2-25-110016/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-110016

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-110016

Hagi ese

Rediem Capital AB hagi J. E. (E.) vastu võla ja viiviste

saamiseks

Tsiviilasja hind

2405,10 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (Rootsi Kuningriigi

registrikood 559310-4697), esindaja Alar Liivamägi

Kostja: J. E. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J. E.-lt (E.) Rediem Capital AB kasuks XXX ja J. E. vahel 18.05.2023

sõlmitud väikelaenulepingust tulenev 06.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 320,90 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhivõla summalt aastas alates 07.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem

kui 320,90 eurot.

3. Välja mõista J. E.-lt (E.) Rediem Capital AB kasuks XXX ja J. E. vahel 18.05.2023

sõlmitud väikelaenulepingust tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed kogusummas 769,28 eurot järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev –

summa):

11.06.2025 - 51,28 eurot;

11.07.2025 - 51,28 eurot;

11.08.2025 - 51,28 eurot;

11.09.2025 - 51,28 eurot;

11.10.2025 - 51,28 eurot;

11.11.2025 - 51,28 eurot;

11.12.2025 - 51,28 eurot;

11.01.2026 - 51,28 eurot;

11.02.2026 - 51,28 eurot;

11.03.2026 - 51,28 eurot;

11.04.2026 - 51,28 eurot;

2-25-110016

11.05.2026 - 51,28 eurot;

11.06.2026 - 51,28 eurot;

11.07.2026 - 51,28 eurot;

11.8.2026 - 51,36 eurot;

4. Välja mõista J. E.-lt (E.) Rediem Capital AB kasuks XXX ja J. E. vahel 18.05.2023

sõlmitud väikelaenulepingust tulenevate tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamakse tasumisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata põhivõla summalt aastas iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni vastava osamakse tasumiseni kuid kõikide osamaksete peale

kokku mitte suuremas summas kui 769,28 eurot.

5. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.

6. Jätta menetluskulud 59,04 % ulatuses J. E. kanda ja 40,96% ulatuses Rediem Capital

AB kanda.

7. Määrata Rediem Capital AB menetluskulude suuruseks 801,80 eurot ja J. E.

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

8. Välja mõista J. E.-lt (E.) Rediem Capital AB kasuks menetluskulude hüvitis 473,38 eurot

ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

9. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).

10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2).

11. Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus

tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

2-25-110016

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses

esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei

ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise

eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt

(TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning

jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-

145432/8, p 23).

3. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt

on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi

võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).

4. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Käesoleval juhul see nii ei ole.

Seetõttu kohaldab kohus VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi ning rahuldab üksnes põhivõla

nõude ümberarvestuses esitatud ulatuses ning viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates

määrades.

5. Põhinõude ja seadusliku viivise osas on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1,

§ 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1 p. 1,4, 6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 4034 lg.1,6,7 § 406

lg.2 p.1, § 408 lg.1, § 415 lg.1, § 416 lg.1 ja TsMS § 367 alusel. Hageja edasiulatuv

viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla

tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla

tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab

põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei

ole. Hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks on

õiguslikult põhjendatud TsMS § 369 alusel. Kohus ei käsitle 02.09.2025 menetlusdokumendis

esitatud nõuet alternatiivnõudega, sest see on põhinõudega sama aluse ja esemega.

2-25-110016

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Kohus määrab kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1

rahalise suuruse.

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg.1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja esialgne nõue oli 1846,49 eurot (1636,89+114,32+39,60+30+255,68), kohus rahuldas

hagi 1090,18 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hagi 59,04% ulatuses. Hageja esitas

menetluskuludena riigilõivu 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindajakulu

431,80 eurot. Hageja esindajakulu koosneb hagiavalduse koostamise kulust (2 tundi, a 67,10

eurot koos käibemaksuga) ja kohtunõudele vastamise kulust (3 tundi, a 99,20 eurot koos

käibemaksuga). Kostja asjas menetlustoiminguid ei teinud ega menetluskulude nimekirja ei

esitanud.

8. Kohus peab esindaja tehtud toiminguid vajalikuks ja ajakulu põhjendatuks. Esindaja

tunnitasumäär on tarbijakrediidivaidluste kontekstis mõistlik. Juhindudes TsMS § 138 lg.2, §

139 lg.1, § 146 lg.1 p.3 ja § 44 p.7, § 172 lg.9, § 4842 ja § 175 lg.1 määrab kohus hageja

menetluskulude suuruseks 801,80 eurot.

9. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 59,04% ulatuses tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu hüvitis 473,38 eurot (801,80x0,5904).

10. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik