3-25-2462/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2462

Haldusasi

F.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2025 otsuse nr

22412190090-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: F.H

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei

Krassilnikov

Asja läbivaatamine

29.10.2025 kinnisel kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta F.H kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.08.2025 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata

kohtuotsuses halli taustaga märgitud osad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.H (kaebaja) saabus XXX Valgevenest Tartu Ülikooli õppima. 13.04.2023 esitas

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja, PPA) lükkas 08.11.2023 otsusega nr

12304130067-1 tagasi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse (välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 2), koostas ettekirjutuse Eestist lahkumiseks

3-25-2462

vabatahtliku täitmisajaga 15 päeva (lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku

viibimisaluse lõppemise korral (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-

de 1, 11 ja 4)) ja kohaldas sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 2 aastaks

alates lahkumiskohustuse täitmisest (VSS § 74 lg 1).

3. Kaebaja vaidlustas vastustaja 08.11.2023 otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr

3-23-2635). Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Põhjendused:

3.1. PPA on olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti lugenud kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks. Eluliselt pole usutav kaebaja järeldus,

et teda hakatakse Valgevenes taga kiusama. Riigivõimust erinev poliitiline meelsus ei ole

iseseisvalt alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kaebaja on väljendanud oma poliitilist

meelsust nii väheintensiivselt, et sellest ei saa talle tuleneda tagakiusamise ohtu. Esitatud

andmetest saab järeldada, et Valgevene ametivõimud ei olnud kaebaja meelsusest teadlikud

ning ei tundnud tema vastu huvi. Kaebaja pole Facebooki avalikus vaates teinud poliitilise

sisuga postitusi või on need jõudnud vaid tema poolt valitud väikese hulga inimesteni.

Kaebaja ei eristu oma profiili poolest teistest tavalistest kodanikest ning on vähetõenäoline, et

ta võiks Valgevene ametivõimudes huvi äratada. Asjaolu, et kaebaja põeb XXX, ei ole

rahvusvahelise kaitse saamise kontekstis oluline. Kuna kaebajat ei ohusta vanglakaristus, ei

pea arvestama tema seisukohta, et ta jääks Valgevene vanglas vajaliku ravita. Ka kaebaja soov

jätkata Eestis haridusteed ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks. Valgevenes on kaebaja

lapsed, kellele ei näi seal kaebaja mistahes tegevuse tõttu tagakiusamise ohtu olevat.

Solidaarsusfond BYSOL võis küll määratleda kaebajat poliitilise pagulasena ning soostuda

teda ja tema tütart rahaliselt toetama, ent selle fondi hinnang ei ole vastustaja ega kohtu jaoks

siduv. Tagakiusamise lävendit ei saa lasta nii madalale, et selle tagajärjel peaks kõik

Valgevene inimesed tagakiusamise ohu alla lugema ja neile tuleks varjupaika pakkuda.

Kaebajal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Kaebaja tervislik olukord ei takista tema

väljasaatmist. Kaebaja on Valgevene kodanik ja põhjendatud oli määrata Valgevene kaebaja

sihtriigiks. Kaebaja pole esile toonud erilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada

sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kaks aastat.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.09.2024 otsusega nr 3-23-2635 apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Riigikohus jättis 12.11.2024 määrusega nr 3-23-2635 kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. Seega jõustus Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 otsus nr 3-23-2635

12.11.2024.

5. Kaebaja esitas vastustajale 27.11.2024 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse ja uued

tõendid: 1) Viljandi Haigla tõend kaebaja viibimisest statsionaarsel ravil perioodil 06.01.2025

kuni 30.01.2025; 2) eluruumi ja sisustuse üleandmise-vastuvõtu akt; 3) Maria Kolesava-

Hudzilina õiguslik hinnang kaebaja tegevusele; 4) Svjatlana Tsihhanovskaja büroo avaldus

Vasil Verameichyku (nimekuju ka Vasil Berameitšik) Vietnamist väljaandmise kohta; 5)

kuvatõmmis kaebaja Google Maps ajaloost, tõendamaks, et ta osales 18.11.2024 toimunud

kohtumisel S. Tsihhanovskajaga; 6) Viasna veebilehel avaldatud artikkel Valgevenesse

tagasipöördumise riskidest; 7) kuvatõmmised kaebaja annetustest BYSOL solidaarsusfondile;

8) XXX. Põhjendused:

5.1. Kaebaja on Valgevene kodanik, kes taotleb varjupaika Eestis seoses poliitilise

tagakiusamise ohuga kodumaal. Ta saabus Eestisse 2021. a seaduslikult õppimise eesmärgil,

kuid jäi pärast eksmatrikuleerimist riiki ilma seadusliku aluseta. Esmane varjupaigataotlus

lükati tagasi, ent kaebaja esitas korduva taotluse koos uute tõenditega, mis viitavad tema

2(15)

3-25-2462

aktiivsele tegevusele Valgevene režiimivastastes liikumistes ja seotusele organisatsioonidega,

mida Valgevenes peetakse ekstremistlikeks.

5.2. Kaebaja kuulub eririskiga isikute hulka nii oma poliitilise tegevuse kui ka terviseseisundi

(XXX) tõttu. Valgevenesse naasmine tähendaks reaalset ohtu sattuda repressioonide, füüsilise

vägivalla ja ebainimliku kohtlemise ohvriks. Valgevene vanglasüsteem ei taga piisavat

arstiabi, mis seaks kaebaja elu täiendavasse ohtu.

5.3. Kaebaja juhtumit toetavad rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid ja Valgevene

juristi hinnang. Samuti ei arvestanud Eesti ametiasutused (PPA) varjupaigataotluse

otsustamisel piisavalt uut teavet, kaebaja tervislikku seisundit ega Eesti poliitilist

valmisolekut Valgevene varjupaigataotlejaid tundlikumalt käsitleda. Kokkuvõttes on kaebaja

hirm tagakiusamise ees põhjendatud ja dokumentaalselt toetatud.

6. Vastustaja

luges

26.06.2025 otsusega nr 22412190090-1

kaebaja taotluse

põhjendamatuks (VRKS § 20 lg 1) ja lükkas selle tagasi (VRKS § 20 lg 2). Põhjendused:

6.1. M. Kolesava-Hudzilina õiguslikku hinnangut võib pidada küll füüsiliselt uueks tõendiks,

kuid sisulises osas ei nähtu, et see tooks välja uued rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud.

Kõik hinnangus välja toodud asjaolud tõi kaebaja ise juba välja ka esmase rahvusvahelise

kaitse taotluse juures ning vastustaja andis neile ka omapoolse hinnangu 08.11.2023 tehtud

otsuses nr 12304130067-1, leides, et kaebaja ei ole isik, kes oma asjaolude tõttu vastaks

direktiivis 2011/95/EL sätestatud nõuetele, millele kolmandate riikide kodanikud ja

kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks.

Kaebajal olnuks võimalus esitada M. Kolesava-Hudzilina õiguslik hinnang juba esimese

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Kaebaja pöördus advokaat M. Kolsava-Hudzilina

poole alles pärast seda, kui mõistis, et tal tuleb Eestist lahkuda. Õigusliku hinnangu

allkirjastamine 26.11.2024 viitab sellele, et kaebaja soovis korduva taotlusega esitada uue

dokumendina käsitletavaid tõendeid. M. Kolsava-Hudzilina õiguslik hinnang ei muuda

vastustaja varasemat arvamust, et kaebaja ei kvalifitseeru Eestis rahvusvahelise kaitse saajaks.

