2-23-17224/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. november 2025

Tsiviilasja number

2-23-17224

Tsiviilasi

Peeter Johansoni, Ago Kõrva, Artur Lõhmuse,

Kalev Lõhmuse, Ralf Rasmus Raali, Ilvar

Sarapsoni, Vambola Sipelga ja Sulev Talviku hagi

Valgamaa Jahimeeste Ühistu 6. septembri 2023. a

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valgamaa Jahimeeste Ühistu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad (vastustajad) Peeter Johanson (isikukood

XXXXXXXXXXX), Ago Kõrv (isikukood

XXXXXXXXXXX), Artur Lõhmus (isikukood

XXXXXXXXXXX), Kalev Lõhmus (isikukood

XXXXXXXXXXX), Ralf Rasmus Raal (isikukood

XXXXXXXXXXX), Ilvar Sarapson (isikukood

XXXXXXXXXXX), Vambola Sipelgas (isikukood

XXXXXXXXXXX), Sulev Talvik (isikukood

XXXXXXXXXXX), hagejate lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaarel Kais

Kostja (apellant) Valgamaa Jahimeeste Ühistu

(registrikood 10240870), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Urmas Kiik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Valgamaa Jahimeeste Ühistu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 10. märtsi 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-17224 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Valgamaa Jahimeeste Ühistu kanda.

3. Määrata Peeter Johansoni, Ago Kõrva, Artur Lõhmuse, Kalev Lõhmuse, Ralf

Rasmus Raali, Ilvar Sarapsoni, Vambola Sipelga ja Sulev Talviku

apellatsioonimenetluse kulude rahaliseks suuruseks 1488 eurot (sh käibemaks).

Mõista Valgamaa Jahimeeste Ühistult solidaarselt Peeter Johansoni, Ago Kõrva,

Artur Lõhmuse, Kalev Lõhmuse, Ralf Rasmus Raali, Ilvar Sarapsoni, Vambola

Sipelga ja Sulev Talviku kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 1488 eurot

(sh käibemaks).

4. Välja mõista Valgamaa Jahimeeste Ühistult solidaarselt Peeter Johansoni, Ago

Kõrva, Artur Lõhmuse, Kalev Lõhmuse, Ralf Rasmus Raali, Ilvar Sarapsoni,

Vambola Sipelga ja Sulev Talviku kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Peeter Johanson, Ago Kõrv, Artur Lõhmus, Kalev Lõhmus, Ralf Rasmus Raal, Ilvar

Sarapson, Vambola Sipelgas ja Sulev Talvik (hagejad) esitasid 6. detsembril 2023 hagi

Valgamaa Jahimeeste Ühistu (edaspidi ka lühendatult VJÜ) vastu VJÜ üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Hagejad on kostja (VJÜ) liikmed ja kuuluvad Palupera jahiseltsi. Kostja VJÜ on jaotatud

jahiseltsideks, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud, kuid millel on oma kodukord, juhatus,

üldkoosolek - s.t Palupera jahiselts oli VJÜ allüksus, mille kaudu hagejad oma liikmelisusest

tulenevaid õigusi teostasid. Hagejad pidasid jahti Hellenurme jahipiirkonnas, Palupera

jahialal. 6. septembril 2023 toimus VJÜ üldkoosolek, mille päevakorra punktina nr 2 otsustati

Hellenurme jahipiirkonna siseseid piire muuta ja jagada jahiala üksnes Nõuni ja Otepää linna

jahialaks, varasema Otepää linna, Nõuni ja Palupera jahiala asemel. Otsuse tulemusena kadus

sisuliselt ära Palupera jahiseltsi jahiala, mida hagejad olid jahipidamiseks kasutanud. Hagejad

esitasid üldkoosoleku otsusele vastuväite nii suuliselt kui ka kirjalikult. Samal koosolekul

muudeti VJÜ kodukorda ja kustutati Palupera jahiselts.

