2-25-19148/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud MarcetoGBS OÜ kanda. käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 lg 1).
Legislator headnote
AI generated2-25-19148/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 lg 1).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 28. november 2025
Tsiviilasja number
2-25-19148
Tsiviilasi
MarcetoGBS OÜ kandeavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 10. novembri 2025. a
määrus nr Ä 50175923 / 7
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MarcetoGBS OÜ määruskaebus
Menetlus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindaja
Avaldaja (määruskaebuse esitaja) MarcetoGBS OÜ
(registrikood 16248334), seaduslik esindaja Urmas
Rooba
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 10. novembri 2025. a määrus nr Ä
50175923 / 7 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud MarcetoGBS OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Avaldajal on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 lg 1).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
1. MarcetoGBS OÜ (avaldaja) esitas 7. novembril 2025 kandeavalduse, milles taotles kanda
registrikaardile järgmised andmed:
1.1. Aadress on Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Punane tn 6, 13619;
1.2. Osakapital on 40 000 eurot;
1.3. Põhikirja jõustumise aeg.
Juhatuse liikme kinnitus, et osakapital on sisse makstud.
2. Avaldaja palus kustutada registrikaardilt:
2.1. Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Punane tn 6-219, 13619.
Avaldaja informatiivsed andmed
1.1. 40 000 eurot;
1.1.1. Osanik on Urmas Rooba, isikukood XXXXXXXXXXX.
2. Avaldaja palus kustutada andmed:
2.1. 12 000 eurot;
2.1.1. Osanik on Urmas Rooba, isikukood XXXXXXXXXXX.
Avaldusele olid lisatud avaldaja ainuosaniku 7. novembri 2025. a otsus, avaldaja juhatuse
liikme kinnitus ja uue põhikirja tekst.
2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi (registripidaja) jättis 10. novembri 2025. a
määrusega nr Ä 50175923 / 7 kandeavalduse osaliselt, s.o osakapitali suurendamise, osanike
andmete muutmise, ja põhikirja jõustumise aja osaühingu registrikaardile kandmise osas
rahuldamata.
Äriseadustiku (ÄS) § 194 sätestab, et osakapitali suurendamisel kohaldatakse ÄS §-s 140, §-
des 141–143, § 144 teises lõikes ning § 520 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut, kui käesolevast jaost
ei tulene teisiti. Seega kohaldatakse osakapitali suurendamisele ka ÄS §-i 141, mis sätestab, et
asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma
rahalised sissemaksed. ÄS § 192¹ p 4 sätestab, et osakapitali suurendamise otsuses märgitakse
osa eest tasumise aeg ja koht, samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või
mitterahalise sissemaksega. ÄS §-s 141 ja §-s 520 lg 4 sätestatu ei võimalda osakapitali
suurendamisel osa eest tasumist ettevõtte kassasse ning osakapitali suurendamisel tuleb
sissemakstav osakapital tasuda ühingu pangaarvele. Ka Tartu Ringkonnakohus on oma
varasemas praktikas leidnud, et osakapitali suurendamise korral tuleb rahaline sissemakse
kanda osaühingu nimel olevale pangaarvele (TrtRnKm 12.05.2025, 2-25-1046 p 7).
Registripidajale esitatud osakapitali suurendamise otsuse kohaselt on osanik tasunud osa eest
rahalise sissemaksena osaühingu kassasse. Seega otsuses märgitud rahalise sissemakse
tegemise kord ei vasta seadusele. Rahalisi sissemakseid ei saa teha kassasse, need tehakse
osaühingu pangaarvele. Sissemakseid ei saa teha enne osakapitali suurendamise otsuse
tegemist, millega määratakse kindlaks osakapitali suurendamise tingimused, s.h sissemakse
tegemise aeg ja koht.
Kuna osakapitali suurendamise eest ei ole tasutud rahalise sissemaksega nõuetekohaselt (s.o
ei ole täielikult sisse makstud), siis ei ole võimalik esitatud osaniku otsuse alusel osakapitali
suurendamist registrisse kanda. Kuivõrd osakapitali suurendamist 40 000 euroni ei saa
registrisse kanda, siis ei ole võimalik registrisse kanda uut põhikirja. Uue põhikirja kandmisel
registrisse ei vastaks selles märgitud osakapitali suurus 40 000 eurot äriregistrisse kantud
osakapitalile, mis on 12 000 eurot.
Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lõike 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui
avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada eitav kandemäärus nr Ä 50175923 /
7, rahuldada kandeavaldus ja teha vastavad kanded äriregistrisse.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikub registripidaja määrus äriseadustiku sisulist
tõlgendust, Euroopa Liidu ettevõtlusvabaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid,
kohtupraktika järjepidevust ja registripidaja menetlusliku neutraalsuse nõuet.
Määrus tugineb ebaõigesti ÄS §-le 141 ja § 520 lg-le 4 , mis reguleerivad asutamisel tehtavaid
sissemakseid, mitte juba tegutseva äriühingu osakapitali suurendamist. ÄS § 194 lubab
kohaldada ÄS §-e 140–143 vaid „niivõrd, kuivõrd see on kohaldatav“. Tegutseva osaühingu
puhul on oluline vaid see, et sissemakse on tegelikult tehtud ja dokumentaalselt tõendatud,
mitte selle vormiline viis. Äriseadustik ei keela sularahasissemakseid, kui need on reaalselt
tehtud, juhatus on need vastu võtnud ja kinnitanud kirjalikult (käesoleval juhul on olemas
juhatuse 7. novembri 2025. a kinnitus).
ÄS ega ükski EL õigusakt ei keela sularaha kasutamist kapitali sissemaksena, kui see on
korrektselt deklareeritud ja raamatupidamises arvestatud. ÄS § 192¹ p 4 nõuab vaid, et otsuses
oleks märgitud „osa eest tasumise aeg ja koht“ – see on otsuses selgelt olemas: sularahas
osaühingu kassasse. ÄS § 196 lg 1 sätestab, et juhatus esitab avalduse, kui osakapital on
täielikult sisse makstud. Juhatuse 7. novembri 2025. a kirjalik kinnitus on seaduse mõttes
piisav tõend.
Euroopa Liidu Kohtu praktika (nt C-212/97 Centros, C-167/01 Inspire Art) keelab riikidel
takistada ettevõtlusvabadust formaalsete põhjenduste alusel. Eitava määruse tegemine pelgalt
makseviisi tõttu, ilma kahtluseta raha tegeliku laekumise suhtes, on proportsionaalsuse
põhimõtte rikkumine (Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 16 – ettevõtlusvabadus). Eesti riik
ei tohi sisuliselt keelata sularahasissemakseid, kuna EL õigus lubab kapitali moodustamist nii
pangatehingute kui ka sularaha teel, kui on tõendatav finantseerituse tegelikkus (nt direktiiv
(EL) 2017/1132, art 45–46).
Käesolevas asjas esitatud dokumendid (otsus, juhatuse kinnitus, põhikiri) vastavad seaduse
vorminõuetele ja on digitaalselt allkirjastatud. Seega on rikutud ÄS § 41 lg-t 1.
Kohtunikuabi viide Tartu Ringkonnakohtu määrusele on ebaõige ja kontekstist välja rebitud,
sest selles määruses käsitleti mitterahalist sissemakset ja asutamisfaasi, mitte tegutsevat
ühingut, kus sularahasissemakse on reaalselt üle antud.
4. Registripidaja jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
5. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663
lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu
Maakohtu registriosakonna määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata
ning määruskaebus rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub registripidaja määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6
alusel neid ei korda.
7. Vastusena määruskaebuses esitatud väitele selgitab ringkonnakohus järgmist.
Registripidaja on õigesti viidanud Tartu Ringkonnakohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-25-
1046, mis puudutas osakapitali suurendamisel rahalise sissemakse tegemist. Ringkonnakohus
leiab, et arvestades ÄS §-s 141 ja §-s 194 sätestatut tuleb ka osakapitali suurendamisel tasuda
rahalised sissemaksed ühingu nimel olevale pangakontole. Osakapitali suurendamise korral
sissemakse tegemisel pangakontole tekkiv erinevus võrreldes ettevõtte asutamisel sissemakse
tegemisega saab tuleneda sellest, et erinevalt asutamisest ei ole sissemaksete osas kontol siis
blokeeringut (K. Saare jt (koost). Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura 2015, lk 272,
äärenumber 1348). ÄS § 196 lg 1 kohaselt esitab ettevõtte juhatus äriregistrile avalduse
osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks pärast seda, kui osakapital on täielikult
sisse makstud või fondiemissioon on läbi viidud. Alates 1. veebruarist 2023 kehtiv ÄS § 196
lg 1 p 4 sätestab, et osakapitali suurendamise avaldusele lisatakse osakapitali suurendamisel
uute sissemaksetega krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta
siis, kui sissemakse on üle 50 000 euro. Seletuskirja kohaselt on nimetatud muudatusega
soovitud vähendada ettevõtja halduskoormust, kuna iga väiksema sissemakse puhul ei ole
enam vaja esitada tõendit sissemakse tegemise kohta, samas säilib see suuremate sissemaksete
puhul, millel on suurem mõju, seega ei vähene muudatusega õiguskindlus. Ringkonnakohtu
hinnangul ei ole nimetatud muudatusega soovitud aktsepteerida sularaha sissemakseid ning
see kinnitab seda, et rahaline sissemakse tuleb kanda osaühingu nimel olevale pangaarvele ka
osakapitali suurendamise korral.
Eeltoodust tulenevalt jättis registripidaja kandeavalduse õigesti rahuldamata.
8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1
alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, siis ei ole hüvitatavaid
menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)