6.2. S. Tsihhanovskaja büroo 21.11.2024 avaldust ei olnud kaebajal võimalik esmase

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses esitada. Avaldus on tehtud pärast seda, kui Vietnam

andis Valgevenele välja Valgevene kodaniku V. Verameichyku, kes 2020. aastal osales

Valgevenes toimunud meeleavaldustel, mille järel ta kolis Ukrainasse, kus ta teenis Volati

pataljoni asekomandörina. Kaebaja ja Vietnamist väljasaadetud V. Verameichyku profiili ei

saa kuidagi samastada. Vietnam ja Eesti on juba iseenesest väga erineva poliitika ja

õiguskorraga riigid. Teiseks on V. Verameichyk kõrge profiiliga sõjaväelane, kes lõi kaasa

2020. a Valgevene presidendivalimiste järgselt toimunud meeleavaldustel ning osales

Ukrainas (teises riigis) sõjaväelises tegevuses. Esmase rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluse käigus selgus aga, et kaebaja ei olnud Valgevenes avaliku elu tegelane või tuntud

isik, ta ei osalenud meeleavaldustel ning üldiselt on ta oma poliitilist meelsust avaldanud

väheintensiivselt. See, et taotleja on pärit autoritaarsest riigist ja omab Valgevene

kodakondsust, ei kvalifitseeri teda koheselt rahvusvahelise kaitse saajaks. Ka Eesti

kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada

sisserändeõigust kõikidele autoritaarsetest riikidest pärit isikutele.

6.3. S. Tsihhanovskaja loengu kuulamine ei näita suuremat tagakiusuohtu. Loengu video on

Johan Skytte poliitika-uuringute instituudi kodulehele üles pandud ning kaebaja ei ole seal

kuulajate seas tuvastatav. Videopildist nähtu põhjal võib järeldada, et loeng toimus väikeses

ringis ning seal osalesid kaebajale sarnaseid vaateid omavad inimesed. Seetõttu on

vähetõenäoline, et Valgevene võimud on kaebaja loengul osalemisest teadlikud või saavad

sellest tulevikus teada ning seetõttu soovivad teda taga kiusama hakata. Seda enam olukorras,

3(15)

3-25-2462

kus praegusel hetkel tõendab kaebaja osalust vaid kuvatõmmis mobiilirakenduses Google

Maps tehtud kaardist, mis kujutab teekonda Tartu linnas asuvate erinevate punktide vahel. S.

Tsihhanovskajaga seotud üritustel osalemine ei ole iseenesest ka uus rahvusvahelise kaitse

taotlemise asjaolu ja sisu poolest uus tõend. Kaebaja on Valgevene opositsiooniliidriga seotud

üritustel osalenud ka varem ning juba esmases rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses jõuti

seisukohale, et see ei tähenda automaatselt Valgevene riigivõimupoolse tagakiusamise ohtu.

6.4. Viasna veebilehel avaldati piiriületusi kajastav artikkel 16.09.2024, st rohkem kui kuu

aega enne esmase rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega seonduva kassatsioonikaebuse

esitamist ja järelikult olnuks kaebajal võimalik viidatud artikkel kassatsioonkaebusele lisada

ning seda seal oma kaasust tugevdava asjaoluna näidata. Nii artikli sisu kui ka asjaolu, et

Valgevene piiril esineb juhtumeid, kus kodumaale naasvaid valgevenelasi piiriületusel

küsitletakse ja üle kuulatakse, nende asju ja andmekandjaid läbi vaadatakse ning n-ö

„kompromiteeriva materjali“ leidmisel neid kinni peetakse ja neile haldustrahve määratakse,

ei ole iseenesest asjaolu, mille tõttu peaks kaebajat tunnustama rahvusvahelise kaitse saajana.

Viidatud artiklist nähtub, et piiril kinnipidamise põhjuseks võivad olla passis olevad

piiriületustemplid, mis kinnitavad Ukraina külastamist. Kaebaja Valgevene välispassis ei ole

templeid, mis viitaks Ukraina riigipiiri ületamisele. Samuti on ebatõenäoline, et kaebaja isik

on kantud BESporiadki andmebaasi, sest esmase rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on

selgunud, et ta ei osalenud 2020. a presidendivalimiste järgsetel meeleavaldustel.

6.5. Kaebajal on enne piiriületust võimalik ebasoovitav sisu telefonist kustutada ning mitte

kaasa võtta dokumente vms, mis võivad talle eelduslikult probleeme tekitada (vt TlnRKK

19.09.2024 otsus nr 3-23-2635). Hirm piiriületuse ees ei saa olla pagulase staatuse saamise

kriteeriumiks.

6.6. Solidaarsusfondile BYSOL annetuste tegemine 29.02.2024-29.01.2025 summas 5-25

eurot ei saa tingida kaebajale rahvusvahelise kaitse andmist. Viidatud organisatsioon on

Valgevene võimude poolt kuulutatud ekstremistlikuks. Eelmises rahvusvahelise kaitse

menetluses oli kaebaja läbi Facebooki teinud kokku 2 annetust (13.08.2020 ja 24.02.2022)

ning kohtumenetluses jäid kohtud seisukohale, et need ei ole rahvusvahelise kaitse andmist

tingivad asjaolud. Kaebaja hakkas uuesti annetama alates 29.02.2024. Nendest annetustest

võinuks kaebaja teavitada juba eelnenud kohtumenetluses. Teisalt võis kaebaja hakata

annetusi tegema selleks, et tugevdada rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolusid. Väljaspool

Valgevenet paiknev Belarus Solidarity Foundation (BYSOL) loodi 2020. aastal

ühisrahastusplatvormina, mis aitab poliitilistel põhjustel töö kaotanud või riigist lahkuma

sunnitud valgevenelasi. Kolme [esimese] aastaga suutis BYSOL koguda enam kui 3,4

miljonit USA dollarit (sealhulgas 1 miljoni 2023. aastal), et aidata poliitvange ja nende

perekondasid, abistada inimesi riigist lahkumisega ja selleks, et läbi viia kodaniku- ja

humanitaarabialgatusi. Kaebaja on annetusi teinud Eestis viibides, Eestis avatud pangakontolt.

Samuti ei asu BYSOL Valgevenes. On ebausutav, et Valgevene võimudel on ligipääs

Euroopa Liidus asuvate pankade era- ja äriklientide pangakontodele ning võimalus jälgida,

kuidas nende klientide raha liigub. Ka avalikest allikatest ei nähtu, et BYSOL oleks avaldanud

nimekirja isikutest, kes neile annetusi teevad. Päritoluriigi infost tulenevalt võib järeldada, et

Valgevene võimud saavad teada inimestest, kes on ekstremistlikele organisatsioonidele teinud

annetusi Valgevene pangakontodelt ise seejuures Valgevenes viibides. Kuna kaebaja ei kuulu

nende inimeste hulka, puudub eelneva põhjal alus arvata, et võimud tema annetustest ka

tulevikus teada saavad.

6.7. XXX

4(15)

3-25-2462

6.8. Kaebaja poolt korduva rahvusvahelise kaitse taotluse juurde esitatud tõendid ei suurenda

olulisel määral tõenäosust, et teda saab käsitleda rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumitele

vastava isikuna. Esitatud tõendid on suurel määral esmases rahvusvahelise kaitse taotluses

juba olemas ja tõendid kordavad asjaolusid ning neile on juba taotluse ja kohtumenetluses

hinnang antud, leides, et kaebaja ei kvalifitseeru Eestis pagulaseks.

6.9. Kaebaja ütlustest ja tõenditest ei nähtu, et ta oleks pärast 08.11.2023 otsust osalenud

meeleavaldustel ja enda meelsust avalikult välja näidanud. Kaebaja on riigivõimuvastaste

vaadetega Valgevene tavakodanik, kes on nii Valgevenes kui Eestis viibitud aja jooksul

väljendanud oma meelsust võrdlemisi tagasihoidlikult ja diskreetselt ning ei eristu kuidagi

teistest Valgevene kodanikest. Ta ei ole tuntud opositsioonitegelane, aktivist ja diasporaa

kogukonna esindaja ning seega ei saa kaebajat tunnustada pagulasena pelgalt seetõttu, et ta on

autoritaarse riigi kodanik.

6.10.

XXX. Tegelikkuses on kaebaja oma poliitilist meelsust kõige tugevamini avaldanud

solidaarsusfondi BYSOL-ile annetusi tehes. Samas on annetuste siirus mõneti kaheldav, sest

korrapärased annetused algasid alles pärast esmase rahvusvahelise kaitse taotluse osas

tagasilükkava otsuse tegemist. Valgevene võimud ei ole annetusest teadlikud ja arvestades

kaebaja varasemat ettevaatlikku käitumist nii igapäevaelus kui ka piiriületamisel, ei pruugi

võimud neist tegelikult teada saadagi. Andmete teada saamine BYSOL-i organisatsiooni

sissemurdmise teel on hüpoteetiline. Kaebaja ei põgenenud tegelikkuses tagakiusamise tõttu

ega olnud Valgevene repressioonide ohver. Kaebaja ei saanud teistkordselt rahalise abi

saamise toetust esitades BYSOL-ilt finantsabi. Kaebaja kohta puudub info, et tema suhtes

oleks Valgevene ametivõimud algatanud mingisuguse haldus- või kriminaalmenetluse.

6.11.

Arvestades, et kaeba esitas Valgevenest lahkudes piiriületuse käigus oma kehtiva

passi, milles oli Schengeni viisa, siis on Valgevene võimud teadlikud, et kaebaja viibib

välismaal. Kaebaja ei ole öelnud, et ametivõimud oleks otsinud kontakti kaebaja

pereliikmetega (poja ega tütrega). Mõistlik on eeldada, et võimud ei oota pärast võimaliku

kriminaalmenetluse algatamist kaebaja naasmisega Valgevenesse. Juhul, kui kaebaja suhtes

oleks kriminaalmenetlus algatatud, oleks ta juba tagaselja süüdi mõistetud ja sellest teadlik

kas avalikest allikatest või oma pereliikmetelt saadud info kaudu. Kaebaja profiil meelsust

väljendavas tegevuses ei ole võrreldav BYSOL-i asutajate (tagaselja algatati kohtuprotsess),

inimõiguste keskus Viasna direktori (kes vangistati) ega Lätis töötava Valgevene näitleja Ivan

Streltsovi (avaliku elu tegelane) omaga. Viasana andmetel on tosinad valgevenelased

kodumaale naastes kinni võetud, kuna neid ootas kodumaal karistus või süüdistus

sotsiaalmeediasse postituse tegemise eest. Valgevenesse naasmisel soovitatakse kustutada

sõnumirakendus Signal, puhastada brauseri ajalugu, kustutada rakendused, mis on tunnistatud

ekstremistlikeks, kontrollida laulude esitusloendeid ja neid kustutada, kustutada pilte

pilvehoidlatest. Poliitilise varjupaiga lävend ei saa olla nii madal, et autoritaarsest riigist pärit

isikule antakse rahvusvaheline kaitse pelgalt sotsiaalmeedias tema koduriigis ekstremistlikuks

kuulutatud meediakanalite jälgimise tõttu. Kaebaja ei ole sotsiaalmeedias aktiivne arvamuste

avaldaja.

6.12.

Vastustaja hindas kaebaja haigust (XXX) 08.11.2023 otsuses ja kohtumenetluse

lõppedes jäid vastustaja argumendid jõusse. Erivajadus ei ole iseenesest rahvusvahelise kaitse

andmise aluseks. Kaebaja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse

saamise nõuetele.

6.13.

Seega on kaebaja rahvusahelise kaitse taotlus VRKS § 20 lg 1 järgi põhjendamatu,

kuna on selge, et ta ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL

ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS §

5(15)

3-25-2462

201 lg 5 alusel, sest taotlus on korduv ja selle suhtes kohaldatakse VRKS § 24 lg-t 1. Lisaks

on taotlus selgelt põhjendamatu VRKS § 201 lg 6 alusel, sest pärast taotleja esitatud tõendite

sisulist läbivaatamist on alust arvata, et kaebaja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Sellele viitab ka see, et kaebaja esitas

korduva taotluse siis kui lõppes talle lahkumisettekirjutusega sätestatud vabatahtlik

täitmistähtaeg.

6.14.

Kaebaja on XXX aastal sündinud Valgevene kodanik. Tema profiili arvestades on

mõistlik järeldada, et ta ei ole isik, keda ohustab oma riigi ametivõimude poolt reaalne risk

sattuda tõsisesse ohtu. Teadaolevalt ei ole ta Valgevenes tagaotsitav. Kuigi Valgevene on

ainus riik Euroopas ja Kesk-Aasias, kus karistusena kasutatakse surmanuhtlust, puudub alus

arvata, et see kaebajat Valgevenesse naastes ees ootab. Samuti ei ole alust arvata, et teda

ootaks Valgevenes ees alusetu kriminaalkaristus, piinamine või väärkohtlemine.

6.15.

Päritoluriigi infost nähtub, et Valgevene jätkab Venemaa aitamist Ukrainas toimuvas

sõjas, kuid Valgevene territooriumil ei toimu sellist rahvusvahelist või siseriiklikku

relvakonflikti, mis on haaranud kogu riigi ja mis võiks ohtu seda iga Valgevene territooriumil

elava isiku elu pelgalt riigi territooriumil viibimise tõttu. Praeguses olukorras ei ole näha

tõsist ja reaalset ohtu kaebaja elule või vabadusele, või et kaebajat ohustaks piinamine või

muu ebainimlik kohtlemine. Kaebajal endal puudub isiklik soodustav tegur, mis lubaks

arvata, et ta võiks olla kuidagi suuremas ohus kui ülejäänud Valgevene elanikkond. Seetõttu

ei ole alust tunnustada kaebajat ka täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 mõttes.

7. Kaebaja esitas 24.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.06.2025 otsuse

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Põhjendused:

7.1. Kaebaja on Valgevene kodanik, kes lahkus Valgevenest XXX aastal seoses poliitiliste

repressioonidega. Ta saabus Eestisse seaduslikul alusel õppimise eesmärgil, kuid pärast

õppeasutusest eksmatrikuleerimist kaotas õiguse Eestis viibida. Pärast 2020. aasta

presidendivalimisi ja neile järgnenud rahumeelsete meeleavalduste jõulist mahasurumist

tekkis kaebajal reaalne oht sattuda tagakiusamise ohvriks. Kaebaja esmast varjupaigataotlust

ei rahuldatud, kuid kaebaja ei lahkunud Eestist, kuna pidas end jätkuvalt Valgevenes

ohustatuks.

7.2. Kaebaja esitas korduva taotlusega uusi tõendeid ja materjale, mida varasemas menetluses

ei olnud arvestatud. Kaebaja esitas kohtule täiendavalt eelmisele varjupaigamenetlusele 1)

Valgevene Solidaarsusfondi BYSOL ametlikud kinnituskirjad, mis näitavad, et kaebaja on

saanud toetust ja osalenud tegevustes, mille eesmärk on aidata Valgevene režiimi

repressioonide all kannatavaid inimesi; 2) Valgevene juristi M. Kolesava-Hudzilina õigusliku

hinnangu (ingliskeelne); 3) rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide raportid Valgevenes

inimõiguste rikkumise ja opositsiooniliste vaadetega isikute suhtes vaenulike meetmete

kasutamisest. Täiendavalt viitas kaebaja, et kuulub eriti haavatavate isikute hulka, kuna tal on

diagnoositud XXX. Kaebaja osales 2024. a novembris Valgevene opositsiooniliidri S.

Tsihhanovskaja kohtumisel Eesti Valgevene kogukonnaga. Samuti lõi kaasa Eestis toimunud

Valgevene päritolu naiste õiguste teadlikkust tõstvates projektides, XXX. Need tegevused on

toonud kaebaja avalikkuse ette kui aktiivse režiimivastase meelsusega isiku. Valgevene

Solidaarsusfond BYSOL on kuulutatud ekstremistlikuks organisatsiooniks.

7.3. Valgevene piiril toimuvad põhjalikud kontrollid ka tavakodanike puhul, eriti kui nad

tulevad Euroopa Liidu riikidest või on olnud seotud protestiliikumistega. Kaebaja profiil

vastab neile tunnustele: ta on olnud pikka aega Euroopa Liidus (Eestis), toetanud BYSOL-i ja

olnud aktiivne Valgevene opositsiooni üritustel. Valgevenes on märkimisväärselt kasvanud

kriminaalasjade arv „ekstremistlikesse gruppidesse kuulumise või nende toetamise“ ning

6(15)

3-25-2462

„ekstremistlike materjalide levitamise“ eest. Piiril on tugevdatud kontrollimeetmeid, mille

käigus konfiskeeritakse ja uuritakse mobiiltelefone „ekstremistlike“ materjalide suhtes, mille

tagajärjel on sajad inimesed pärast piiriületust kinni peetud ja kohtu alla antud. Sellised

meetmed tabavad eriti neid, kelle telefonist leitakse tõendeid protestides osalemise, annetuste

tegemise või sõltumatute meediaväljaannete jälgimise kohta. Vahi all viibijate füüsiline

vägivald, piinamine ja alandamine on süstemaatiline praktika. Igasugune seos

abiorganisatsioonidega nagu BYSOL või BY_Help, poliitvangide toetamine, abi

vastuvõtmine ja isegi kontakt nende organisatsioonidega või abi pakkuvate inimestega seab

kaebaja Valgevenes otsesesse repressioonide, vahistamise ja kriminaalsüüdistuse ohtu. Seega

on naasmise kartus põhjendatud ja objektiivne. Kaebaja naasmisel Valgevenesse satub ta riigi

poolt läbiviidava tõsise ja süstemaatilise tagakiusamise ohtu. Samuti võidakse ohustada tema

lähedasi. Kaebaja on 1) registreeritud XXX (tunnistatud Valgevene võimude poolt

ekstremistlikuks); 2) saanud rahalist abi BYSOL-ilt (loetakse Valgevene võimude poolt

illegaalsete või ekstremistlike tegevuste rahastamiseks); 3) teinud annetusi, mida käsitletakse

Valgevenes alusena kriminaalsüüdistustele ekstremismi toetamise eest; 4) edastanud

fotomaterjale meeleavaldustest, mida režiim kasutab sageli süü tõendina. Kaebajale võidakse

esitada süüdistused Valgevene kriminaalkoodeksi alusel (art 130; art 356; art 361-1; art 361-

2; art 361-4).

7.4. Valgevene vanglasüsteemis on kriitiline olukord poliitvangidele meditsiinilise abi

jagamisel. Vanglasse sattumisel on reaalne oht kaebaja tervisele ja elule. Rahvusvahelised

organisatsioonid, sh ÜRO, tunnistavad Valgevenes toimuvad repressioonid ulatuslikeks ja

süsteemseteks inimõiguste rikkumiseks, milles esineb elemente inimsusevastastest

kuritegudest. Valgevenesse naasvatele inimestele viiakse piiril läbi erikontroll (kontrollitakse

telefonide sisu ja otsitakse kompromiteerivaid materjale). Kaebaja oleks kõrge profiiliga

opositsionäär ja aktivist, kelle vastu võidaks algatada erimenetlus ka tema kui välismaal elava

opositsioonimeelse valgevenelase suhtes.

7.5. Valgevene piiril toimuv põhjalik ja süsteemne kontroll ning kontrollitava poolt hoolikas

teabe kustutamine nutitelefonist, pilvehoidlatest, veebibrauseritest, YouTube’st ning

muusikarakendustest ei anna kaebajale täielikku kaitset ja muudab kaebaja olukorra ohtlikuks

ning kartuse põhjendatuks.

7.6. Valgevene päritolu jurist M. Kolesava-Hudzilina leiab 26.11.2024 õiguslikus hinnangus,

et kaebaja suhtes toimub isiklik tagakiusamine ja kaebaja tervisega seonduv oht on täiendav

riskitegur. Kaebaja igapäevane toimetulek ja elukvaliteet sõltuvad ravimitest ning regulaarsest

arstiabist. Kui kaebaja saadetakse tagasi Valgevenesse, ja võetakse vahi alla, on ülimalt

tõenäoline, et XXX ravi katkeks täielikult. Vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja terviseseisundit

eraldi arvestatud.

7.7. Oluliseks uueks asjaoluks on Eesti ametivõimude poolt 2024. a lõpus väljendatud

poliitiline valmidus käsitleda Valgevene varjupaigataotlusi senisest põhjalikumalt ja

tundlikumalt. Vastustaja pidanuks selgitama vaidlustatud otsuses, kuidas ta seda Eesti

siseministri ja Valgevene demokraatliku liikumise esindaja S. Tsihhanovskaja kokkulepet

arvestas vaidlustatud otsuse tegemisel. Vastustaja alahindas vaidlustatud otsuse tegemisel

kaebaja isiklikku riskiprofiili ja Valgevene üldist tagakiusamiskeskkonda; eiras kaebaja

erivajadusest tingitud kaalutlusi; jättis arvesse võtmata olulise uue info, mida kaebajal ei

olnud võimalik varasemalt esitada.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Kaebaja esitatud asjaolud kordavad suurel määral esimeses rahvusvahelise kaitse

menetluses esitatud tõendeid ja asjaolusid. Vastustaja on analüüsinud kaebaja esitatud uusi

7(15)

3-25-2462

tõendeid ja jõudnud järeldusele, et need ei suurenda olulisel määral tõenäosust, et kaebajat

saab käsitelda rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumitele vastava isikuna. Advokaat M.

Kolesava-Hudzilina koostas õigusliku hinnangu alles pärast seda, kui kaebaja mõistis, et tal

tuleb Eestist lahkuda. Vastustaja analüüsis vaidlustatud otsuses viidatud tõendit sisuliselt.

Advokaadi õiguslik hinnang, mille sisu kordab esimeses rahvusvahelise kaitse menetluses

esitatud asjaolusid, ei saa muuta vastustaja järeldusi alusetuteks.

8.2. Valgevene on ebademokraatlik riik, ent see ei ole iseenesest alus rahvusvahelise kaitse

andmiseks. Vastustaja kujundas seisukohad lähtuvalt kaebaja individuaalsetest asjaoludest.

Kaebaja on artiklitest ja raportitest välja noppinud tema seisukohti toetavad lõigud. On

mõistetav, et autoritaarsete riikide puhul võib päritoluriigi teabest leida näiteid erineva

profiiliga isikute tagakiusamisest valitsevale režiimile ebasobivate tegude või arvamuste

väljendamise eest, sh ka tegude eest, mida on teinud kaebaja. Ainuüksi teo karistatavus aga ei

tähenda, et varjupaika tuleks anda kõikidele selle riigi kodanikele, kes on sama või sarnase teo

sooritanud. Varjupaigamenetluses hinnatakse individuaalselt, milline on tõenäosus konkreetse

taotleja puhul, et ta on sattunud või võib tulevikus sattuda oma tegevuse tõttu riigi

ametivõimude huviorbiiti viisil, mis võib viia tema tagakiusamiseni. Kaebaja päritoluriigi

teabe käsitlusest joonistub välja muster, kus kaebaja kõigepealt esitleb viidatud allikat kui

vaieldamatut tõendit tagakiusuohu tõsidusest ning seejärel esitab oletusliku järelduse, et

sarnane olukord võib juhtuda ka kaebajaga. Seega on kaebaja käsitletud allikate ja kaebaja

individuaalse olukorra vaheline seos oletuslik ning ühekülgne.

8.3. Kaebaja välja toodud asjaolude pinnalt on asjakohane hinnata tagakiusamise ohtu

poliitilise meelsuse väljendamise alusel, mitte samade asjaolude pinnalt konstrueeritud

sotsiaalsesse gruppi kuulumise põhjal. Sellisel viisil kunstlikult konstrueeritud sotsiaalne

grupp ei oma iseenesest suuremat kaalu tagakiusuohu hindamise kontekstis.

8.4. Varjupaigataotleja erivajaduse tuvastamine ja sellega menetluses arvestamine VRKS

tähenduses annab erivajadusega taotlejatele erilised menetluslikud garantiid, kuid isiku

erivajadus iseenesest ei ole tema pagulasena tunnustamise aluseks. Erivajadus tähendab

rahvusvahelise kaitse menetluses eeskätt menetluslikke leevendusi, et menetlus oleks isikule

jõukohane ja et isik saaks menetlustoimingutest aru ning läbiviidavad menetlustoimingud ei

koormaks teda liialt ega traumeeriks teda. Kaebaja esitab abstraktseid etteheiteid, kuid

kaebaja argumentidest ei tulene, et kaebaja erivajadusega oleks menetluses jäetud arvestamata

või varjupaigamenetlus oleks kaebajale olnud ebamõistlikult koormav. Haldusmenetluses

14.05.2025 peetud vestlusel uuris PPA, kas kaebajal on selliseid terviseprobleeme, mis

võiksid mõjutada konkreetset vestlust, samuti oli PPA valmis vastavalt kaebaja soovidele

võimaldama vestlusel pausi. Vestluse lõpus küsimusele, kas kaebajal on vestluse osas

kommentaare, vastas kaebaja, et talle meeldis suhtlus menetlejaga, ta tunneb end hästi, et teda

on võetud vastu, tunneb end toetatuna. Kaebaja tundis end piisavalt vabalt, et jagada ka seda,

mis talle vestluse juures ei meeldinud.

8.5. Kaebaja argumentatsioon, et tema tervislikku seisundit oleks tulnud eraldi vaagida ka

tagasisaatmise lubatavuse hindamisel, lähtub ekslikust loogikast, mille kohaselt kõigepealt

eeldatakse repressiivse olukorra olemasolu (kaebaja sattumine vangi) ja seejärel

konstrueeritakse kaebajale negatiivsed tagajärjed (ravist ilmajätmine). Kui isiku

tagakiusamise risk ei ole tuvastatav, siis ei saa tagakiusamise võimalikele tagajärgedele või

meetoditele tugineda kaitsevajaduse tuvastamisel. Esimeseks künniseks on siinkohal

tõsiseltvõetav ja individuaalne tagakiusamise oht. Alles esimese künnise ületamisel saab

asuda analüüsima võimalikke tagajärgi.

8(15)

3-25-2462

8.6. Arusaamatuks jäävad kaebaja etteheited, mis puudutavad 2024. a lõpus Eesti

ametivõimude poolt väljendatud poliitilist valmidust käsitleda Valgevene varjupaigataotlusi

senisest põhjalikumalt ja tundlikumalt. Kuigi tegemist on selge märgiga sellest, et Eesti

mõistab hukka Valgevene režiimi, siis nimetatud avaldused ei tähenda, et Valgevene

kodanikke tuleb tunnustada pagulastena pelgalt Valgevene kodanikuks olemise tõttu või et

Valgevene kodanikele rahvusvahelise kaitse andmise lävend oleks kuidagiviisi madalam

üldtunnustatud põhimõtetest. Vastustaja on vaadanud kaebaja esmase ja korduva

varjupaigataotluse läbi individuaalselt ja erapooletult.

8.7. Täiendavalt esitas kaebaja mitmeid väljavõtteid päritoluriigi teabe allikatest, mis tema

hinnangul toetavad tema seisukohti. Kuigi päritoluriigi teave on oluline informatsiooni allikas

isiku päritoluriigis valitseva üldise olukorra ja teisitimõtlejate suhtes võimalike meetmete

rakendamise trendide ja meetodite hindamiseks, ei saa riigis valitsevat üldist olukorda

automaatselt üle kanda konkreetse üksikisiku asjaoludele ja väita selle pinnalt individuaalset

tagakiusuohtu isikule. Kaebaja esitatud uued asjaolud ja tõendid kordavad suurel määral

esmase rahvusvahelise kaitse menetluses esitatud tõendeid ja asjaolusid ning seega ei

suurenda need olulisel määral tõenäosust, et kaebajat ähvardab päritoluriigis tagakiusuoht.

Valikulised kaebaja seisukohti toetavad nopped päritoluriigi teabe allikatest ei lükka ümber

vastustaja järeldusi.

8.8. M. Kolesava-Hudzilina õiguslik hinnang iseenesest ei too välja uusi rahvusvahelise kaitse

taotlemisega seotud asjaolusid, vaid kõik hinnangus välja toodud asjaolud on kaebaja poolt

välja toodud juba esmases rahvusvahelise kaitse menetluses. Õigusliku hinnangu

sissejuhatuse kohaselt põhineb see esitatud teabe analüüsil, ehk sisendi hinnangu

kujundamiseks andis kaebaja. Seega ei saa M. Kolesava-Hudzilina arvamus pretendeerida

erapooletule, objektiivsele ja terviklikule kaebaja asjaolude analüüsile, vaid see põhineb

eelkõige kaebaja enda poolt antud informatsioonil, mistõttu on see oma olemuselt sarnane

pigem järjekordsele toetuskirjale.

KOHTUISTUNG

9. Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

9.1. Kaebaja leidis, et tema elu ähvardab Valgevenesse naastes tõendatud oht. Selleks, et

saada Valgevenes tagakiusamise ohvriks, ei ole vaja olla dissident või tuntud isik.

Dissidendistaatus ei ole VRKS-i kohaselt pagulase staatuse tuvastamise tingimuseks. Korduva

rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks on uued asjaolud, mida esmakordse taotluse

läbivaatamisel ei käsitletud. Kaebaja lisas 27.11.2024 taotlusele täiendavaid tõendeid: S.

Tsihhanovskaja 2024. a Eesti visiidiga seotud dokument, mis puudutas V. Verameichykut ja

milles oli pöördumine maailma avalikkuse poole ning artikkel, kus oli välja toodud, et

BYSOL on Valgevenes ekstremistlikuks kuulutatud organisatsioon, mille liikmeks olemine

võib lõppeda kriminaalvastutusega. Need tõendid on varjupaigamenetluses kaotsi läinud ja

vaidlustatud otsuses neid ei mainita. Kaebaja tegeliku olukorra mõistmiseks peab kohus

tutvuma vahetult kaebaja 14.05.2025 rahvusvahelise kaitse vestluse salvestistega ja vestlusel

välja toodud uute asjaolude ning tõenditega. Kaebaja on rääkinud rahvusvahelise kaitse

menetluses ja käesolevas kohtumenetluses üksnes tõtt ning ei ole püüdnud

varjupaigamenetlust venitada. Kaebajale on arusaamatu, kuidas langeks tema rahvusvahelise

kaitse vajaduse tunnustamise korral kaitsetase nii madalale, et kaitset tuleks anda igale

Valgevenest pärit isikule. Kaebaja on erivajadusega ja osalise töövõimega isik, tema suhtes

läbi viidud haldusmenetlus ei arvestanud tema erivajadusega. Kaebajal ei ole Eestis viibimise

ajal olnud Valgevene võimudega või võimudega seotud isikutega mingeid isiklikke kontakte,

9(15)

3-25-2462

tema vastu pole huvi tuntud. Siiski on Valgevene võimud saatnud kaeajale tema Valgevene

elukoha aadressile teate, et tema passi kehtivuse aeg on lõppenud ning kaebaja peab pöörduma

uue passi saamiseks isiklikult Valgevene politseiametisse.

9.2. Vastustaja möönis, et kaebajal on subjektiivne hirm päritoluriiki naasmise ja võimaliku

tagakiusamise eest, kuid ainuüksi subjektiivne hirm või asjaolu, et tagakiusu ei saa välistada,

ei ole varjupaiga vajaduse jaatamise aluseks. Kaebaja käitumine võib viidata soovile venitada

asja arutamist ja vältida enda Eestist välja saatmist. Sellele viitavad nii korduva taotluse

juurde esitatud asjaolud, mis kordavad esmases varjupaigamenetluses toodut, kaebaja

käitumine käesolevas kohtumenetluses, avaldused kohtuistungi edasilükkamiseks ning otsitud

põhjustel lepingulisest esindajast loobumine.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebus jääb rahuldamata. HKMS § 165 lg 2 alusel ei korda kohus kõiki haldusaktis

esitatud põhjendusi, kuna nõustub nendega ning leiab, et haldusorgan on jõudnud kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel ja lahkumisettekirjutuse tegemisel õigete ja

õiguspäraste järeldusteni.

11. HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab halduskohus rahvusvahelise kaitse andmisest

keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtule ei nähtu, et pärast

PPA otsuse tegemist oleks ilmnenud uusi asjaolusid, millega otsust tehes tuleks arvestada.

12. Kaebaja on esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 24 lg-d 1–3 ja

direktiivi 2013/32/EL art 40 lg-d 2 ja 3 näevad ette korduvate taotluste läbivaatamise kahes

etapis. Esimeses etapis kontrollitakse taotluste vastuvõetavust ja teises etapis antakse hinnang

nende sisule. Esimene etapp jaguneb omakorda kaheks. Esmalt kontrollitakse, kas taotleja on

esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis aitavad kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik

käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna direktiivi 2011/95/EL

alusel. Seejärel tuleb kontrollida, kas uued dokumendid suurendavad olulisel määral

tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava

isikuna. Kui vastus on jaatav, siis tuleb kaitse taotlus läbi vaadata üldkorras. Dokumenti või

tõendit tuleb pidada direktiivi 2013/32/EL artikli 40 lg-te 2 ja 3 tähenduses uueks, kui otsus

varasema taotluse kohta on tehtud, ilma et see dokument või tõend oleks olnud menetlevale

ametiasutusele varasemalt teada. Kui kaebaja on esitanud uusi dokumente, siis tuleb PPA-l

hinnata, kas esitatud tõendid suurendavad olulisel määral tõenäosust, et taotlejat saab käsitada

rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna. Korduva taotluse läbivaatamise

teises etapis hinnatakse isiku kaitsevajadust, sh esitatud dokumente, sisuliselt. Uute tõendite

esitamise korral tuleb mh hinnata, kas isik oleks saanud need tõendid või asjaolud esitada juba

esmases menetluses. Kui taotleja esitab uusi tõendeid, mida ta oleks võinud takistusteta

esitada ka eelmise taotluse menetlemise ajal, kohaldub VRKS § 24 lg 1 ning taotlus

vaadatakse läbi eelmise taotluse raames (s.o VRKS § 24 lg 2 ei kohaldu). Sõltumata sellest,

kas korduv taotlus lahendatakse kiirmenetluses või üldises menetluses, tuleb isik VRKS § 18

lg-tes 4 ja 41 sätestatud korras uuesti ära kuulata (direktiivi 2013/32/EL artikkel 40 lg 3) (vt

TlnRKK 17.04.2024 otsus asjas nr 3-23-1110, p-d 12–21).

13. Pärast teistkordse rahvusvahelise kaitse taotluse saamist vaatas PPA taotluse sisuliselt

läbi. PPA hindas kaebaja poolt esitatud uusi tõendeid ja leidis, et osa kaebaja esitatud

tõenditest saab käsitleda uute tõenditena direktiivi 2013/32/EL art 40 lg-te 2 ja 3 tähenduses.

Kuna aga PPA hinnangul oleks kaebaja saanud need tõendid ilma takistusteta esitada ka

10(15)

3-25-2462

eelmise taotluse menetlemise ajal, kohaldas ta VRKS § 24 lg-t 1 ja vaatas täiendavad

selgitused või korduva taotlusega kaasnevad dokumendid läbi eelmise rahvusvahelise kaitse

taotluse läbivaatamise raames, uuendades eelmist rahvusvahelise kaitse menetlust. PPA

hindas uuendatud menetluses, kas taotleja poolt esitatud uutel tõenditel on selline kaal, et

nende lisamisel esmases taotluses esitatud asjaolude juurde saab taotlejat käsitada

rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna või mitte. Mh kuulati kaebaja

uuendatud rahvusvahelise kaitse menetluses uuesti ära ja tal oli võimalik esitada oma

seisukohad ning vastuväited PPA seisukohtadele.

14. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi), ning

tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel

on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud

(VRKS § 22 lg 1). VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei

kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu

ning kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib

talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või

täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate

kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu

ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või

riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda

olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

15. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on Valgevene poliitilise režiimi vastased vaated ning

subjektiivne tagakiusukartus Valgevenesse naasmisega seoses. Samas nõustub kohus

vastustajaga, et ka uues rahvusvahelise kaitse menetluses kaebaja esitatud väited ja tõendid ei

näita, et kaebaja subjektiivne tagakiusukartus oleks objektiivsete asjaoludega kinnitust

leidnud ja kaebajat ei saa tunnustada pagulasena VRKS § 4 lg 1 mõistes.

16. Kaebaja esitas koos korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega Valgevene juristi M.

Kolesava-Hudzilina õigusliku hinnangu (eestikeelne tõlge dtl 80–82), mis oma

lõppjäreldusena jõuab seisukohale, et kaebaja kuulub kõrge riskiga isikute kategooriasse, keda

Valgevene võimude poolt süstemaatiliselt jälitatakse ja taga kiusatakse. Kohus möönab, et M.

Kolesava-Hudzilina on isik, kes eeldatavasti tunneb väga hästi õiguslikku ja poliitilist

olukorda Valgevenes, sh seda, kuidas võimud hangivad teavet režiimile vaenulike isikute

tegevuse kohta ja kuidas valitakse välja represseeritavad isikud. Kohtu hinnangul sisaldab

esitatud hinnang siiski eelkõige üldist infot olukorra kohta Valgevenes ja see info on

konkreetselt kaebaja faktilise olukorra analüüsiga nõrgalt seostatud. Mitmed hinnangus

esitatud väited on tõestuseta või üldsõnalised, nt on leitud, et kaebaja on Valgevene võimude

erilise tähelepanu all aktiivse osalemise tõttu valitsusväliste organisatsioonide töös ja

protestiaktsioonidel. Samas ei selgu hinnangust, milles selline aktiivne võimude vastane

tegevus on kaebaja puhul seisnenud. Kohus nõustub PPA-ga, et esitatud hinnangut tuleb

käsitleda eelkõige kui juristi toetusavaldust kaebajale, mitte aga kui konkreetselt kaebaja

olukorra ja tagakiusukartuse üksikasjalist ning faktidega põhjendatud analüüsi. HKMS § 61 lg

2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil (sh asjatundja arvamusel) kohtu jaoks ette kindlaks määratud

jõudu ja kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ning vastastikuses seoses.

17. Kaebaja esitas koos korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega ka tõendid selle kohta, et

viibis 18.11.2024 Tartu Ülikoolis toimunud kohtumisel S. Tsihhanovskajaga (dtl 214).

Avalikest allikatest nähtub, et 18.11.2024 külastas Valgevene opositsiooniliider S.

11(15)

3-25-2462

Tsihhanovskaja Tartu Ülikooli, kus ta kohtus ülikooli rektori ja haridus- ja teadusministriga

ning pidas külalisloengu.1 Samas pole millegagi tõendatud see, et teave kaebaja osalemise

kohta loengul oleks laiemalt teada või avalikult kättesaadav. Loengu videopildist2 nähtuva

põhjal võib järeldada, et loeng toimus väikeses ringis ning seal osalesid taotlejale sarnaseid

vaateid omavad inimesed. Seetõttu nõustub kohus PPA hinnanguga, et sellel üritusel

osalemine ei suurenda oluliselt kaebaja tagakiusamise ohtu Valgevenes.

18. Kaebaja esitas Valgevene Solidaarsusfondi BYSOL ametlikud kinnituskirjad, mis

näitavad, et kaebaja on saanud toetust ja osalenud tegevustes, mille eesmärk on aidata

Valgevene režiimi repressioonide all kannatavaid inimesi. Seda asjaolu on kohtud hinnanud

juba kaebaja esmakordse rahvusvahelise taotluse tagasilükkamisele järgnenud

kohtumenetluses ning leidnud, et see ei suurenda kaebaja tagakiusamisohtu (vt TlnHK

21.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2635, p 38). Kuna kaebaja pole nimetatud seisukohta

millegagi ümber lükanud, jääb kohus selle juurde ka käesolevas asjas. Kaebaja pagulasena

tunnustamiseks küllaldast tagakiusamise ohtu ei näita ka XXX, mida PPA on samuti

käsitlenud juba kaebaja esmakordse rahvusvahelise kaebuse menetluses (vt vastustaja

08.11.2023 otsus, dtl 245–246) ja kohtud järgnenud kohtumenetluses.

19. Kaebaja on esitanud internetipanga kuvatõmmise selle kohta, et ta on teinud

solidaarsusfondile BYSOL annetusi (dtl 228–231) ning leiab, et sellist tegevust võidakse

Valgevene võimude poolt käsitleda ekstremismi toetamisena. Esitatud kuvatõmmiselt nähtub,

et kaebaja on teinud BYSOL-ile ajavahemikul veebruar 2024–jaanuar 2025 ühekordseid

annetusi summas 5–21 eurot. Ühtlasi nähtub kuvatõmmiselt, et kaebaja on teinud ülekandeid

oma Eesti pangaarvelt. BYSOL ei asu fondi kodulehelt nähtuvalt Valgevenes, vaid selle

juriidiline aadress on Leedu Vabariigis ning annetusi kogutakse Leedu pangakontodele.3

Seetõttu pole kohtu hinnangul praegu mingit alust arvata, et Valgevene võimud on kaebaja

tehtud väikesemahulistest annetustest teadlikuks saanud. Kohus peab vajalikuks märkida ka

seda, et kõnealused annetused on tehtud pärast seda, kui kaebaja esmakordne rahvusvahelise

kaitse taotlus oli jäetud 08.11.2023 PPA poolt rahuldamata. Direktiivi 2011/95/EL art 5 lõike

3 järgi võib liikmesriik otsustada, et taotlejale, kes esitab korduva taotluse, ei anta üldjuhul

pagulasseisundit, kui tagakiusamise oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma

tegevusega pärast päritoluriigist lahkumist. Direktiivi 2011/95/EL art 5 lõike 3 eesmärk on

jätta korduva rahvusvahelise kaitse taotluse alusel pagulasseisund andmata, kui taotleja püüab

tahtlikult asjaolusid fabritseerides rahvusvahelise kaitse andmise menetlust ära kasutada

(Euroopa Kohtu 29.02.2024 otsus asjas nr C-222/22, p-d 31 ja 32; vt ka TlnRKK 04.10.2024

otsus nr 3-24-710/49, p 15).

20. XXX

21. Kaebaja tagakiusamise riski ei suurenda ka tema esitatud meediakajastused ja artiklid

Valgevenesse tagasipöördumise riskidest ja info konkreetsete tagakiusatud isikute (nt V.

Verameichyku) kohta, vt dtl 213 ja 218–226. V. Verameichyk on avalikkuses tuntud isik, kes

on võtnud aktiivselt osa Valgevene 2020. a protestidest ning võtnud sõjaväelasena Ukraina

poolel osa Vene-Ukraina sõjast.4 Ka muude kaebaja poolt esile toodud Valgevene kodanike

puhul, keda on väidetavalt tabanud kodumaale naasmisel repressioonid, ei ole esitatud

lühikirjelduste järgi üheselt selge, milles seisnes nende süü Valgevene võimude silmis ja kas

1 Svjatlana Tsihhanovskaja andis külalisloengu Valgevene poliitilisest olukorrast | Tartu Ülikool

2 https://uttv.ee/naita?id=36096&sessioon=93228445164612521541

3 https://bysol.org/en/lithuania/

4 https://www.reuters.com/world/belarus-opposition-fears-former-ukraine-volunteer-extradited-by-vietnam-

2024-11-21/

12(15)

3-25-2462

ning millised karistused on neile määratud. Kaebajat ei saa pidada automaatselt nende

isikutega samas olukorras olevaks. Kohtud märkisid juba kaebaja esmakordse rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlusele järgnenud kohtumenetluses, et kaebaja on olnud oma poliitiliste

vaadete väljendamisel rõhutatult tagasihoidlik ning diskreetne (vt TlnRKK 19.09.2024 otsus

asjas nr 3-23-2635, p 9). Pole alust järeldada, et olukord oleks selles osas muutnud. Ka

kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel pole esitatud andmeid, et

kaebaja oleks sotsiaalmeediakanalites avalikult ja aktiivselt Valgevene võimude vastu sõna

võtnud, osalenud Valgevene võimude vastastel avalikel koosolekutel või tegutsenud aktiivselt

Valgevene või Eesti poliitilistes organisatsioonides. S. Tsihhanovskaja avaliku loengu

kuulamine või väikesemahuliste annetuste tegemine Valgevenes ekstremistlikuks kuulutatud

organisatsioonile Eesti pangaarve kaudu ei ole kohtu hinnangul kaebaja tagakiusamise riski

arvestataval määral suurendanud. Nagu kaebaja esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse

läbivaatamisel, pole ka kaebaja korduva taotluse läbivaatamisel mingit konkreetset infot selle

kohta, et kaebaja tegevus oleks tekitanud Valgevene võimudes huvi tema või tema lähedaste

vastu, sh arvestades, et Valgevenes elavad ka kaebaja lapsed ja muud sugulased. Ka kaebaja

ise kinnitas kohtuistungil, et tal pole mitme aasta pikkuse Eestis elamise aja vältel olnud

Valgevene võimudega mingeid kontakte. Üksnes sellest, et kaebaja Valgevene elukoha

aadressile on saadetud kiri tema passi kehtivustähtaja aegumise kohta koos nõudega ilmuda

passi uuendamiseks isiklikult ametiasutusse, ei saa järeldada Valgevene võimude kõrgendatud

huvi kaebaja vastu.

22. Riigikohus on rõhutanud, et tagakiusu järeldamiseks ei piisa pelgast arvamusest, et

tagakiusu ei saa välistada (RKHK 15.05.2025 otsus asjas nr 3-23-1317, p 15). Seetõttu ei saa

ka kaebaja puhul järeldada, et hüpoteetiline võimalus sattuda tulevikus Valgevene võimude

teravdatud tähelepanu alla võimaldaks järeldada käesoleval ajal tema tagakiusamist. Kohtu

arusaamise järgi ei eristu kaebaja olulisel määral teistest Valgevene kodanikest, kellel on

režiimi vastased vaated, kuid kes neid avalikult ei väljenda ega osale otseses dissidentlikus

tegevuses. Kõigi selliste isikute väljaselgitamine ja karistamine ei oleks Valgevene võimudele

ilmselgelt jõukohane. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile

autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt RKHK 12.12.2023 otsus asjas nr 3-22-2509, p 18).

23. Ka võimalus, et Valgevene piiri ületamisel kaebajat võimude poolt küsitletakse või tema

arvutit ja telefoni kontrollitakse, ei ole asjaoluks, millest saaks eraldiseisvalt järeldada kaebaja

tagakiusamist (vt nt TlnRKK 10.01.2025 otsus nr 3-24-110, p 22). Kaebajal on võimalik

piiriületuseks valmistuda, st kustutada elektroonilistest seadmetest teda ohtu seada võivad

andmed ja loobuda ütluste andmisest, mis võiksid teda Valgevene võimude silmis süüstada.

24. Kaebaja märkis kaebuses ka, et 2024. a novembris toimunud S. Tsihhanovskaja ja Eesti

siseministri kohtumisel võeti vastu otsus Valgevene kodanike kaasuste läbivaatamise

juhendmaterjalide koostamisest ja suunamisest migratsiooniametitele. Kaebaja hinnangul

oleks neid suuniseid pidanud tema korduva taotluse läbivaatamisel arvesse võtma. Avalikult

kättesaadavatel andmetel toimus 2024. a sügisel S. Tsihhanovskaja kohtumine siseminister L.

Läänemetsaga, millel räägiti valgevenelaste eluolust Eestis, muuhulgas ajutistest

reisidokumentidest ja viisade väljastamisest Valgevene kodanikele.5 Kohus märgib, et

kaebajale pagulase staatuse saab vastustaja kindlaks teha üksnes kehtivate seaduste ja

Euroopa Liidu õigusaktide alusel ning tuginedes kindlaks tehtud faktidele. Pagulase staatust ei

saa isikule anda poliitilise deklaratsiooni alusel. Samuti ei saa põhimõtteliselt teistsugust

seisukohta kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tuletada S. Tsihhanovskaja

üleskutsest vaadata üle riikide rahvusvahelise kaitse protseduurid, rakendada individuaalset

5 https://www.linkedin.com/posts/siseministeerium_vabal-ja-demokraatlikul-valgevenel-on-koht-activity-

7264591166950531073-0TJP/

13(15)

3-25-2462

lähenemist igale juhtumile ja loobuda koostööst Valgevene võimudega (dtl 213). Kaebaja

taotlus ongi läbi vaadatud tema juhtumi faktilisi ja individuaalseid asjaolusid arvesse võttes.

Eesti võimud ei tee rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamisel koostööd Valgevene

võimudega.

25. Asjaolu, et kaebaja põeb XXX, hindasid kohtud juba haldusasjas nr 3-23-2635 ning leidsid,

et see ei ole rahvusvahelise kaitse saamise kontekstis oluline. Kuna kaebajat ei ohusta

vanglakaristus, ei pea arvestama tema seisukohtadega, et ta jääks Valgevene vanglas vajaliku

ravita (vt TlnHK 21.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2635, p 34). Kaebaja on esitanud

käesolevas asjas arstitõendi, mille kohaselt ta viibis vahemikul 06.01.2025.–30.01.2025 ravil

Viljandi Haiglas. Puuduvad andmed, et kaebaja tervislik seisukord oleks võrreldes

esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise ajaga põhimõtteliselt muutnud. PPA

on kaebaja haigust otsuste põhjendustest nähtuvalt arvesse võtnud nii tema esmakordse kui

korduva rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel. Seega ei ole kaebaja erivajadusega

jäetud arvestamata. Kohtu hinnangul ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks alust muuta kohtute

poolt eelnevalt antud hinnangut. Kaebaja ei ole tõendanud, et Valgevenes pole võimalik saada

XXX ravi ja väljasaatmise korral jääks ta ravist ilma (võrdle TlnRKK 04.10.2024 otsus nr 3-

24-710/49, p 38).

26. Kaebaja väitis kohtuistungil, et esitas koos teistkordse rahvusvahelise kaitse taotlusega

vastustajale dokumente, mis läksid kaotsi ja mida PPA pole vaidlustatud otsuse tegemisel

arvestanud. Kaebaja mainis seejuures S. Tsihhanovskaja 2024. a Eesti visiidiga seotud

dokumenti, mis puudutas V. Verameichykut, ja artiklit, milles olid välja olid toodud

Valgevenesse tagasipöördumise riskid. Samuti mainis kaebaja artiklit, kus oli välja toodud, et

BYSOL on Valgevene võimude poolt ekstremistlikuks kuulutatud organisatsioon, mille

liikmeks olemine võib lõppeda kriminaalvastutusega. Kohus nende kaebaja väidetega ei

nõustu. Vaidlustatud 26.06.2025 rahvusvahelise kaitse otsuses (lk 2, dtl 35) on märgitud, et

kaebaja esitas koos taotlusega mh S. Tsihhanovskaja büroo avalduse V. Verameichyku

Vietnamist väljaandmise kohta ja Viasna veebilehel avaldatud artikli Valgevenesse

tagasipöördumise riskidest. Otsuses on mõlemat nimetatud dokumenti sisuliselt hinnatud (vt

otsuse lk 5–7, dtl 38–40) ning põhjendatud, miks need ei suurenda kaebaja tagakiusamise

riski. Samuti on otsuse tegemisel arvesse võetud, et BYSOL on Valgevene võimude poolt

ekstremistlikuks kuulutatud organisatsioon (vt otsuse lk 8). Kohus tutvus kaebaja 14.05.2025

rahvusvahelise kaitse vestluse salvestistega (dtl 670) ning leiab, et vastustaja ei jätnud kaebaja

vestlusel esitatud asjaolusid rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel arvestamata.

27. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses eraldi väiteid 26.06.2025 otsuses kaebaja täiendava

kaitse (VRKS § 4 lg 3 ja § 19 lg 5) vajadusele antud hinnanguga. Seetõttu kohus otsuse

nimetatud osa eraldi ei käsitle, vaid märgib, et nõustub vastustaja esitatud põhjendustega neid

kordamata.

28. Eelnevat arvesse võttes ei leia kohus, et kaebaja korduva rahvusvahelise kaitse taotluse

lahendamisel tehtud otsus oleks formaalselt või sisuliselt õigusvastane, seetõttu jääb kaebus

rahuldamata.

29. HKMS § 253 lg 3 esimese lause kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse

kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Seetõttu tuleb 01.08.2025 määrusega kaebaja

Eestist väljasaatmise ärahoidmiseks kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Tulenevalt

HKMS § 253 lg 3 kolmandast lausest ei jõustu esialgse õiguskaitse tühistamine enne

kohtuotsuse jõustumist.

14(15)

3-25-2462

30. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja ka tema

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

31. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks

kuulutamise alust kahjustamata saab halduskohtu otsuse avalikustada resolutsioonis märgitud

ulatuses (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

15(15)