2-25-20029/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-20029

Tsiviilasi

A B.I taotlus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A B.I (isikukood: XXX,

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A B.I hagi menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud B.I kanda. Määrata kindlaks, et huvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja kohtumääruse põhjendused

1. A B.I esitas 24.11.2025 Pärnu Maakohtule 58-leheküljelise avalduse, pealkirjaga „Taotlus“.

Dokumendis on B.I ennast märkinud hagejaks, kostjaks on DC ning iseseisva nõudega

kolmandaks isikuks on avalduse kohaselt Tallinna Vangla. Menetlusosaliste kohta on esitatud

ainult nimed ja isiku- või registrikoodid, kontaktandmeid ei ole märgitud.

2. Pärnu Maakohus avaldusega tutvumise järel leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda. Avaldus on selle menetlemist takistavate ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik

kõrvaldada dokumendi käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg-te 9 ja 10 ning lg 2 punktide 1 ja 2 alusel

kohus jätab hageja esitatud avalduse menetlusse võtmata.

TsMS § 372 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse

võtmisest keeldumise põhjuse.

3. TsMS § 3 lg 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 4 lg 2

järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise. Vastavalt TsMS § 5 lg-tele 1 ja 2 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

2-25-20029

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

4. TsMS § 363 lg 1 punktide 1-3 kohaselt avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide

muudele andmetele avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus). Avalduses peavad nõuded olema sõnastatud nii, et samas sõnastuses

kohtuotsuse resolutsioon oleks selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt

Riigikohtu 03.04.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).

5. B.I kohtule esitatud avaldus koosneb loogiliselt sidumata sõnade jadast ja lausekatketest,

isiku-, maailmajagude ja riikide nimede, kuupäevade ja arusaadava sisuta

numbrikombinatsioonide loeteludest. Ühtegi selgelt väljendatud nõuet avaldus ei sisalda.

Avalduse sisu ja esitamise eesmärk jääb arusaamatuks. Kuigi menetlusosalisteks on märgitud

hageja ja kostja, ei ole dokumendi sisust võimalik aru saada, millise vaidlusküsimuse

lahendamiseks B.I kohtu poole pöördub, kuidas on kostjaks märgitud isik asjaga seotud. Esitatud

avalduse põhjal ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on hagimenetluses või hagita menetluses

lahendatava asjaga, kas üldse on tegemist tsiviilkohtumenetluses lahendatava asjaga. Puudulike

andmete tõttu ei ole kohtul võimalik hinnata ka seda, millisele kohtule avalduse lahendamine

allub. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja esitanud erinevatele kohtutele kümneid sarnaseid

arusaamatuid avaldusi. Esitatud menetlusdokumendist ei nähtu hageja õiguste rikkumist ega hagi

esitamise eesmärki. Seega saab asuda seisukohale, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

6. Avalduses puuduvad ka andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtute infosüsteemist riigilõivu

laekumist ei nähtu. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale käte ega tehta muid

lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Kohus möönab, et tasumata riigilõiv on

kõrvaldatav puudus, kuid praegusel juhul riigilõivu tasumine või tasumata jätmine avalduse

menetlusse võtmisest keeldumist ei mõjuta. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest

eelkõige sisuliste puuduste tõttu ning kuna tasutud riigilõiv sellisel juhul TsMS § 150 lg 1 p 2

kohaselt tagastatakse, ei nõua kohus hagejalt enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist

riigilõivu tasumist.

7. Lisaks ei ole kohtul hageja menetlusdokumendi sisuliste puuduste tõttu võimalik kontrollida

avalduses märgitud tsiviilasja hinna 8888888888,88 eurot õigsust ega seega määrata ka avalduse

esitamisel nõutava riigilõivu suurust.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 124 lg 1 ning RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi

tuleb hagilt tasuda riigilõiv vastavalt tsiviilasja hinnale. Varaliste nõuetega hagides määratakse

tsiviilasja hind hagis taotletu väärtuse alusel, mittevaraliste nõuete puhul on tsiviilasja hind

määratud seaduses. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud nõudeid, avalduse teksti põhjal ei ole

samuti võimalik kindlaks teha, milliseid nõudeid ja kelle vastu hagejal võib olla. Seetõttu jääb

arusaamatuks ka hageja avalduses märgitud hagihinna kujunemine.

8. Eeltoodud põhjustel ei vasta hageja avaldus sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele.

Hageja poolt kohtule 24.11.2025 avaliku e-toimiku kaudu tsiviilasjana nr 2-25-20029 esitatud

dokumendis ei ole ühtegi nõuet ega faktilist asjaolu, millest võiks hagejal nõude olemasolu

järeldada. Puuduste kõrvaldamiseks tuleks avaldajal vormistada täiesti uus avaldus. TsMS § 340¹

lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui avaldus on esitatud selliste puudustega, et

puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole

põhjendatud anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud avalduse

menetlusse võtmisest keelduda (TalRK 2-19-9416, p 6).

2(3)

2-25-20029

9. TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid, või kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2

p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmast, kui hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 alusel kohalduvad need normid ka

hagita menetluses lahendatava asja menetlusse võtmisel.

Eeltoodu alusel kohus jätab hageja avalduse menetlusse võtmata ja tagastab esitajale.

Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.

10. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja

kanda. Teadaolevalt ei ole asjas tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda,

hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud.

12. Kohus selgitab, et kui hagiavalduselt on siiski riigilõivu tasutud, on hagejal õigus taotleda

tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

Kohtunik

3(3)