3-24-2682/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-24-2682

Otsuse kuupäev

28. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16. septembri 2024. a

otsuse nr 15.3-3.2/583-1 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa

taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kristiina-Marita Alliksoo

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. detsembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2682

1. X (kaebaja) esitas 1. juulil 2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa

taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kodanikust abikaasa

juurde elama asumiseks. Abielu on sõlmitud Gruusias 7. juunil 2024.

2. PPA otsustas 16. septembri 2024. a otsusega nr 15.3-3.2/583-1 keelduda kaebajale

tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel. PPA on seisukohal, et taotluse

teadaolevad asjaolud ei vasta VMS § 138 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Abielu vormistati

kiiresti ning isikud ei olnud valmis perekonnaeluks. Lisaks kirjeldab PPA, et kaebaja ei ole

esitanud nõutud teavet ega ravikindlustust tõendavat dokumenti, isikutel puudub legaalne

sissetulek ning kaebaja on rikkunud 29. aprillil 2024 Eesti Vabariigis kehtivaid õigusnorme,

ületades mootorsõidukit juhtides lubatud kiirust.

3. Kaebaja esitas 25. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 16. septembri 2024.

a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 tühistamiseks.

4. Tartu Halduskohus võttis 27. septembri 2024. a määrusega X kaebuse PPA 16. septembri

2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa taotluse uuesti

läbivaatamiseks kohustamiseks menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele

vastamiseks.

5. Vastustaja esitas kohtule 29. oktoobril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus otsustas 28. oktoobri 2025. a määrusega vaadata haldusasja läbi

kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja

neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

7.1. Vaidlusalune haldusakt ei ole õiglane ega proportsionaalne ning vastustaja lähtus

lubamatutest kaalutlustest.

7.2. Kaebaja sai otsusest teada, et tema esitatud kindlustus ei sobi, kuid tegemist on

kõrvaldatava puudusega, mille kõrvaldamiseks tuli kaebajale määrata tähtaeg. Kaebaja

abikaasal on legaalne sissetulek alates 2024. a augustist ning see on tema vanust arvestades

hea saavutus. Järgmisena soovivad isikud korraldada oma elu Eesti Vabariigis ning seejärel

tehakse pulmapidu, kui vastavad rahalised vahendid on kogutud ning selleks esineb võimalus.

7.3. Abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond

on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne. Abikaasad elasid koos juba kuus kuud ning mitte kolm

kuud, nagu väidab PPA. Ka praegu elab kaebaja abikaasa tema juures Gruusias. Kaebaja

abikaasa ei soovi alaliselt aga Gruusias elada. Ta on Eesti Vabariigi elanik ja soovib, et

kaebaja elaks temaga koos Eestis. Jääb arusaamatuks, miks PPA ei ole arvestanud esitatud

fotodega ja asjaoluga, et abikaasad elavad Gruusias ning on koguaeg koos. Fiktiivse abielu

puhul oleks see ebatavaline. Vaidlusalusest otsusest ei selgu, mida vastustaja veel kaebaja

kohta teada soovis.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

8.1. Kaebaja ei saanud alles PPA otsusest teada, et tema esitatud kindlustus ei sobi. PPA on

juba oma 26. augusti 2024. a kirjas toonud välja, et tähtajalise elamisloa andmise tingimuseks

on ravikindlustuse olemasolu ning et PPA andmetel puudub kaebajal ravikindlustuse leping.

3-24-2682

Kaebaja esitas 28. augusti 2024. a kirjaga PPA-le ravikindlustuse asemel reisikindlustuse

poliisi ning 5. septembri 2024. a arvamusega esitati uuesti seesama reisikindlustuse leping.

Samuti ei ole PPA sisustanud VMS § 123 p 2 VMS § 117 lg 1 p-ga 4 ehk

ravikindlustuslepingu puudumisega. Kui muud tingimused olnuks täidetud, siis oleks PPA

saanud anda tähtajalise elamisloa ja seada tingimuseks, et ravikindlustusleping tuleb sõlmida

ning tähtajalise elamisloa pikendamisel kontrollitakse, kas ravikindlustus on olemas.

8.2. Kuigi PPA otsuses ei ole eraldi viidatud VMS § 117 lg 1 p-le 3, siis on PPA otsuses välja

toodud, et tähtajalise elamisloa andmise tingimuseks on mh ka legaalne sissetulek, mis tagaks

perekonna toimetuleku. Eeltooduga on tuginetud VMS §-le 139. Ka PPA 3. septembri 2024. a

kirjas on viidatud VMS §-le 139. PPA on välja toonud, et taotluse esitamise hetkel puudus

kaebajal legaalne sissetulek ning kaebaja abikaasa vormistati tööle pärast PPA poolset

tähelepanu juhtimist. Asja puhul ei ole oluline, kas kaebaja abikaasa vanust arvates on tööle

minemisega tegemist hea saavutusega või mitte, vaid tegemist on välismaalaste seaduses

sätestatud nõudega, mis peab olema täidetud.

8.3. Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba Eesti Vabariigi kodanikust abikaasa juurde elama

asumiseks pärast seda, kui PPA keeldus talle tähtajalise elamisloa andmisest lühiajaliseks

töötamiseks VMS § 1762 alusel kaebaja toime pandud süüteo tõttu. Kaebaja väljendas 9. mail

2024, et 20. juunil 2024 oli planeeritud abielu sõlmimine kaebaja praeguse abikaasaga ning et

tema abikaasa ei soovi elada Gruusias, mistõttu hakatakse elama alaliselt Eesti Vabariigis.

Tegelikkuses sõlmiti abielu juba 7. juunil 2024 Gruusias. Eeltoodust nähtub, et abikaasadel oli

abielu sõlmimisega kiire. Seejuures on tähelepanuväärne, et abikaasad tutvusid alles 1. märtsil

2024 ning juba 9. mail 2024 oli plaan abielluda.

8.4. Abielu sõlmiti juba kolm kuud pärast tutvumist ning PPA on oma otsuses viidanud

kolmele kuule just selles kontekstis, mitte selles, kui kaua abikaasad on koos elanud.

Seejuures ei ole kaebaja tõendanud väidet, et koos on elatud juba kuus kuud. See eeldanuks,

et kohe pärast seda, kui tutvuti, hakati ka koos elama. Esiteks ei ole see eluliselt usutav.

Teiseks töötas kaebaja abikaasa alates 1. septembrist 2022 kuni 2024. a aprillikuu keskpaigani

INNO COMMERCE OÜ-s täistööajaga puhastusteenindajana Tallinnas. Samal ajal Tallinnas

töötades ei saanud ta elada juba märtsist kaebajaga koos Tartus. Vastustaja ei sea kahtluse alla

abikaasade koos elamist Gruusias.

8.5. Tavapärastes olukordades eelneb abielu sõlmimisele abikaasade vahel psühholoogilise

sõltuvuse tekkimine ning see tekib üldjuhul teatava aja jooksul. Samuti kujuneb koos elamise

tulemusel välja see, kuidas ja kelle kanda jäävad igapäevased toimingud ühise kodu

majandamisel. Samuti on omane, et abikaasadel kujuneb igapäevaste kulude katmise osas

välja teatav jaotus. Ei ole eluliselt usutav, et kolme kuuga ehk enne abiellumist jõudis

kaebajal ja tema abikaasal tekkida tugev psühholoogiline side, kuna üksteise tundma õppimise

aeg oli lühike. Samuti puudus neil varasem kooselu, ühised ajaveetmised ja majapidamise

loomine.

8.6. PPA soovis oma 26. augusti 2024. a kirjas esitatud küsimustega saada ettekujutust sellest,

kuidas ja millal toimus isikute tutvumine, millised on abikaasade sidemed üksteise

perekondadega jms. Kaebaja vastas PPA esitatud küsimustele lakooniliselt. Näiteks on

kaebaja piirdunud tutvumise osas üksnes sellega, et tutvuti Tartu Space baaris 1. märtsil 2024,

kuhu kaebaja abikaasa saabus koos oma sõpradega ja kus kaebaja ise töötas. Sellise vastusega

ei ole tegelikkuses edasi antud, kuidas toimus abikaasade tutvumine. On ilmne, et tutvumine

peaks toimuma mingil viisil ning tutvumiseks ei piisa sellest, et üks osapool töötab baaris

kokana ja teine osapool saabub oma sõpradega baari ehk tutvumiseks ei piisa ainuüksi samal

ajal ühes asukohas viibimisest. Ka vastuseks küsimusele, milline on perekonna igapäevaelu,

kuidas on kohustused ära jagatud ning milline on elukorraldus, on kaebaja piirdunud üldise

kirjeldusega, et nad teevad kõike koos, kooskõlastatult ning kohustused jagunevad samuti

nende vahel võrdselt. Sisulist vaadet ei ole PPA-le selle vastusega edasi antud. Kui kaebaja ei

3-24-2682

pruukinud enne aru saada, et PPA-le tuleks anda sisulisemad vastused, siis PPA 3. septembri

2024. a kirja järgselt, kus juhiti tähelepanu, et elamisloa andmiseks peavad olema täidetud

VMS § 138 lg-s 1 sätestatud tingimused, pidi kaebaja aru saama, et neil tuleb tõendada

psühholoogilise sõltuvuse ja majandusliku sideme olemasolu. Oma 5. septembri 2024. a

vastuses keskenduti aga perekonnaseaduses sätestatule ehk sellele, mida abiellumisega

kohustutakse tegema. Samuti toodi välja, et võrreldes varasema elamisloa taotlemisega on

muutunud olukord ja elamisloa saamise alus, millega tuleb arvestada.

8.7. Kaebaja ja tema Eesti Vabariigi kodanikust abikaasa abiellusid tõenäoliselt selleks, et

tekitada alus elamisloa saamiseks. Samas ei väida PPA, et tegemist oleks fiktiivse abieluga,

vaid et abikaasadel ei ole sedavõrd lühiajalise tutvuse järel sõlmitud abielu puhul täidetud

perekonnaelule sätestatud nõuded. Sisuliselt ei ole ühtegi PPA otsuses välja toodud argumenti

ümber lükatud. Eesti Vabariigi kodanikuga abiellumine ei ole elamisloa saamise tagatiseks.

KOHTU SEISUKOHT

9. Vaidluse all on PPA 16. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 õiguspärasus. Kaebaja

hinnangul keeldus vastustaja ebaõigesti talle tähtajalise elamisloa andmisest abikaasa juurde

Eesti Vabariiki elama asumiseks, vaidlusalune haldusakt on ebaproportsionaalne ning

vastustaja ei ole õigesti teostanud kaalutlusõigust. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei

nõustu ning leiab, et kaebaja ei vastanud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.

10. PPA keeldus 16. septembri 2024. a otsusega nr 15.3-3.2/583-1 kaebajale tähtajalise

elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel ning tulenevalt VMS § 138 lg-st 1 (dtl 14).

Vastustaja ei ole elamisloa andmisest keeldumisel tuginenud VMS § 117 lg 1 p-le 4 ehk

asjaolule, et kaebaja ei esitanud haldusorganile VMS §-s 120 sätestatud nõuetele vastavat

ravikulukindlustuse lepingut. Vastustaja kinnitab, et elamisloa oleks saanud väljastada

vaatamata eelkirjeldatud tingimuse täitmata jätmisele, sätestades elamisloa andmisel

lisatingimuseks vastava kindlustuslepingu sõlmimise (dtl 30). Vastustaja märgib, et kuigi PPA

otsuses ei ole eraldi viidatud VMS § 117 lg 1 p-le 3, siis on otsuses välja toodud, et tähtajalise

elamisloa andmise tingimuseks on mh ka legaalne sissetulek, mis tagaks perekonna

toimetuleku, ning eeltooduga on tuginetud VMS §-le 139, mille kohaselt, kui välismaalane

taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, peab tema

abikaasal või registreeritud elukaaslasel olema püsiv legaalne sissetulek, mis tagab perekonna

ülalpidamise Eestis, või peab abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine püsiv legaalne

sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis. Vastustaja osundab, et ka PPA 3. septembri

2024. a kirjas on viidatud VMS §-le 139. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt

mõistetav ning vastavalt HMS § 56 lg-le 2 tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastustaja ei ole vaidlusaluses haldusaktis tuginenud VMS

§ 139 tingimuste täitmata jätmisele. Vastustaja on küll legaalse sissetuleku puudumisele

viidanud, kuid mitte viisil, millest oleks kohtule mõistetav, et tegemist on ühe elamisloa

andmisest keeldumise alusega. Samamoodi on vastustaja viidanud ka nt ravikindlustuslepingu

esitamata jätmisele, kuid selles osas on PPA hiljem märkinud, et ei ole VMS § 123 p 2

eeltoodud tingimuse täitmata jätmisega sisustanud. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks

haldusakti põhjenduste kohtumenetluses täiendamist, kuid üksnes juhul, kui haldusorgan

tõendab, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti

tegelikult juba haldusakti andmise ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2022. a

otsus asjas nr 3-19-292, p 17 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Käesoleval juhul ei ole

vastustaja kohtu hinnangul veenvalt ära tõendanud, et tugines vaidlusaluse haldusakti andmise

ajal VMS §-s 139 sätestatud tingimuste täitmata jätmisele.

3-24-2682

11. PPA on 16. septembri 2024. a otsuses nr 15.3-3.2/583-1 sisustanud tähtajalise elamisloa

andmisest keeldumist VMS § 138 lg 1 tingimuste täitmata jätmisega, rõhudes ka õiguslikus

argumentatsioonis abikaasade vahelise tiheda majandusliku sideme ja psühholoogilise

sõltuvuse puudumisele. Seega kontrollib kohus, kas sellel alusel elamisloa andmisest

keeldumine oli põhjendatud.

12. VMS § 138 lg 1 kohaselt võib elamisloa elama asumiseks abikaasa või registreeritud

elukaaslase juurde anda, kui abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahel on olemas tihe

majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu või kooselu ei ole

fiktiivne. VMS §-de 137-1491 alusel antava elamisloa eesmärk on tagada abikaasadele

võimalus elada Eestis perekonnaelu, kuid seejuures peavad olema täidetud seaduses sätestatud

tingimused. Elamisloa andmiseks ei piisa üksnes abielu sõlmimise fakti tuvastamisest, vaid

elamisluba antakse juhul, kui on täidetud ka seaduses sätestatud lisatingimused. Elamisloa

andmise otsustamisel kontrollimist vajavate lisatingimuste seadmise eesmärk on vältida

kontrollimatut rännet mis tahes väidetavate paarisuhete alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 28.

novembri 2024. a otsus asjas nr 3-23-448, p 16; Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2019. a otsus

asjas nr 5-18-5, p 56; 16. novembri 2021. a otsus asjas nr 5-21-10, p-d 56-57).

13. Vastustaja ei väida, et kaebaja ja tema abikaasa abielu on fiktiivne, kuid leiab, et PPA 16.

septembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 tegemise seisuga ei olnud isikute vahel tihedat

majanduslikku sidet ja psühholoogilist sõltuvust. Kohus nõustub vastustajaga. Kaebaja

esitatud tõendid ja selgitused ei kinnita elamisloa andmise eelduste täidetust. Vastustajale ei

saa ette heita seda, et ta pole kaebajalt piisavaid selgitusi küsinud ning et vaidlusalusest

otsusest ei selgu, mida vastustaja kaebaja kohta veel teada soovis. Vastustaja on oma

uurimiskohustuse täitnud ning kaebaja haldusmenetluses ära kuulanud (HMS §-d 6 ja 40).

Vastustaja on 26. augustil 2024 kaebajale konkreetselt teatanud, millistele küsimustele

haldusorgan vastuseid soovib ning mida kaebaja elamisloa menetluses tõendama peab (dtl

49). Pärast kaebaja 28. augustil 2024 esitatud selgituste ja tõenditega (dtl-d 53-59 ja 67)

tutvumist on vastustaja kaebajale 3. septembril 2024 teatanud, et algatab tähtajalise elamisloa

andmisest keeldumise, kuna PPA hinnangul ei vasta kaebaja tähtajalise elamisloa andmise

tingimustele, andes kaebajale veelkord võimaluse omapoolne arvamus esitada. PPA selgitas

kaebajale, et edastas talle 26. augustil 2024 täiendavad küsimused, et hinnata VMS § 138 lg 1

tingimuste täidetust. Lisaks juhtis PPA tähelepanu muudele taotluses esinevatele puudustele.

Vastustaja märkis, et on elamisloa asjaolusid ja kaebaja selgitusi hinnanud ning

kokkuvõtlikult leiab, et eluliselt ei ole usutav, et alates kaebaja ja tema abikaasa tutvumisest

on isikute vahel tekkinud tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus (dtl-d 68-69).

Seepeale ei ole kaebaja esitanud vastustajale täiendavaid põhjalikke selgitusi ja tõendeid oma

paarisuhte kohta, vaid on 5. septembri 2025. a arvamuses esitanud haldusorganile

üldsõnalised selgitused, mille kohaselt ei ole PPA otsus kooskõlas perekonnaseadusega,

vastustajal tuleb arvestada isikute omavahelist abielu ning praegu elab kaebaja abikaasa

temaga koos Gruusias, kuigi abikaasad soovivad oma elu korraldada Eesti Vabariigis (dtl-d

73-75). Samuti esitas kaebaja haldusorganile 6. septembril 2024 kaebajast ja tema abikaasast

kaks täiendavat fotot (dtl-d 78-80). Kaebaja esitatud selgitused ja tõendid ei veena kohut

selles, et tiheda majandusliku sideme ja psühholoogilise sõltuvuse kriteerium oli vastupidiselt

PPA hinnangule täidetud.

14. Kaebaja esitatud selgitustest nähtub, kus isikud tutvusid, kuid mitte see, millisel viisil

täpselt tutvumine toimus, kuidas jätkus nende suhtlus pärast tutvumist, mis viis isikute

paarisuhteni jne. Kaebaja ja tema abikaasa tutvusid 1. märtsil 2024 (dtl 67) ning abiellusid

3-24-2682

juba 7. juunil 2024 (dtl 47), s.o ligikaudu kolm kuud pärast tutvumist. Sellise lühikese aja

jooksul üksteise tundma õppimine, tugeva emotsionaalse sideme loomine, tulevase

elukorralduse planeerimine jne on väga ebatõenäoline. Abiellumist pärast niivõrd lühiajalist

tutvust ei saa pidada tavapäraseks, arvestades ka asjaolu, et isikutel puudus stabiilne

sissetulek. Kohtule ei ilmne, et isikud oleksid olnud tegelikuks perekonnaeluks valmis. Kuigi

kaebaja väitel olid isikud 2024. a septembriks koos elanud juba kuus kuud, siis ei ole see

kohtule usutav. Sellise arvestuse järgi oleksid isikud pidanud kokku kolima koheselt pärast

tutvumist. Samas elasid kaebaja ja tema abikaasa PPA esitatud tõendite kohaselt vähemalt

kuni 2024. a aprillini erinevates Eesti linnades. Kaebaja elas Tartu linnas (dtl 34) ning tema

abikaasa töötas täiskohaga Tallinnas ja seega pidi ka märkimisväärse aja veetma Tallinnas (dtl

82). Ka 28. augusti 2024. a selgituses märgib kaebaja, et tema ja tema perekond elab Tartus

ning tema abikaasa teises linnas (dtl 67). Kohus ei pea tavapäratuks seda, et kaebaja ja tema

abikaasa ei korraldanud abiellumisel suurt pulmapidu, arvestades, et isikute sissetulekud ei

pruukinud seda võimaldada. Samas, kuigi kaebaja väitel viibisid abielu registreerimise juures

kaebaja Gruusias elavad pereliikmed ja sõbrad, siis ei kinnita eeltoodut kaebaja vastustajale

esitatud tõendid. Piltidel on üksnes kaebaja ja tema abikaasa (dtl-d 53-55). Üldjuhul tehakse

abiellumisel pilte ka kohal viibinud lähedastega, mistõttu kahtleb kohus, kas kaebaja väide

tema lähedaste abiellumise juures viibimisest vastab tõele.

