2-23-121090/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata I. R. nõuded E. T.-lt põhivõlgnevuse, intressi ja viivise välja Jätta menetluskulud I. R. kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
Legislator headnote
AI generated2-23-121090/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata I. R. nõuded E. T.-lt põhivõlgnevuse, intressi ja viivise välja Jätta menetluskulud I. R. kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Laura-Liis Sarapuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.11.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-121090
Tsiviilasi
I. R. hagi E. T. vastu võlgnevuse, intressi ja viivise
nõudes
Menetluse liik
lihtmenetlus
Hagihind
234 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I. R. (isikukood XXX, e-post XXX)
Kostja: E. T. (isikukood XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata I. R. nõuded E. T.-lt põhivõlgnevuse, intressi ja viivise välja
mõistmiseks.
3. Jätta menetluskulud I. R. kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
Edasikaebamise kord
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus
ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud
apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse
normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see
võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on
30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja esitatud väited ja nõue
1. Kostja pöördus 14.04.2023 hageja poole sooviga saada laenu 100 eurot, mille lubas koos intressiga
50 eurot tagasi maksta 06.05.2023. Pooled sõlmisid 14.04.2023 laenulepingu. Kostja ei ole lubatud
tagasimakset teinud.
Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 100 eurot, intressi 50 eurot ja
viivise 84 eurot.
Kostja seisukohad
2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole hagejale võlgu,
kostja on hagejale 2023.a.-l. tasunud rohkem kui hageja kostjale. Hageja ei ole esitanud ülekandeid
oma väidete tõendamiseks. Krediidikulukuse määr ja viivis on vastuolus seadusega. Hagejal
puudub tegevusluba krediidiandjana tegusemiseks. Kostja ei ole saanud digiallkirjastatud
lepingudokumenti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 14.04.2023 lepingu (dtl 29), millega hageja kohustus
laenama kostjale 100 eurot ning kostja kohustus tagasi maksma kokku 150 eurot hiljemalt
06.05.2023.
4. VÕS (võlaõigusseadus) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik
(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),
krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi
tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti
või laenu.
5. Riigikohus on selgitanud, et selleks, et teha kindlaks, kas füüsiline isik tegutseb laenu andes oma
majandus- või kutsetegevuses, tuleb kogumis hinnata selliseid kriteeriume nagu laenu andmise
püsivus ja maht ning laenu tasulisus. Samuti tuleb hinnata laenulepingute põhitingimusi,
laenuandja ja laenusaaja vahelisi suhteid ning lepingute sõlmimise asjaolusid. Majandus- ja
kutsetegevusele võib viidata näiteks see, kui laenu on antud pikema perioodi jooksul mitmetele
isikutele, samuti see, kui füüsiline isik, kes laenu annab, on teatud piirkonnas teadaolev isik, kellelt
on vajadusel võimalik (tasu eest) laenu saada. Tegevuse püsivus on seejuures nii ajaline kui ka
mahuline kriteerium. /…/ Majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks laenuandjaks olemist ei
välista see, kui laenuandja ei ole oma laenutulusid deklareerinud ega ole registreeritud füüsilisest
isikust ettevõtjana. Küll aga ei saa majandus- või kutsetegevuses laenu andmiseks lugeda näiteks
laenu andmist üksnes isiklike suhete tõttu ja minimaalse intressi eest, mis sisuliselt välistab tulu
saamise. Asjaolu, et füüsilisest isikust laenuandja samal ajal tegeleb veel ka mingi muu
majandustegevusega või töötab töölepingu alusel, ei välista seda, et laenuandmine toimub
majandustegevusena, kui täidetud on eelnimetatud tunnused (3-2-1-66-14, p 16).
6. Esitatu kohaselt suhtlesid pooled lepingu sõlmimiseks sidevahendite kaudu (messengeri
kuvatõmmised dtl 39-40), lepingu kohaselt oli laen tasuline. Kohtute infosüsteemist nähtub, et
hagejal on arvukalt samalaadseid laenulepingutest tulenevaid kohtuasju (53 maksekäsu
kiirmenetlust). Kohus selgitas 11.09.2025 määruses, et nimetatud asjaolud viitavad sellele, et
hageja on 14.04.2023 lepingu sõlminud oma majandustegevuse raames. Kohus palus hagejal välja
tuua, kas hageja vaidleb sellele vastu, ning kui, siis välja tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel
hageja väidab, et tegemist ei olnud tema majandustegevuses sõlmitud lepinguga, sj millised suhted
hageja ja kostja vahel on. Hageja kohtule ei vastanud. Kohus asub seisukohale, et hageja tegutses
14.04.2023 lepingu sõlmimisel oma majandustegevuses ning 14.04.2023 leping on
tarbijakrediidileping.
7. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus asja lahendada lepingu alusel, mille kehtivust seadus
imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14).
8. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse
§ 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või
405 sätestatud andmetest. Sellisteks andmeteks on tulenevalt VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 mh
intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused (p 8) ning krediidi kulukuse määr aasta
kohta (p 9). VÕS § 404 lg 21 järgi käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud
krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu
kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja
seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad
andmed ja eeldused. Kohus tuvastab, et laenulepingust puuduvad andmed aastase intressi- ja
krediidi kulukuse määra kohta.
9. VÕS § 408 lg 2 järgi käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel
muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
Kohus selgitas 11.09.2025 määruses hagejale, et hagejal tuleb tõendada, et ta on 14.04.2023
lepingu täitmisena kostjale laenusumma 100 eurot üle andnud ning tegi hagejale ettepaneku esitada
tõendina maksekorraldus laenu kostjale ülekandmise kohta. Kohus selgitas 22.10.2025 määruses
täiendavalt, et kui hageja ei tõenda, et ta on kostjale laenusumma 100 eurot üle andnud, on hagi
rahuldamise perspektiivita. Hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendeid laenusumma üleandmise
kohta ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et kostja oleks laenu kätte saanud
ning 14.04.2023 tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Seoses sellega jätab kohus
rahuldamata hageja nõude kostjalt intressi väljamõistmiseks.
10. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva
või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole
olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja ei ole laenusumma
üleandmist tõendanud, ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejalt kohustuse täitmisena midagi
saanud. Kohus jätab hagi rahuldamata ka hageja põhinõude ning seonduvalt viivisenõude osas.
Hagi jääb täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud
11. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi
rahuldamata jäämisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei
esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu
märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura-Liis Sarapuu
kohtunik