2-24-124547/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 28. november 2025

Tsiviilasja number

2-24-124547

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Aigar Arolepa

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

111 eurot 75 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. novembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aigar Arolepa apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja)

Aigar Arolepp (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja) Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo

Ilves

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Aigar Arolepa apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu

12. novembri 2025. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-124547.

2. Lugeda apellatsioonkaebus Aigar Arolepale tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Aigar Arolepa kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi Aigar Arolepa

(kostja) vastu Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 1. veebruaril 2022 ja 9. augustil 2023 sõlmitud

lepingutest kliendinumbriga XXXXXXXXXX tuleneva võlgnevuse 63 euro 58 sendi, viivise

11 euro 57 sendi ja sissenõudekulude 25 euro väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivise 0,05% päevas tasumata põhivõlalt (63 eurot 58 senti) alates 5.

oktoobrist 2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 63 eurot 58 senti,

viivise perioodi 19. september 2023–4. oktoober 2024 eest 11 eurot 57 senti ning

sissenõudekulud 25 eurot, kokku 100 eurot 15 senti. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise 0,05% päevas tasumata põhivõlalt (63 eurolt 58 sendilt) alates 5.

oktoobrist 2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhivõla

ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna välja 170 eurot ja viivise menetluskuludelt (170 eurolt) võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2. Kostja esitas 12. novembril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

märkis, et võla summa ületab 3 korda seda, mida kostja võlgu oli. Kostja hinnangul on tema

võlg 58 eurot 8 senti, mida ta ei saa tasuda tänu Jane Pajuse korraldatud suhtluskeelule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu 12. novembri 2025. a otsuse peale kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

4. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid. Tsiviilasja hind maakohtus oli 111 eurot 75 senti, seega ei ületa see

TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on lihtmenetluse asjaga.

Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS §

637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s

10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas

esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on

ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud

põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi

õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui apellatsioonkaebuses

on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks

määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt

RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20 p 13).

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti

materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid

selgelt valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Asjaolu, et kostja maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on hagi rahuldamisel seaduslik ja

põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 405 lõikega 1 ja menetluse üldpõhimõtetega.

Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust hagejale

kätte. See tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb

ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

6. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS §

150 lg 1 p 2, lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale puuduste kõrvaldamiseks

(riigilõivu tasumiseks) tähtaega anda.

(allkirjastatud digitaalselt)