2-25-20025/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtujurist

Triin Saluorg

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-20025

Tsiviilasi

H.Q taotlus (hagi A K vastu)

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja H.Q (isikukood XXX, viibimiskoht )

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.Q 24.11.2025 hagi tsiviilasjas nr 2-25-20025 menetlusse võtmata ning tagastada.

Kohus elektrooniliselt esitatud dokumente reaalselt ei tagasta.

2. Menetluskulud jäävad H.Q kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus kulude

suurust kindlaks ei määra.

3. Toimetada kohtumäärus kätte H.Q-le.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda

riigilõivu 70 eurot.

Hageja nõue ja kohtumääruse põhjendused

1. H.Q esitas 24.11.2025 Pärnu Maakohtule 60-leheküljelise avalduse, pealkirjaga „Taotlus“.

Dokumendis on H.Q ennast märkinud hagejaks, kostjaks on A K ning iseseisva nõudega

kolmandaks isikuks on avalduse kohaselt X. Menetlusosaliste kohta on esitatud nimed ja isiku-

või registrikoodid, kontaktandmeid ei ole märgitud.

2. Pärnu Maakohus avaldusega tutvumise järel leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda. Avaldus on selle menetlemist takistavate ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik

kõrvaldada dokumendi käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg-te 9 ja 10 ning lg 2 punktide 1 ja 2 alusel

kohus jätab H.Q esitatud avalduse menetlusse võtmata.

3. TsMS § 372 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses

menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse.

4. TsMS § 3 lg 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 4 lg 2

järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise. Vastavalt TsMS § 5 lg-tele 1 ja 2 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

5. TsMS § 363 lg 1 punktide 1-3 kohaselt avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide

muudele andmetele avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus). Avalduses peavad nõuded olema sõnastatud nii, et samas sõnastuses

kohtuotsuse resolutsioon oleks selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt RKTKo

03.04.2012, 3-2-1-20-12, p 17).

6. H.Q kohtule esitatud avalduses on mõned arusaadava sisuga laused (nt olge inimesed, ärge

tehke seda teistele, mida ei taha, et endale tehakse; elage ise ja laste teistel ka elada; ma elan

parem vaesemalt, aga ärge tehke enammulle liiga, halba ega laske teistel ka teha), kuid

arusaamatuks jääb nende esitamise vajadus ja eesmärk, suuremas osas koosneb avaldus

loogiliselt sidumata sõnade jadast ja lausekatketest, isiku-, maailmajagude ja riikide nimede,

kuupäevade ja arusaadava sisuta numbrikombinatsioonide loeteludest. Ühtegi selgelt väljendatud

nõuet avaldus ei sisalda. Avalduse sisu ja esitamise eesmärk jääb arusaamatuks. Kuigi

menetlusosalisteks on märgitud hageja ja kostja, ei ole dokumendi sisust võimalik aru saada,

millise vaidlusküsimuse lahendamiseks H.Q kohtu poole pöördub, kuidas on kostjaks märgitud

isik asjaga seotud. Esitatud avalduse põhjal ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on

hagimenetluses või hagita menetluses lahendatava asjaga, kas üldse on tegemist

tsiviilkohtumenetluses lahendatava asjaga. Puudulike andmete tõttu ei ole kohtul võimalik

hinnata ka seda, millisele kohtule avalduse lahendamine allub. Kohtute infosüsteemi andmetel on

H.Q esitanud erinevatele kohtutele kümneid sarnaseid arusaamatuid avaldusi. Esitatud

menetlusdokumendist ei nähtu hageja õiguste rikkumist ega hagi esitamise eesmärki. Seega saab

asuda seisukohale, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

7. Avalduses puuduvad ka andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtute infosüsteemist riigilõivu

laekumist ei nähtu. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale käte ega tehta muid

lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Kohus möönab, et tasumata riigilõiv on

kõrvaldatav puudus, kuid praegusel juhul riigilõivu tasumine või tasumata jätmine avalduse

menetlusse võtmisest keeldumist ei mõjuta. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest

eelkõige sisuliste puuduste tõttu ning kuna tasutud riigilõiv sellisel juhul TsMS § 150 lg 1 p 2

kohaselt tagastatakse, ei nõua kohus H.Q-lt enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist

riigilõivu tasumist.

8. Lisaks ei ole kohtul H.Q menetlusdokumendi sisuliste puuduste tõttu võimalik kontrollida

avalduses märgitud tsiviilasja hinna 8888888888,88 eurot õigsust ega seega määrata ka avalduse

esitamisel nõutava riigilõivu suurust.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 124 lg 1 ning RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi

tuleb hagilt tasuda riigilõiv vastavalt tsiviilasja hinnale. Varaliste nõuetega hagides määratakse

tsiviilasja hind hagis taotletu väärtuse alusel, mittevaraliste nõuete puhul on tsiviilasja hind

määratud seaduses. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud nõudeid, avalduse teksti põhjal ei ole

samuti võimalik kindlaks teha, milliseid nõudeid ja kelle vastu H.Q-l võib olla. Seetõttu jääb

arusaamatuks ka H.Q avalduses märgitud hagihinna kujunemine.

9. Eeltoodud põhjustel ei vasta H.Q avaldus sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele.

Hageja poolt kohtule 24.11.2025 avaliku e-toimiku kaudu tsiviilasjana nr 2-25-20025 esitatud

dokumendis ei ole ühtegi nõuet ega faktilist asjaolu, millest võiks H.Q-l nõude olemasolu

järeldada. Puuduste kõrvaldamiseks tuleks avaldajal vormistada täiesti uus avaldus. TsMS § 340¹

lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui avaldus on esitatud selliste puudustega, et

puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole

põhjendatud anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud avalduse

menetlusse võtmisest keelduda (TalRK 2-19-9416, p 6).

10. TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid, või kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2

p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmast, kui hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 alusel kohalduvad need normid

ka hagita menetluses lahendatava asja menetlusse võtmisel.

11. Eeltoodu alusel kohus jätab H.Q avalduse menetlusse võtmata ja tagastab esitajale.

Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.

12. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja

kanda. Teadaolevalt ei ole asjas tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda,

hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud.

14. Kohus selgitab, et kui hagiavalduselt on siiski riigilõivu tasutud, on hagejal õigus taotleda

tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik