3-25-3907/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Kaire Pikamäe, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3907

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses

kauplusest sisseostude tegemisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.11.2025. a määruse resolutsiooni

p-d 1 ja 2

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.11.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.11.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 02.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vanglas pakutava

kaupluse teenusega. Kaebaja palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, kohustada

vanglat mitte toime panema õigusvastaseid tegevusi, so konfiskeerima raha transporditeenuse

näol, keelata vanglal panna töötule kinnipeetavale kohustust tasuda kauba tarnimisega seotud

transpordikulusid ning mõista välja tekitatud kahju. Ka palus kaebaja, et kohus kohustaks

vanglat täitma tarbijakaitseseaduse (TKS) § 3. Tarbijal on õigus saada informatsiooni vene

keeles teadliku valiku tegemiseks. Alates 14.08.2009 on kestev olukord, s.t vene keeles

informatsiooni mittevõimaldamine kaupade kohta poes. Lisaks on vangla poekauba nimekirja

viinud paberkandjalt üle elektroonsele kandjale, piirates ebaseaduslikult kinnipeetavale

müüdavat kogust ja sellega kehtestades agressiivne kauplemise võtte. Kaebajale on tekitatud

kahju summas 4,1600 eurot. Kahju moodustab 5,77 eurot, justkui maksud ja

transporditeenuse kulud. Samuti on kaebajale tekitatud moraalne kahju valikuõigusest ja

käsutusõigusest ilmajätmise eest. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 05.11.2025. a määrusega (resolutsiooni

p 1) ja jättis läbi vaatamata menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

(resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

2.1. Kohus mõistab, et kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Tartu Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks, mille kohaselt kaebajalt ei tohiks võtta kauplusest tellimust tehes

transporditasu ega muid makse. Lisaks soovib kaebaja hüvitist varalise ja mittevaralise kahju

tekitamise eest ning vangla kohustamist esitada teave kaupade kohta vene keeles ja mitte

seada ostetavale kaubale arvulisi piiranguid. Kohus ei käsita eraldiseisva nõudena kaebaja

soovi tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, sest õigusvastasuse tuvastamise nõue on

praegusel juhul hõlmatud kohustamis- ja hüvitamisnõudega.

2.2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et X.X.-i kaebus osas, milles ta nõuab Tartu Vangla kohustamist

esitada teave kaupade kohta vene keeles, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kaebajale müüb kaupu ja osutab teenuseid eraõiguslik juriidiline isik Osaühing Makro Trade

Baltic. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 ei pane vanglale avalik-õiguslikku kohustust

korraldada seda, kuidas teeb vanglas kaupu müüv eraõiguslik juriidiline isik ostjale

kättesaadavaks teabe kaupade ja teenuste kohta. TKS §-s 4 sätestatud tarbija õigus saada

teavet on oma olemuselt eraõiguslik ning sellega seotud vaidlus lahendatakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis või maakohtus

(TKS § 40 lg 3, § 60 lg 2). Kaebaja saab esitada venekeelse teabe saamise nõude Osaühingule

Makro Trade Baltic ning hiljem vajadusel pöörduda tarbijavaidluste komisjoni või

maakohtusse.

2.3. Kohtu hinnangul kuulub ülejäänud osas kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Mainitud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

Vangla kauplusest kauba ostmisel transporditeenuse eest tasumist ja kauba soetamisele

ettenähtud piirangute seadmist ei saa pidada selliseks ebamõistlikuks piiranguks, mis kaebaja

õigusi intensiivselt riivaks. Kinnipeetaval ei ole vanglas viibides vältimatult vaja sisseoste

teha, kuna ta on vangla ülalpidamisel. Vanglas on tagatud kinnipeetavale nõuetekohane

toitlustamine, mis on kooskõlas üldiste toitumistavadega (VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri

09.07.2025. a määrus nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“). Samuti tagab

vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed

(Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1). Vangla kindlustab kinnipeetavale ka muu vältimatult

vajaliku, et tagada tema inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Kohtu hinnangul

saab praegusel juhul arvestada ka asjaoluga, et 01.04.2024 muudeti VangS selliselt, et alates

nimetatud kuupäevast on kinnipeetaval lubatud saada pakke, milline võimalus varasemalt

puudus (vt VangS § 281 lg 1). Kuigi pakiga ei ole võimalik saata või tuua vanglasse kõiki

kinnipeetavale meelpäraseid asju (sh toiduaineid) (vt täpsemalt Vangla sisekorraeeskiri § 741

lg 1), on käesoleval ajal kinnipeetavatel avaram võimalus lisaks e-poest tellimisele saada

vajaminevaid asju (nt hambahari, sokid, aluspesu, ühekordsed raseerijad jne) ka paki teel

lähedastelt. Ühtlasi on kaebajal võimalik valida, kui sageli ta e-poest kaupu tellib ning seeläbi

kulutusi transpordile vähendada.

2.4. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.VangS § 48

lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades

sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine

vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud

vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla

turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kuna kauba tellijaks ja saajaks on kaebaja, tuleb

temal tasuda nii kauba hind kui ka selle saatmise kulude eest. Et VangS § 48 lg-st 1 tuleneb,

et tasuda tuleb ka kättetoimetamise kulud, puudub kaebajal õigus nõuda, et ta ei peaks e-poest

kauba tellimisel selle kättetoimetamise eest üldse midagi tasuma. Kohtu hinnangul ei saa

olukorda, kus kaebajalt nõutakse e-poe tellimuse kättetoimetamise eest VangS § 48 lg-le 1

tuginedes tasu, pidada ka põhiseadusega vastuolus olevaks.

Samuti ei saa kohtu hinnangul asuda praegusel juhul seisukohale, et tulenevalt kauba

kättetoimetamise tasu suurusest ei oleks kaebajale olnud tagatud reaalne sisseostude tegemise

võimalus. Kaebaja ei ole selgitanud, millised ostud jäid tal tegemata või mida ta täpsemalt ei

saa osta, kuna ta peab tasuma kauba kättetoimetamise kulud. Kohtu hinnangul ei saa

praegusel juhul asuda ka seisukohale, et kauba kohaletoimetamise tasu oleks ülemäärane

tulenevalt ebaõigest juurdehindlusest. Kohtule teadaolevalt müüb vanglas e-poe kaudu kaupa

Osaühing Makro Trade Baltic, kaup tarnitakse vanglasse kullerteenusega ning vanglas e-poe

kaudu tellimust tehes lisandub kauba hinnale 5,08 euro suurune kohaletoimetamise tasu.

Kuigi kohtule ei ole teada täpne e-poe kauba kohale toimetamise turuhind, siis ei pea kohus

kuigi tõenäoliseks, et vanglas e-poe kaudu tellimust tehes kauba hinnale lisanduv

kohaletoimetamise tasu oleks VangS § 48 lg-s 1 sätestatud turuhinna maksimaalsest 20%-

lisest juurdehindlusest suurem. Üldteadaolevalt on e-kaubanduse puhul kauba

kättetoimetamise tasu tavapärane ning vanglas kaupade ostmise puhul pole tegemist

kinnipeetavate õigusi ülemäära piirava erandiga. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et kauba

kättetoimetamise tasu eelpool märgitud ulatuses võiks põhjustada kaebajale mingit sellist

mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt hüvitamisele. Nii

kaebaja varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on eeltoodut arvestades

perspektiivitud.

2.5. Lisaks märgib kohus, et kohtupraktikas on selgitatud, et vangla kodukorras kaupade

kogustele piirangute kehtestamisega ei ole sekkutud kinnipeetavate õigustesse sellise

ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on

vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku

tagamine. VangS § 48 ei reguleeri sisseostude tegemist ammendavalt, sh ühekordselt

ostetavaid kaubakoguseid. VangS § 48 lg 1 annab küll volitusnormi ostude tegemise korra

kehtestamiseks, kuid ei välista täiendavalt koguste piiramist julgeolekukaalutlustel vangla

üldkorraldusega VangS § 41 lg 2 teise lause alusel (nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2009. a

otsus nr 3-08-1832, p 7 ja 10.06.2010. a otsus nr 3-08-2101, p-d 7 ja 8). Kaebaja ei

ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse asuda teistsugusele seisukohale. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja tegelikke vajadusi oleks Tartu Vangla kodukorras p-s 15.8

määratud kauba kogustega reaalselt piiratud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna

tagastamisele.

2.6. Kohus mõistab, et kaebaja on koos kaebusega esitanud menetlusabi taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis

jätab kohus viidatud taotluse sel põhjusel menetlemata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 20.11.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

05.11.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Määruskaebuses leiab kaebaja, et

halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 tuleb tühistada ning ringkonnakohus peaks

ise asjas otsuse tegema. Määruskaebuse esitaja leiab, et inimõiguste kaitse nõuab kohtult asja

arutamist sisuliselt ja otsuse tegemist ning, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise

juures. Määruskaebuses viidatakse erinevatele EIÕK sätetele, EIK-i lahenditele ning VangS,

HMS-i, HKMS-i ja Põhiseaduse sätetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 05.11.2025. a

määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt

võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse

määruse kohaselt esitatud hüvitamis- ja kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 21

(vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 05.11.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses

pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu

seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

4.1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 05.11.2025. a määruse põhjendustega ka osas,

millega jäeti taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kuna kaebus

tagastati, siis puudus halduskohtul vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust sisuliselt.

HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-

s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse

kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt

teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses

tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määrus ei ole aga edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)