 H.S-ile relvaloa nr DL50010616 kehtivusajaga kuni

9. juunini 2025. Relvaloa alusel on isikul õigus enese ja vara kaitse otstarbel omada ning

kanda püstoleid CZ-75-B, kaliiber 9×19, nr C482122, ning Sig-Sauer-P-938, kaliiber 9×19, nr

52B009073.

2. PPA peatas 1. novembri 2022. a otsusega nr 4.2-1/11008-2 H.S-i relvaloa kehtivuse

relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 2 alusel, kuna ta oli kahtlustatav tervisevastases kuriteos.

Talle kuuluvad tulirelvad ja laskemoon võeti politseisse hoiule.

3. Kriminaalmenetlus lõpetati 17. novembril 2022 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 199 lg 1 p 1 alusel.

4. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 18. jaanuari 2023. a otsusega

nr 4.2-1/11008-6 kehtetuks H.S-ile väljastatud relvaloa nr DL50010616 RelvS § 43 lg 31

alusel. Sama otsusega kohustati H.S-i 3 kuu jooksul relvi ja laskemoona võõrandama või

alustama nende võõrandamist. PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) PPA-le laekus 20. veebruaril 2022 süüteoteade, mille kohaselt oli teate esitajal oma mehe,

H.S-iga pooleli lahutus, mees ähvardas naist. Samuti võttis mees tüli ajal seifist tulirelva ja

ütles naisele, et sel ajal, kui tal on relv käes, ei ole hea tüli norida, kuna see on ohtlik. 8.

oktoobril 2022 sai politsei väljakutse aadressile XXX, Tallinn, kus mees peksab naist ja

tülitab 16-aastast tütart. Kohapeal koostatud lähisuhtevägivalla infolehelt selgus, et tegemist

on elukaaslaste vahelise pikaaegse probleemiga. H.S ärritub kergesti, kui räägib oma

suhetest. Tütar kardab isa, kuna isa ja ema tülitsevad. 8. oktoobril 2022 oli tüli alguses

verbaalne, kuid siis läks üle füüsiliseks. H.S hoidis naisel kõrist kinni ja oli naist kergelt

löönud. Juhtumiga seoses alustati kriminaalmenetlust, mis lõpetati 17. novembril 2022.

Kriminaalasja menetluse raames on nii naine kui tütar kirjeldanud H.S-i käitumist tülide

ajal. Naise sõnul on H.S lubanud näiteks autoga enda ja naise surnuks sõita. Naise sõnul on

H.S ärritunud olekus impulsiivne. Ka on ta lubanud naise telefoni ära lõhkuda ja tema

sõbral sõrmed ära lõigata. Tütar kinnitab, et 8. oktoobril 2022 oli ema ja isa vahel verbaalne

tüli. Isa süüdistab ema pidevalt petmises. Tülide ajal on H.S-il komme käia tubade vahel,

uksi paugutada ja asju lõhkuda. Tütar tundis viimasest juhtumist hirmu. Tütar tunneb hirmu,

et isa võib tüli ajal võtta relva ja sellega midagi teha. Tütar mäletab ka seda, et isa on varem

emale öelnud, et ta oleks ettevaatlik, kuna tal on relv ja ta võib sellega afektiseisundis midagi

teha;

2) H.S-i käitumine on ennast ja teisi isikuid ohustav ning seetõttu on ta sobimatu tulirelvi

omama. Pereliikmed on kirjeldanud tema ettearvamatut käitumist tülide ajal. Uste

paugutamine, asjade lõhkumine ja verbaalne ähvardamine, samuti manipuleeriv käitumine

(lubadus naisest intiimsed pildid sotsiaalmeediasse üles panna), ei ole relvaomaniku puhul

aktsepteeritav käitumine. H.S-i käitumine tülide ajal oli vähemalt verbaalselt agressiivne ja

seda on kinnitanud nii tema abikaasa kui ka tütar. Seega ei ole alust arvata, et tegemist oleks

laimuga ja üksnes naise sooviga mehele kätte maksta. Ka ei saa väita, et tegemist oleks olnud

ühekordse ja n-ö vähetähtsa tüliga. Tülid osapoolte vahel on olnud korduvad ja pingelised

2(6)

3-23-168

pikka aega. Tülidesse on pidanud sekkuma politsei. Samuti on tülidest olnud tugevalt häiritud

ja tundnud hirmu pere alaealine laps. Asjaolu, et 8. oktoobril 2022 aset leidnud juhtumiga

seoses kriminaalmenetlus aluse puudumise tõttu lõpetati ja et varasema juhtumiga seoses ei

ole olnud põhjust kriminaalmenetlust alustada, ei tähenda, et juhtumeid kui selliseid, kuhu

politsei on pidanud sekkuma, ei oleks aset leidnud. Asjaolu, et füüsiline vägivald pole

kriminaalmenetluses tõendatud ja seetõttu puudub kuriteo koosseis, ei tähenda, et isik oleks

relvaomanikuna usaldusväärne. Peres aset leidvaid lahkhelisid ei ole lahendatud rahumeelselt.

Sellise isiku puhul ei ole välistatud, et järgmise konflikti käigus teatud halbade asjaolude

kokkulangemisel, ei võiks ta näiteks konflikti lahendamisel kasutada ka tulirelva. Seda enam,

et H.S on juba varasemalt andnud mõista, et afektiseisundis võib ta relva kasutada.

5. H.S

esitas 24. jaanuaril 2023 halduskohtule kaebuse PPA

18. jaanuari 2023. a otsuse tühistamiseks kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) otsuses välja toodud põhjendused ei anna alust relvaloa kehtetuks tunnistamiseks;

2) süüteoteade esitati seetõttu, et abikaasa (käimas on lahutusprotsess) ründas emotsionaalselt

kaebajat. Abikaasa oli see, kes tekitas tüli ja hiljem pahauskselt kaebas oma abikaasa peale.

Kui käimas on lahutus, on suuremal osal paaridest väga emotsionaalne õhkkond. Tuleb ette

mõtlematuid väljaütlemisi ja tegusid;

2) kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Peresuhetega seonduvad teemad on

üldiselt keerulised ja tulvil emotsioone ning eelmainitud kriminaalmenetluses oli tegemist

kaebaja laimamisega. Teise inimese emotsionaalne reaktiivsus ei saa olla aluseks relvaloa

kehtetuks tunnistamisele. Kaebaja ei ole kahtlustatav ega süüdistatav kuritegudes.

6. PPA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) järelduse, et isik on sobimatu relva omama ning et tema puhul esinevad RelvS § 43 lg-s 3¹

nimetatud asjaolud, võib teha ka selliste asjaolude pinnalt, millel ei ole otsest seost relva

käitlemisega;

2) isiku käitumine ja tegutsemine on tekitanud tema lähedastes hirmu, ohu ja ebaturvalisuse

tunnet. Asjaolu, et kaebajal võis puududa kavatsus lähedasi ähvardada või neile tulirelva

kasutades kahju tekitada, ei lükka ümber sotsiaalse kogemuse pinnalt omandatud kartust, et

olemas oli reaalne oht ennast või teisi ohustava tagajärje saabumisele. Kaebaja seda ei eita

ning on ise pidanud oluliseks välja tuua, et abikaasade vahelise konflikti käigus on esitatud

ähvardusi. Samuti ei varja kaebaja, et suhted abikaasaga on emotsionaalselt keerulised ning

lahutusprotsess tekitab õhkkonda veelgi enam pinget. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel piisab

põhjendatud kahtlusest, et isik võib käituda viisil, mille tulemusel võivad realiseeruda relvast

kui kõrgema ohu allikast tulenevad ohud. Asjaolu, et ka konflikti teine pool võis käituda

ebaviisakalt või provokatiivselt, ei õigusta kaebaja käitumist. Tuvastatud asjaoludest ilmneb

selgelt, et kaebaja võib stressiolukorras käituda ettearvamatult ja ohtlikult;

3) relvaloa tühistamise otsus on haldusorgani prognoosotsus. See tähendab, et haldusorgan

peab hindama võimalikke tagajärgi (mis võib juhtuda), mitte ootama tagajärje saabumiseni.

PPA on vaidlustatud otsuses põhjendatult pidanud kaebaja käitumist alarmeerivaks ja

tuletanud sellest prognoosi kaebajast lähtuva ohu kohta tulevikus.

7. Tallinna Halduskohus jättis 28. märtsi 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja märkis, et ta ei ole kahtlustatav ega süüdistatav kuritegudes. Samas ei ole see

ainutähenduslik. Enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine hõlmab ka

muid asjaolusid peale karistatuse. Laiemalt peetakse silmas loa omaja isiksuseomadusi ja

süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või

teistele, kui ta saaks relva jätkuvalt omada ja kasutada;

3(6)

3-23-168

2) haldusakt on õiguspärane. Teatavate aspektide või nende tähenduse osas võib alati vaielda,

kuid sellega, et kaebaja turvalisust puudutava eluviisi või käitumise osas ei oleks vastustajal

üldse olnud põhjust etteheiteid teha, ei saa olla sisulist vaidlust. Kuna vaidlustatud haldusakt

on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatuga kooskõlas ja ilmselgeid kaalutlusvigu

selles täheldada ei saanud, ei ole ka kaebuse rahuldamiseks alust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. H.S taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu 28. märtsi 2024. a otsuse tühistamist ja

kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kohtuotsus ei ole jälgitav ega põhjendatud;

2) kaebaja ei rikkunud RelvS-st tulenevaid nõudeid. Vastustaja tegi kaalumisel vea. PPA ja

kohus ei ole arvestanud kaebaja üldist käitumist. Lähtutakse ainult ühest episoodist, mis

tegelikult lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Relvaloa kehtetuks tunnistamine

ei ole proportsionaalne. PPA ja kohus tuginevad sellele, et esitatud süüteoteade leidis aset

lahutusprotsessi tõttu tekkinud emotsionaalse olukorra tõttu, kuid on jätnud tähelepanuta ja

täielikult välja toomata, et kaebaja ei kasutanud tulirelva. Kaebaja ei ole kedagi relvaga

ähvardanud. Koormava haldusakti andmisel või toimingu tegemisel peab reeglina

haldusorgan tõendama, et haldusakti või toimingu andmiseks vajalikud faktilised eeldused on

täidetud. Praegusel juhul ei ole uurimispõhimõtet järgitud vajalikul määral. Kohtuotsus on

pealiskaudne ning napisõnaline.

9. PPA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) PPA otsus on kooskõlas HMS-s sätestatud nõuetega ja piisavalt kaalutletud;

2) relvaluba tunnistati kehtetuks isiku käitumise tõttu. Kaebaja on oma abikaasat verbaalselt ja

füüsiliselt rünnanud ning teda ja ka tütart ähvardanud, mida tõendavad politseiandmebaasis

H.S-iga seotud 20. veebruaril 2022. a ja 8. oktoobri 2022. a juhtumid. Tuvastatud asjaolude

pinnalt saab järeldada, et kaebaja võib stressiolukorras käituda ettearvamatult ja ohtlikult ning

tulevikus sarnastes situatsioonides relva kasutada. Tulirelva valdamise õiguse aluseks on

kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Selle hindamisel võetakse arvesse kõiki

asjaolusid, sh isiku käitumist ja läbisaamist lähedastega, millele kaebaja on oma käitumise

põhjendamisel korduvalt viidanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kuigi halduskohtu otsus on põhjendamata ega sisalda kaebajaga seostatud põhjendusi,

ei too see kaasa kaebuse rahuldamist.

11. PPA tunnistas kaebajale väljastatud relvaloa kehtetuks RelvS § 43 lg 31 alusel põhjusel,

et politsei andmebaasis on märgitud kaebaja kohta alljärgnev teave. PPA-le laekus 20.

veebruaril 2022 süüteoteade, mille kohaselt ähvardas kaebaja, et paneb naise intiimsed pildid

internetti, samuti võttis kaebaja tüli ajal seifist tulirelva ja ütles, et sel ajal, kui tal on relv, ei

ole hea tüli norida, kuna see on ohtlik. PPA sai 8. oktoobril 2022 väljakutse ning

lähisuhtevägivalla infolehelt nähtus, et tegemist oli elukaaslaste vahelise pikaaegse

probleemiga: kaebaja ärritub kergesti, kui räägib oma suhtest; tütar kardab isa; verbaalne tüli

kasvas üle füüsiliseks; kaebaja hoidis naisel kõrist ja oli teda kergelt löönud. Kuigi

kriminaalmenetlus lõpetati, siis kriminaalmenetluses esitatud seletustest nähtub, et kaebaja

lubas enda ja naise surnuks sõita, kaebaja on ärritunud olekus impulsiivne, lubanud lõhkuda

4(6)

3-23-168

naise telefoni ja sõbral sõrmed ära lõigata; tülide ajal on kaebajal komme käia tubade vahel,

uksi paugutada ja asju lõhkuda; tuntakse hirmu, et tüli ajal võib kaebaja relva kasutada.

12. RelvS § 43 lg 31 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks,

kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu

seda liiki relva soetama või omama.

13. Selleks, et PPA saaks eespool viidatud õiguslikul alusel asuda kaaluma relvaloa

kehtetuks tunnistamist, peab olema täidetud eeldus, et isik oma eluviisi või käitumise tõttu

ohustab enda või teise isiku turvalisust. Isikust lähtuva ohu hindamisel saab arvesse võtta

isikut, sh isikuomadusi ja varasemat elukäiku. Seejuures on lubatud tugineda ka nendele

politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida

sinna ei kanta. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut taotleja tegudele või nende

retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse inimese kohta teadaolevat infot

teda iseloomustavana haldusmenetluses tehtava otsustuse tarvis, mille üldisemaks eesmärgiks

on ohtude tõrjumine (vt ka RKKKm 1-15-1446, p-d 9–15).

14. Ringkonnakohus jaatab esitatud asjaoludel (vt käesolev otsus, p 11), et kaebajast lähtub

oht teiste isikute elule ja tervisele RelvS § 43 lg 31 mõttes.

15. Ehkki PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks pärast 8. oktoobril 2022 aset leidnud

juhtumit, kus H.S käitus viisil, mis tingis politsei sekkumise peretülisse, on oluline, et PPA

on lisaks eeltoodud intsidendile viidanud kaevatavas otsuses veel teisele politsei andmebaasis

olevale kaebajaga seotud juhtumile. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja pereliikmed, s.o

abikaasa ja alaealine laps, on tundnud kaebaja käitumise tõttu hirmu ja on näinud ohtu, et

kaebaja võib konfliktisituatsiooni eskaleerumisel ka relva kasutada. Vähetähtis ei ole seegi, et

kaebaja on vähemalt ühel korral tüli käigus abikaasat relva kasutamisega ähvardanud, öeldes,

et ta võib olla ohtlik, kui tal on käes relv. Ka on kaebaja varem ähvardanud abikaasat autoga

surnuks sõita ning tema sõpra füüsiliselt rünnata ja vigastada. Neid asjaolusid kaebaja eitanud

ei ole, vaid on selgitanud, et konfliktisituatsioonis inimesed ütlevad ja teevad mõtlematuid

tegusid ning et peresuhetes tulebki ette emotsionaalseid tülisid. Tegemist on asjaoludega,

mida PPA sai RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel arvesse võtta. Relvaloa omaja

isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude

kogumis.

16. Kui isik ei suuda lahendada abikaasade vahelisi erimeelsusi korduvalt ägedatesse

konfliktidesse laskumata, on õiguskorra ja teiste inimeste (eelkõige pereliikmete) turvalisuse

huvides, et sellisel isikul ei oleks käepärast relva. Ringkonnakohtul pole põhjust kahelda

politsei andmebaasi kantud kaebajaga seotud juhtumite kirjelduste õigsuses. Kaebaja kohta

tehtud kanded kogumis kinnitavad nende usutavust. Kaebaja võib oma käitumisega ohustada

enda või teiste isikute turvalisust, ta ei ole usaldusväärne ja on seetõttu sobimatu relva

omama.

17. Kaebaja väidete alusel võib järeldada, et ta pole mõistnud toimunud sündmuste ja

kaebaja käitumisest lähtuva olukorra ohtlikkust. Nimelt toob kaebaja välja, et abikaasa

provotseeris teda ning peresuhted olid käimasoleva lahutuse foonil pingelised ning ta pidas

selles kontekstis enda käitumist tavapäraseks. Mõlemal peretüli juhtumisse tuli politseil

sekkuda, mis näitab, et sündmused olid eskaleerunud selleni, kus pooled ise ei olnud

võimelise seda ilma välise abita lahendama. Kui kaebaja ei suuda peresuhtes vältida sellist

pingeolukorda, kus sündmused eskaleeruvad tulirelva kasutamisega ähvardamiseni, siis see

5(6)

3-23-168

üksnes suurendab tõenäosust, et ta võib pingeolukorras asuda kahjustama tulirelvaga teise

isiku õigushüve.

18. PPA ei pea tõendama, et kaebaja on edaspidi relvaga ringi käies ohtlik. Tegemist on

prognoosotsusega ja piisab sellest, kui eelnevad asjaolud kogumis, sh kaebaja varasem

käitumine, lubavad järeldada piisavat tõenäosust, et aset leiab kaitstava õigushüve

kahjustamine.

19. PPA on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, ei ole lähtunud asjakohatutest

kaalutlustest ega jätnud vajalikke asjaolusid tähelepanuta. Arvestades kaebaja agressiivset

käitumist ja korduvat konfliktsituatsioonidesse sattumist, kui peretülidesse on pidanud

sekkuma politsei, esineb tõsiseltvõetav oht, et kui abikaasade vahel tekib taas peretüli, võib ta

kasutada relva. Kirjeldatud asjaoludest nähtub, et kaebaja ei kontrolli konfliktisituatsioonis

olles enda käitumist. Kui sellisel isikul on kehtiva relvaloa tõttu võimalus kasutada relva,

võivad sellega kaasneda pöördumatult kahjulikud tagajärjed ümbritsevatele isikutele. Seetõttu

on niisugust käitumist arvestades relvaloa kehtetuks tunnistamine põhjendatud.

20. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole eluaegse mõjuga. Vaidlustatud otsus ei välista

tulevikus uue relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja parandab oma käitumist. Kui kaebaja

käitub edaspidi korrektselt, ei saa vastustaja uue loa väljastamisest keelduda pelgalt viitega

18. jaanuari 2023. a otsusele. Relvaloa kehtetuks tunnistamise või uue relvaloa taotlemisega

isikule kaasnevad kohustused ja ebameeldivused ei kaalu üles selliste põhiseaduslike

alusväärtuste kaitsmise vajadust nagu inimese elu ja tervis (Riigikohtu

18. juuni 2019. a otsus haldusasjas nr 5-19-26, p 50).

21. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1)

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)