15. Kaebaja selgitused teineteise perekondadega suhtlemise kohta ei kirjelda vastavaid suhteid

põhjalikult ja sisuliselt ning tekitavad kahtlusi perekondade tegelike omavaheliste sidemete

kohta. Kaebaja väitel tema ja tema abikaasa perekonnad tunnevad üksteist, kuid ei selgu,

kuidas ja millal nad tutvusid või kohtusid, kuidas pereliikmed uue abikaasa vastu võtsid ja

kuidas see suhe on edasi kujunenud. Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajal on

tütar, kes elab Gruusias koos oma emaga (dtl 37), kuid selles osas ei ole kaebaja üldse oma

selgitustes midagi märkinud, nt kirjeldanud lapse ja kaebaja abikaasa läbisaamist ja

kokkupuuteid või võimalikke vanemlikke suhteid. Kaebaja ja tema abikaasa kirjeldavad

üksteist napisõnaliselt ega too välja detailselt üksteist iseloomustavaid asjaolusid. Tõendid ei

kinnita, et isikud üksteist sügavuti tunneksid määral, mida abielulisele suhtele omaseks saab

pidada. Kaebaja ei ole kirjeldanud tema ja tema abikaasa kultuuride sobivust, vaid on üksnes

kinnitanud, et nad armastavad nii Eesti kui ka Gruusia kultuure. Kuigi eeltoodu võib vastata

tõele, ei kinnita see, et kaebaja ja tema abikaasa tõeliselt üksteise kultuuriruume ja võimalikke

probleemseid kohti veel mõistaksid. Kaebaja kinnitus, et nad oma igapäevaelus teevad kõike

koos ja kooskõlastatult, ei anna samuti edasi seda, kuidas isikute perekonnaelu tegelikult välja

näeb, kuidas on erinevad kohustused ära jagatud ja milline on isikute täpne elukorraldus (nt

kes ja millal tööl käib, süüa ja majapidamistöid teeb, arveid tasub jne). Kuigi paarisuhtes

võivad partnerid panustada kohustuste täitmisel samaväärselt, siis üldjuhul tekib isikute vahel

siiski teatud jaotus, kes ja mida rohkemal määral teeb, kasvõi eelistustest tulenevalt, kelle

kanda on suuremas osas finantsilised kohustused jne. Kaebaja selgitused ei kinnita tegeliku

ühise majapidamise ja kooselu väljakujunemist. Kaebaja kirjeldused nende tulevikuplaanide

kohta on napisõnalised. Kaebaja märgib, et neil on väike pereäri, mida nad kavatsevad

arendada, kuid ei selgu, millise äriga on tegemist, kuidas seda arendada plaanitakse ning

millised on isikute rollid arendustegevuses. Kaebaja esitatud põhjendused ei veena kohut

isikute vahelises tegelikus majanduslikus sidemes ja psühholoogilises sõltuvuses, vaid pigem

kinnitab PPA hinnangut, et isikud abiellusid kiirelt peaasjalikult kaebajale tähtajalise

elamisloa väljastamise eesmärgil. Kohus peab usutavaks, et kui kaebajal puudunuks soov

Eesti Vabariigis tähtajalist elamisluba saada, siis ei oleks isikud niivõrd kiirustades

abiellunud. Eeltoodu ei tähenda, et isikute vaheline side üldse puuduks või et tegemist oleks

fiktiivse abieluga, vaid seda, et abiellumise ajal ja 2024. a septembris ei olnud isikute vaheline

side selline, mis vastaks VMS § 138 mõttes perekonnaelule esitatavatele nõuetele.

3-24-2682

16. Vastustaja ning ka kohus ei sea kahtluse alla, et isikud on koos Gruusias elanud ja aega

veetnud, kuid see ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust. Kohus peab hindama

PPA 16. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 õiguspärasust haldusakti andmise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kuigi praeguseks võib abikaasade vaheline suhe olla võrreldes

2024. a muutunud ning nende majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus suurenenud, siis

haldusakti andmise seisuga ei olnud VMS § 138 lg 1 tingimused täidetud ning PPA on

õiguspäraselt VMS § 123 p 2 alusel kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldunud.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei

ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider