2-25-20015/2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2025. a, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-20015

Tsiviilasi

W.M taotlus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.M (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda W.M-i taotluse menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

1. W.M on esitanud Pärnu Maakohtule 24.11.2025 taotluse.

2. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et taotlusemenetlusse võtmisest tuleb

keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 371 sätestatud aluste esinemisel. TsMS

§ 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest

seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise ning tasumata riigilõivuga.

3. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmast ka

juhul, kui nõue ei ole selge.

4. Kohus jätab esitatud taotluse menetlusse võtmata, sest esitatust ei ole võimalik aru

saada, millise eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks on taotleja kohtusse

pöördunud ja mis on tema taotluse eesmärk. Esitatud menetlusdokument ei ole

menetluskõlbulik, kuna see ei vasta TsMS §-des 338 ja § 363 sätestatud menetlusdokumendi

nõuetele. Taotlusest ei ole võimalik aru saada, mis on hageja nõue ja selle aluseks olevad

2-25-20015

asjaolud. Esitatud dokument koosneb kohati täiesti seosetutest sõnade ja tähtede

kombinatsioonidest. Samuti ei ole võimalik aru saada, millise õigusvaidluse pidamiseks on

hagi esitatud ning millist puutumust omab kolmas isik. Hagilt ei ole tasutud riigilõivu ja

kohtul ei ole võimalik selle tasumiseks ka tähtaega määrata, sest esitatust ei ole võimalik aru

saada, mis on hageja kohtusse pöördumise eesmärk.

3. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks

tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 2 järgi

määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste

ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

4. Esitatud avaldus ei vasta sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste

ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada. TsMS § 340¹ lg 1 eesmärgiks ei ole

anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Tallinna

Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste

kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud

anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest

keelduda (TlnRnKm 01.10.2019, 2-19-9416, p 6). Praeguses taotluste puuduste kõrvaldamine

eeldab täielikult uue avalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

TsMS § 340¹ lg 1 mõttes.

5. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest jätab kohus taotluse

menetlusse võtmata.

6. TsMS § 372 lg 4 lause 2 kohaselt tagastab kohus hagi koos lisadega hagejale. Kuivõrd

taotlus on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei pea seda hagejale tagastama. TsMS § 372 lg 6

sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad

menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg 1 hageja kanda. Taotluse menetlusse võtmise

staadiumis ei ole teisi menetlusosalisi osalenud ning ei ole tekkinud hüvitatavaid kulusid,

seega hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. Hüvitatavad kulud puuduvad,

mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

8. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse

peale hageja esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik