2-25-114851/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-114851

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi P. N. vastu

võla nõudes

25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490)

Hageja esindaja: Elari Arjakas

Kostja: P. N. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista P. N.-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvi

võlgnevus 25 eurot.

3. Menetluskulud jätta P. N. kanda.

4. Välja mõista P. N.-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud

kokku 360 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 240 eurot.

5. Välja mõista P. N.-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse P. N. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku,

millele võlgnik P. N. esitas 16.06.2025 vastuväite. 27.06.2025 määrusega lõpetas kohtunikuabi

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

18.07.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või

vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal ja sõidukit pargiti hageja opereeritavale

parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale

parkimisalale: 14.10.2023, Telliskivi 60, Tallinn. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja

omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega

esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja

tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimisega

parkimistingimusi rikkudes on esitatud leppetrahvinõudest tekkinud 55 euro suurune võlg.

Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel kostjale nõudekirja. Kostja tasus 30 eurot

maksekäsukiirmenetluse eelselt. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue 25

eurot on käesoleva ajani tasumata.

Hageja selgitab, et kehtiva õiguspraktika järgi on õigus parkimise korraldajal eeldada, et

leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud

isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Leppetrahvi väljastamise hetkel tehtud

fotodelt on näha, et kostja sõiduki kojamehe vahele on asetatud leppetrahv. Sellega on hageja

tõendanud, et leppetrahv on kostjale mõistlikul viisil kätte toimetatud TsÜS § 70 mõttes.

Leppetrahvi väljastamise hetkel tehtud piltidelt on ka näha, et sõiduk on pargitud küllase

valgustusega parkimiskohale, seega hageja leiab, et kostja oleks pidanud märkama leppetrahvi

kojamehe vahel. Hageja leiab, et on edastanud kostjale mõistlikul viisil leppetrahvi, asetades

selle sõiduki kojamehe vahele. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kostjale on saadetud

meeldetuletuskiri, mille kättesaamist on kostja ise kinnitanud.

Kostja väidab, et leppetrahvil on kirjas, et tasudes 7 päeva jooksul parkimistrahvi kättesaamisest,

saab trahvi tasuda vähendatud summas 30 eurot. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et

leppetrahvil on kirjas: “NB! Makstes hiljemalt 21.10.2023 kuulub tasumisele 30.00 EUR.“. See

tähendab, et kui parkimiskorda rikkunud isik tasub nõude maksetähtaja jooksul, on hageja nõus

vähendama nõude suurust ja lugema kohustuse täidetuks. Kostja ei tasunud nõuet maksetähtaja

jooksul. Eelnevale tuginedes leiab hageja, et kostja tasus leppetrahvinõude osaliselt ja hageja

nõue kostja vastu on õigustatud.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 25 eurot.

Kostja vastus

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole kunagi eitanud parkimistingimuste rikkumist. Kostja ei

tulnud selle peale, et öösel kesklinna tsoonist väljaspool võiks olla tasuline parkimine. Kostja

selgitab, et rikkumine ei olnud mitte mingilgi määral tahtlik. Kostja parkis umbes kuni kell 1:00

öösel, lahkudes oli väljas öö, pime ja paduvihm. Arusaadavalt kostja vihmas auto ümber ringe ei

teinud, aitas kõrvalistuja autosse, istus autosse ka ise ning lahkus. 01.11.2023 tuli kostjale

meeldetuletuskiri, et ta on 14.10.2024 saanud trahvi. See oli kostjale esimene kord teada saada,

et talle on trahv määratud. Kostja ei ole XXX eluaasta jooksul kellelegi sentigi võlgu olnud,

kostjal ei ole ka ühtki tasumata trahvi ei riigile ega parkimisega tegelevatele erafirmadele. Kui

kostja oleks auto klaasipuhasti vahel trahviteadet näinud, oleks ta selle ka koheselt tasunud.

Leppetrahvis oli ettepanek, et kui tasuda summa 7 päeva jooksul peale trahvi kättesaamist, on

trahvisummaks 55 euro asemel 30 eurot, mille kostja ka esimesel võimalusel tasus. Hageja

tehtud pildil on kollane trahvinõue paigutatud 100% ulatuses klaasipuhastist allapoole ning ei ole

mitte kuidagi roolist nähtav. Isegi kui see oleks 10 cm üleval pool, siis ikka ei oleks seda

võimalik näha, eriti veel öösel ja paduvihmas. Lamborghini isteasend on äärmiselt madal ning

isegi esiklaasi alumist kolmandikku ei ole näha isegi kostjasugusel 1,90 m pikal inimesel. Auto

kojamehed töötasid öösel kogu aja ning see lipik võis lennata ära nii esimesel sekundil kui ka

hiljem. EFTA Legalilt tuli täiesti ebamõistlik tüüpvastus, mis ei võta mitte mingil määral arvesse

konkreetset juhtumit, vaid eeldab, et kõik trahvid jõuavad alati 100% adressaadini. Kostja on ise

näinud trahve parklates maas vedelemas ja tuules lendamas. Kostja firma asub XXX kõrval ning

sealt on näha, et pidevalt vedeleb trahviteateid maas. Need inimesed ei saa iial oma trahviteateid

õigel ajal kätte ning õigeks ajaks tasutud.

Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 09.10.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

5. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga

XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal 14.10.2023 (dtl 34-38, 54).

Nimetatud sõiduk pargiti 14.10.2023 hageja opereeritavale parkimisalale (dtl 35-53).

6. Kohus selgitab, et parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat

opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud

leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt

võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik)

kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija

vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul

lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on

eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada,

et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama

vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku

aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (vt Tallinna Ringkonnakohtu

lahend tsiviilasjas nr 2-16-116867). Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv

leping. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1

kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on

seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et

parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega

(Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et

hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist

on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja

lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt

avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt

nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu

sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja

parkimistahvlite olemasolust. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud

asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks

hageja ja kostja vahel 14.10.2023 Telliskivi 60, Tallinn parklas parkimisel.

Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse

peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral

ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit

keegi teine konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja

ja kostja vahel.

7. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et

lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 60 eurot. Hageja on määranud

kostjale leppetrahvi summas 55 eurot, millest 30 eurot on kostjal tasutud ning tasumata

25 eurot. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud

tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti kostja

parkimisalale parkimistasu maksmata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud

parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli

ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.

VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei

teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui

lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma

lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või

tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see

tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool

tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

Hagile lisatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele (dtl 36). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal

ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka

Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks

juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste

asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms),

siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt

Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele

erandlikele asjaoludele tuginenud. Samuti ei ole kohus sellist erandlikku asjaolu

esinemist tuvastanud. Asjaolu, et sadas vihma ja öö tõttu oli väljas pime, mistõttu kostja

ei märganud leppetrahvi, ei ole erandlik asjaolu. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse

leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega.

8. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1

p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja

võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul

olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid

asjaolusid ei esine. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna leppetrahvinõude saab lugeda

kätte toimetatuks 14.10.2023, siis oli kostjal võimalus tasuda leppetrahv 30 eurot

hiljemalt 21.10.2023. Kuna kostja nimetatud kuupäevaks leppetrahvi ei tasunud, siis

kohaldus leppetrahv summas 55 eurot, millest 25 eurot on kostjal tasumata.

9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevus summas 25 eurot.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 330

eurot.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on

põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842

järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab

20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja

väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: 1)

hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud

toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 tundi; 2) 25.09.2025

kostja vastusega tutvumine ja analüüs 15 minutit; 3) 07.10.2025 hageja seisukoha

koostamine ja maakohtule esitamine 30 minutit.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 330 eurot 2 tunni ja 45 minuti eest ei ole

põhjendatud. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamine ja sellega seonduvate

menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest

eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist,

seisukohtade formuleerimist, kuid sellele kokku 2 tunni kulumist ei pea kohus

mõistlikuks. Kohus arvestab, et tegemist on nö tüüphagiga, milles hagejal on tulnud

sisuliselt muuta üksnes kostja andmed, summad, kuupäevad ja arvutada nõude suurus

ning komplekteerida hagi lisad. Kohus vähendab ajakulu 45 minuti ulatuses. Ülejäänud

toimingud ja nendele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus asub

seisukohale, et põhjendatud ajakuluks saab kokku seega antud tsiviilasja puhul lugeda 2

tundi. Kohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot.

Seega on esindaja põhjendatud kulu 240 eurot.

Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 360 euro ulatuses ning kostjalt tuleb

välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 360 eurot.

11. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (360 eurolt) viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik