2-25-14781/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-25-14781

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K. S. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

2068,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja

Ahto Järvela

Kostja: K. S. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus K. S. vastu osaliselt. Jätta

rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ lepingujärgse intressi ja viivise nõue ning

haldustasu nõue.

2. Mõista K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 831,27 eurot,

seadusjärgne intress 17,11 eurot, kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 33,24 eurot ja viivis põhivõla (831,27 eurot) tasumata osalt 13,90%

aastas alates 29.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskuludest 52,73% kostja kanda ja 47,27% hageja kanda.

4. Mõista K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 268,92 eurot.

5. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

2-25-14781

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C AS ja kostja sõlmisid 29.07.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 3000

eurot laenu. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 60 eurot ja

laenukindlustuse kulu 16,74 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on teinud lepingu alusel esialgsele võlausaldajale

tagasimakseid summas 1338,55 eurot ja hagejale summas 206,27 eurot, millest 50 eurot

on hageja arvestanud sissenõudmiskulude katteks ning 156,27 eurot põhivõla katteks.

Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1505,18 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, saatis esialgne võlausaldaja kostjale

31.05.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtja võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles

ning loovutas nõude 27.06.2024 hagejale.

2. Esialgne võlausaldaja lähtus lepingu sõlmimisel kostja esitatud teabest ning tegi päringud

maksehäireregistritesse. Kostjal puudusid kehtivad ja lõpetatud maksehäired. Võlausaldaja

kontrollis kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti kaudu. Kostja esitatud ja krediidiandja

poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on

krediidivõimeline ja võimeline oma kohustusi täitma.

3. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 1505,18 eurot, intressi 97,72

eurot, haldustasu 6 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 250,77 eurot.

4. Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte. Kostja hagile ei

vastanud.

5. Maakohus andis hagejale 22.10.2025 tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks, kuna

hagiavaldusest ja lisadest nähtuvalt võidi kostjaga lepingute sõlmimisel rikkuda

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja esitas 28.10.2025 seisukoha ja ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 1935,72 eurot

ning hagejale 206,27 eurot, kokku 2141,99 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale

laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla

tasumist summas 893,67 eurot, intressi summas 17,11 eurot ning viivist sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevuselt lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas.

2/6

2-25-14781

7. Kuivõrd hageja arvestuses esines vastuolu, andis maakohus 30.10.2025 hagejale

võimaluse parandada alternatiivset nõudearvestust. Ühtlasi tegi kohus menetlusosalistele

ettepaneku lõpetada vaidlus kokkuleppel ning andis võimaluse esitada lõplikud

seisukohad ja menetluskulude nimekiri hiljemalt 20.11.2025, menetluskulude

nimekirjadele võis esitada vastuväiteid kuni 25.11.2025. Hageja esitas menetluskulude

nimekirja. Kostja kohtunõudele ei vastanud, kuigi sai selle kättetoimetamisportaalis kätte.

8. Hageja esitas 30.10.2025 kohtule alternatiivse nõudearvestuse täpsustuse, mille kohaselt

on kostja lepingu katteks teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 1935,72 eurot

ning hagejale 156,27 eurot, kokku summas 2091,99 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et

kostjale laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja

põhivõla tasumist summas 831,27 eurot, intressi summas 17,11 eurot ning viivist

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas.

9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust

350 eurot ja lepingulise esindaja kulust 338 eurot. Hageja taotleb kostja kohustamist

tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 831,27

eurot, seadusjärgse intressi 17,11 eurot ning viivise sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevuselt lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas. Kostjale laenu andmisel

rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt

muid tasusid.

11. C AS ja kostja sõlmisid 29.07.2022 laenulepingu nr XXX (dtl 14-29), mille alusel sai

kostja 3000 eurot laenu (sh lepingutasu 60 eurot ja laenukindlustuse kulu 16,74 eurot).

Laen on kostjale üle kantud summas 3000 – 60 – 16,74 = 2923,26 eurot (dtl 31). Tegemist

on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai

krediiti väljaspool majandustegevust.

12. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenulepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,30% =

48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 17,56% (dtl 27). Sarnase tulemuse annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

(16,92%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

13. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid esialgsele krediidiandjale ja hagejale kokku

2091,99 eurot (dtl 80). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 1505,18

eurot, intressi 97,72 eurot, haldustasu 6 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 250,77 eurot.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

3/6

2-25-14781

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

VÕS § 4034 lg 13).

16. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

16.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne võlausaldaja kostja taotlusest ning

tegi päringud maksehäireregistritesse. Võlgnikul ei olnud lõpetatud ega

kehtivaid maksekohustusi. Võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekut Maksu-

ja Tolliameti kaudu, kostja igakuiseks sissetulekuks arvestati 849 eurot kuus ja

kohustusteks 100 eurot kuus.

16.2.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

16.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

finantskohustuste suurust.

16.4.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“

KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid

järeldusi taotleja kohustuste suuruse kohta.

16.5.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

4/6

2-25-14781

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Hageja esitas 28.10.2025 vastuse kohtunõudele, mida on täpsustatud 30.10.2025. Nõude

ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 2091,99 eurot. Kui kohus

asub seisukohale, et kostjale laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 831,27 eurot, seadusjärgset intressi

summas 17,11 eurot ning viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt

lepingujärgses määras (13,90% aastas).

19. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt

välja tasumata põhivõla 3000 – 60 – 16,74 – 2091,99 = 831,27 eurot.

20. Lepingu ülesütlemine 27.06.2024 avaldusega oli tagajärjetu, kuna kostja ei olnud sel

ajahetkel viivituses vähemalt kolme osamaksega (lepingu punktis 12.1 kokku lepitud

ülesütlemise eeldused olid täitmata). Pooltevaheline leping kehtis kuni viimase

graafikujärgse maksetähtpäevani (kuni 15.08.2025).

21. Hageja nõuab seadusjärgse intressi tasumist VÕS § 94 lg 1 alusel. Maakohus ei

tuvastanud intressiarvestuses vigu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi

seadusjärgses määras perioodi 15.10.2024 kuni 15.08.2025 eest summas 17,11 eurot.

22. Hageja nõuab viivise väljamõistmist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt

lepingujärgses määras (13,90% aastas). Maakohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS §

101 lg 1 p 6 ja pooltevahelise lepingu alusel. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist põhivõla

(831,27 eurot) tasumata osalt 13,90% aastas alates 16.08.2025 (k.a) kuni põhinõude

tasumiseni. TsMS § 367 teise lause kohaselt võib viivist eelkõige nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa

831,27 * 13,9%/365 * 105 päeva = 33,24 eurot. Edasi mõistab kohus viivise välja

protsendina põhinõudest.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

24. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla tasumist 1505,18 eurot, intressi 97,72 eurot ja haldustasu 6 eurot, summad kokku

1608,90 eurot. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 831,27 eurot ja

seadusjärgse intressi 17,11 eurot.

25. Nõude rahuldamise ulatus on 52,73%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 848,38 /

1608,90 * 100% = 52,73%. Seega jäävad menetluskulud 52,73% ulatuses kostja kanda

ning 47,27% ulatuses hageja kanda.

26. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 688 eurot

(riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 338 eurot dtl 84-86).

27. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (350 eurot).

28. Hageja lepingulise esindaja kulu on 338 eurot ning menetluses tehtud toimingud on

järgmised: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine ja dokumentide

5/6

2-25-14781

esitamine kohtule ajalise arvestusega 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta, hageja

ei taotle käibemaksu hüvitamist). Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja

vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Maakohus

vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu.

29. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).

Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või

tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja

tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot.

Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 =

160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et ta on

käibemaksukohustuslane ning saab menetluskuludelt arvestatud käibemaksu

sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus õigusabikulu kostjalt

välja ilma käibemaksuta.

30. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 350 + 160 = 510 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 52,73% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,5273 * 510 = 268,92 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud

tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks

midagi välja ei mõista.

31. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

6/6