Eeltoodud asjaoludel leiavad hagejad, et otsuse vastuvõtmisel on rikutud VJÜ põhikirjast ja

seadusest tulenevaid reegleid ning Valgamaa Jahimeeste Ühistu üldkoosoleku 6. septembri

2023. a otsus on tühine või alternatiivselt tuleb tunnistada kehtetuks järgmistel põhjustel:

(i)

VJÜ juhatuse liikme Rein Rosenbergi, volitused olid 1. aprillil 2016 lõppenud,

mistõttu kutsus üldkoosoleku kokku ja viis läbi selleks volitusi mitteomav isik;

(ii)

kostjal puudus õigus kasutada Hellenurme jahipiirkonda kooskõlas jahiseadusega

(JahiS), sest Keskkonnaameti korraldus jahipiirkonna kasutusõiguse

pikendamiseks oli vaidlustatud ning Tallinna Halduskohtus tühistatud (otsus

jõustumata). Jahipiirkonna kasutusõiguse puudumisel puudus ka õigus otsustada

jahipiirkonna siseste jahialade kaotamise üle;

(iii)

VJÜ üldkoosolekul puudus pädevus võtta vastu otsust jahipiirkonna sisemiste

piiride muutmiseks (hagejad viitavad VJÜ põhikirja punktidele 4.2, 4.6 ja 4.6.11)

ning nõukogul puudus pädevus anda selles küsimuses arvamus (hagejad viitavad

põhikirja punktile 4.20);

(iv)

otsus piirab Palupera Jahiseltsi jahimeeste (sh hagejate) tegevusvabadust, sest

sellega on võetud neilt vabadus ja võimalus oma kodu lähedal jahti pidada (s.o

tegeleda oma olulise hobiga). VJÜ tegevus on tingitud tegelikkuses erimeelsustest

Palupera Jahiseltsi juhatuse liikme Ake Andressooga, kuid rakendatud meede

omab sisuliselt karistuslikku mõju hagejatele;

(v)

otsuse põhjendamine Hellenurme jahipiirkonna kasutajate taotlusega ja nõukogu

16. juuni 2023. a seisukohaga ei ole põhjendatud, sest sellisest taotlusest ei ole

hagejaid informeeritud, esitatud ettepanek on nimede ja allkirjadeta dokument ning

Palupera jahiseltsi liikmed jäeti kavandatava muudatuse protsessi kaasamata.

Nõukogu protokollist said hagejad teada läbi kolmandate isikute.

2. Kostja vaidles hagejate nõuetele vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tugines

menetluses järgmistele peamistele asjaoludele ja argumentidele:

(i)

VJÜ juhatuse liikmel Raul Rosenbergil olid vaidlustatud otsuse tegemise ajal VJÜ

juhatuse liikme volitused, sest VJÜ pikendas tema juhatuse liikme volitusi 5.

augusti 2021. a nõukogu koosoleku otsusega;

(ii)

hagejatel III, V, VI ja VII puudub vaidlustamisõigus, sest nad osalesid

üldkoosoleku otsuse tegemisel, kuid jätsid allkirjastamata koosolekul esitatud

vastuväite;

(iii)

koosolek oli korrektselt kokku kutsutud (sh päevakord kinnitatud, materjalid

liikmetele teatavaks tehtud) ning otsusevõimeline (kvoorum oli koos, st esindatud

oli 317 liiget 439-st), päevakorrapunkte arutati sisuliselt ja vastuväited loeti ette;

(iv)

otsus on korrektselt häälteenamusega vastu võetud (212 poolthäälega, 40 vastu ja

63 erapooletut);

(v)

jahipiirkondade sisemine jagamine kasutaja siseselt on tavapärane praktika, et

hõlbustada suurte piirkondade haldamist ja täita JahiS-st tulenevaid ülesandeid.

Samas tinglik alapiirkondade jaotus ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust ega

oma mõju jahipiirkonna kasutaja välistele isikutele;

(vi)

otsuse eesmärk ei olnud hagejate ilmajätmine õigusest kodukohas jahti pidada,

vaid VJÜ soovis objektiivselt kollektiivselt sisemist ümberkorraldust. Otsuse

tingis soov tagada ühistus töörahu;

(vii)

otsustatu ei saa rikkuda hagejate eneseteostusvabadust, sest jahipidamist saab iga

jahimees jätkata kostja liikmena oma harjumuspärasel või isegi suuremal maa-alal.

Kostja on teinud hagejatele ettepaneku liituda Nõuni või Otepää linna jahiseltsiga,

otsusega ei arvatud kedagi liikmeskonnast välja ning liikmetel on õigus pidada

jahti;

(viii)

otsuse tegemisel ei ole rikutud hagejate liikmeõigusi – otsustusõigust,

kaasarääkimise õigust jm;

(ix)

põhikirjas ei ole reguleeritud jahipiirkonna siseste jahialade üle otsustamise

küsimust, kuid selge on, et selliseid harvaesinevat ja kogu ühistut puudutatavaid

küsimusi peab saama otsustada üldkoosolek. Ka tulundusühistuseaduse (TÜS) § 3

lg 2 kohaselt saab üldkoosolek otsustada sisemise struktuuri muudatusi, selleks ei

sobi ükski muu juhtimistasand;

(x)

Palupera jahiseltsi liikmed ei sõlminud maa jahindusliku kasutamise lepinguid

maaomanikega. Kostja üldkoosolek otsustas ümberjagamise, kaitstes mh neid

Palupera jahimehi, kes pidid jätma kostja korraldused täitmata Palupera jahiseltsi

suuniste kohaselt;

(xi)

Keskkonnaameti haldusotsus on kehtiv ja antud kehtiva õiguse alusel ning

haldusvaidlus jahipiirkonna kasutamise pikendamise üle ei puuduta hagejaid;

(xii)

kostjale kuulub jahipiirkonna kasutusõigus 13 jahipiirkonna osas, sh Hellenurme

jahipiirkonnas ning samal koosolekul arutati ka Laatre jahipiirkonna piiride

muutmist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. märtsi 2025. a otsusega hagi ja tuvastas, et Valgamaa

Jahimeeste Ühistu 6. septembri 2023. a üldkoosoleku päevakorrapunktina 2 vastu võetud

otsus, millega otsustati muuta Hellenurme jahipiirkonna siseste jahialade piire, on tühine.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hagejate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 5994 eurot 25 senti ja mõistis selle summa kostjalt solidaarselt hagejate kasuks

välja.

Hagejad pöördusid kohtusse nõudega tuvastada VJÜ üldkoosoleku 6. septembri 2023. a

otsuse, millega muudeti Hellenurme jahipiirkonna siseseid jahialasid, tühisus või

alternatiivselt tunnistada see otsus kehtetuks.

Maakohus leidis, et Artur Lõhmusel, Ralf Rasmus Raalil, Ilvar Sarapsonil ja Vambola

Sipelgal on hagi esitamise õigus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes, kuid mitte

otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Kui kohus otsuse tühisust ei tuvasta, kuid tunnistab

otsuse vastuväite esitanud hagejate hagi alusel kehtetuks, omab see õiguslikku tähendust kõigi

hagejate jaoks.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlustatud otsusega on muudetud jahipiirkonna siseseid piire,

missugune tegevus ei ole käsitatav jahipiirkonna jagamisena JahiS § 12 või § 20 mõttes.

TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

Seega saab olla juriidilise isiku organi (s.h tulundusühistu juhatuse) otsus olla tühine kolmel

alusel: (i) vastuolu heade kommetega; (ii) vastuolu seaduse sättega, mis on kehtestatud

võlausaldajate või avaliku huvi kaitseks ja (iii) vastuvõtmiseks ettenähtud korra rikkumine.

TÜS § 521 lg 1 punktidest 1 kuni 3 tuleneb sarnaselt TsÜS-is ettenähtuga, et ühistu

üldkoosoleku otsus on tühine, kui: 1) otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; 2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) oluliselt

oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda (p 3).

Maakohus kontrollis, kas hagejate väidete pinnalt on võimalik tuvastada mõne TÜS § 521 lg-s

1 või TsÜS §38 lg-s 2 sätestatud aluse esinemine, mille tõttu kostja üldkoosoleku otsus on

tühine.

Maakohus leidis, et ei ole põhjust kahelda kostja juhatuse liikme Rein Rosenbergi volitustes

ühistut esindada, mh kutsuda kokku ühistu üldkoosolekut või seda juhtida. Kohtule on

esitatud allkirjastatud nõukogu otsus, millega Rein Rosenbergi volitusi VJÜ juhatuse liikmena

pikendati 5. augustil 2021 järgmiseks viieks aastaks.

Hagejad leidsid, et kostjal puudus õigus kasutada Hellenurme jahipiirkonda kooskõlas

jahiseadusega, sest Keskkonnaameti korraldus jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamiseks oli

vaidlustatud ning Tallinna Halduskohtus tühistatud. Lisaks leidsid hagejad, et jahipiirkonna

kasutusõiguse puudumisel puudus ka õigus otsustada jahipiirkonna siseste jahialade

kaotamise üle. Maakohus sellega ei nõustunud.

Maakohus nõustus hagejatega, et jahipiirkondade sisemise jaotuse küsimuste otsustamist VJÜ

põhikiri (sh hagejate poolt välja toodud punktid) ei käsitle. Maakohus ei nõustunud

hagejatega, et teatud tüüpi otsuseid ei saagi üldse ükski juhtimisorgan vastu võtta, kui sellist

otsust ei näe konkreetselt ette ei põhikiri ega seadus.

Maakohus nõustus kostjaga, et tulundusühistu üldkoosolek saab otsustada küsimusi, mis

puudutavad ühistu struktuuri ning mis ei ole antud ühegi teise juhtorgani pädevusse.

Ühinguõiguslikult on üldkoosolek kahtlemata pädev võtma vastu otsuseid ühistu juhtimist

ning struktuuri puudutavates küsimustes.

Vaidlustatud otsusega muudeti kohtu hinnangul sisuliselt VJÜ kodukorda, mis nägi ette ühistu

jahipiirkondade ja jahiseltside süsteemi. Nimelt nägi VJÜ kodukorra § 10 lg 1 ette, et jahiselts

kuulub ühistu jahipiirkonda kasutavatest liikmetest ning kodukorra § 10 lg 2 määratles,

millised jahiseltsid millistes ühistu jahipiirkondades tegutsevad. Kodukorra § 10 lg 2 p 3

kohaselt oli üheks Hellenurme jahipiirkonnas tegutsevaks jahiseltsiks Palupera jahiselts.

Punktide 4 ja 5 kohaselt tegutsesid samas Hellenurme jahipiirkonnas ka Nõuni ja Otepää linna

jahiselts (vt dtl 17). Ühistu põhikirja p 4.6.2 alusel oli ühistu kodukorra muutmine ühistu

üldkoosoleku pädevuses.

Kokkuvõtteks ei ole vaidlustatud otsus tühine üldkoosolekul pädevuse puudumise tõttu.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud piisava kvoorumi ning

piisava häälteenamusega. Seega ei saa otsus olla tühine ka nende nõuete järgimata jätmise

tõttu.

Hagejad leiavad, et otsus piirab Palupera Jahiseltsi jahimeeste (s.h hagejate) tegevusvabadust,

sest sellega on võetud neilt vabadus ja võimalus oma kodu lähedal jahti pidada (s.o tegeleda

oma olulise hobiga). VJÜ tegevus on tingitud tegelikkuses erimeelsustest Palupera Jahiseltsi

juhatuse liikme Ake Andressooga, kuid rakendatud meede omab sisulisel karistuslikku mõju

hagejatele. Maakohus järeldas, et hagejad toetuvad sellega otsuse vastuolule heade

kommetega, mis tuleneb asjaolust, et otsus piirab ebamõistlikult hagejate tegevusvabadust,

mida kaitseb põhiseaduse § 29 ning et sellel otsusel on hagejatele karistuslik mõju, kuigi

karistus ei ole tingitud nende enda tegevusest.

Kostja hagejate väidetega ei nõustunud, vaid selgitas, et hagejad saavad VJÜ liikmena astuda

Nõuni või Otepää linna jahiseltsi ning jätkata jahipidamist harjumuspärasel või veelgi

suuremal alal.

TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab

või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on

tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Maakohus tuvastas, et jahipiirkondade ümberjagamise otsus kujutab endast sisuliselt kostja

kodukorra muutmist. Kostja kodukorra (vt dtl 16–18) § 9 lg 1 kohaselt on ühistu jahipiirkond

jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel ühistu kasutuses olev suurulukijahi pidamiseks

moodustatud ala. Kodukorra § 9 lg 2 sätestab , et ühistu jahipiirkonna kasutusõigust

teostatakse jahiseltsi kaudu. Ühes ühistu jahipiirkonnas võib olla mitu jahiseltsi. Kodukorra §

10 lg 2 p 3 alusel oli Palupera jahiselts üheks Hellenurme jahipiirkonnas tegutsevaks

jahiseltsiks, mille kaudu ta jahipiirkonna kasutusõigust sai teostada. Kodukorrast nähtub, et

ühistu liige võib kuuluda ühte jahiseltsi (§ 3 lg 1 esimene lause).

Vaidlustatud otsusega on VJÜ üldkoosolek jaganud Hellenurme jahipiirkonna ümber selliselt,

et Palupera jahiseltsi enam jahipiirkonna kasutajate hulgas ei ole ning kogu jahipiirkond

jagunes Nõuni ja Otepää linna jahialaks (vt dtl 586–588, uus kodukord). Seejuures ka

Palupera jahiseltsi uues kodukorras enam ei ole. Kokkuvõtteks on otsusega kaotatud Palupera

jahiselts. Samas muud kodukorra sätted on jäetud kehtima, seega liikme võimalus

(suuruluki)jahti pidada on seotud jahiseltsi kuuluvusega. Hagejad kuulusid Palupera jahiseltsi,

mida peale jahialade ümberjagamist ning kodukorra vastavat muutmist enam ei eksisteeri.

Kostja selgitas, et jahipidamise võimalus harjumuspärasel ja veelgi suuremal alal on säilinud,

kui hagejad astuvad Nõuni või Otepää linna jahiseltsi. Kohtuistungil selgus, et ühtki

hagejatest ei ole ei Nõuni ega Otepää linna jahiseltsi vastu võetud, kuigi mõned neist on seda

taotlenud.

Kostja selgitas, et Palupera seltsi endistest liikmetest on tänaseks kaks Nõuni jahiseltsi vastu

võetud ning Otepää linna jahiseltsi kaks liiget vastu võetud ja ühisjahis on soovinud kaks

meest käia ja nad on seda saanud. Kaks nendest on hagejad, kes said jahil käia. Seega ei ole

kostja sisuliselt vastu vaielnud asjaolule, et ühtki hagejat ei ole kohtuistungi aja seisuga ei

Nõuni ega Otepää linna jahiseltsi vastu võetud, kuid kaks hagejat, kes on selleks soovi

avaldanud, on saanud käia ühisjahil.

Otsuse tegemise ajal kehtinud kodukorra § 3 lg 3 kohaselt liikme jahiseltsilise kuuluvuse

muutmiseks on nõutav liikme senise jahiseltsi ning taotletava jahiseltsi nõusolek. Uue

kodukorra eelnõu § 3 lg 3 kohaselt on vajalik aga üksnes taotletava jahiseltsi nõusolek. Seega

on hagejatel seltsi kaudu Hellenurme jahipiirkonnas jahipidamisõiguse teostamine seatud

sõltuvusse Nõuni või Otepää linna jahiseltsi nõusolekust. Jahiseltsil on kodukorra järgi õigus

oma liikmeid valida ja miski ei taga hagejatele, et neid liikmeks valitakse. Pooled selgitasid

istungil, et alates 1987. aastast toimetasid Valgamaal tänased jahiseltsid ning nõukogude

aegne katuseorganisatsioon Valgamaa jahindusklubi reorganiseeriti hiljem tulundusühistuks

Valgamaa Jahimeeste Ühistu (vt dtl 808). Hagejad selgitasid ka, et Palupera jahiseltsis on

jahti peetud juba 1956. aastast kohaliku seltskonnaga. Hagejad leiavad, et tehtud otsustega

kiusatakse taga Palupera jahiseltsi liikmeid, ei lasta neid tuttavatel jahimaadel jahti pidada

hoolimata sellest, et mõned on ka teinud avalduse teise jahiseltsiga liitumiseks. Lisaks viitasid

hagejad enesekorraldusõigusele – nad olid Palupera jahiselts, kes ise haldas ja valitses oma

jahiala, kuid nüüd sunnitakse neid minema teise seltsi.

Maakohus nõustus hagejatega, et seadus kaitseb ühinemisvabadust (ühinemist

mittetulundusühingutesse ja -liitudesse) ning seda põhiseaduse tasemel (PS § 48). Kohus

tuvastas kodukorra alusel, et VJÜ liikmelisust ning jahiala kasutusõigust teostatavad VJÜ

liikmed ühe konkreetse jahiseltsi kaudu ning sel jahiseltsil on õigus oma liikmeid valida (vt p

16.4 ja 16.5, ülal) ning otsustada keda lubada oma jahialal jahti pidada ning missuguses

seltskonnas on võimalik seda teha. Samuti otsustavad kodukorrast nähtuvalt seltsid ise, kes ja

kellega peab suurulukijahti. Palupera jahiseltsi jahiala ümberjagamisega ning Palupera

jahiseltsi kodukorrast kustutamisega on kaotatud see võimalus Palupera jahiseltsi liikmete

jaoks, keda ei ole küll heidetud välja VJÜ-st, kuid kelle jahipidamise võimalustele on sellega

seatud täiendavad takistused. Nende jahipidamise võimalused sõltuvad nüüd teiste jahiseltside

liikmete soovist neid oma seltsi vastu võtta ning nende seltside heast tahtest jahilubade

väljastamisel või hagejate kui mitteliikmete ühisjahti kutsumisel.

Seejuures on hagejad jätkuvalt VJÜ liikmed, neid ei ole seltsist ühegi rikkumise tõttu välja

arvatud ning kostja seaduslik esindaja on istungil öelnud, et ametlikult hagejatele mingeid

konkreetseid etteheiteid ei olnud (vt dtl 797). See tähendab, et neil on liikmekohustused (nt

tasuda liikmemaksu vastavalt põhikirja punktile 2.5.2), kuid nad ei saa teostada liikmelisusest

tulenevaid õigusi samas mahus teistesse seltsidesse kuuluvate liikmetega. Nende jahipidamise

võimalused on oluliselt piiratumad või puuduvad üldse. Üks hageja selgitas, et on saanud

väikeulukiloa oma maal jahi pidamiseks, kuid mitte suurulukiluba. Mõni hageja on saanud

vaid käia ühisjahis. Maakohus leidis, et vaidlustatud otsuse tulemusena on hagejate kui VJÜ

liikmete õiguste ja kohustuste tasakaal ebamõistlikult nende kahjuks tasakaalust väljas.

Vaidlust ei ole selles, et ettepanekut Palupera jahiselts ning tema jahiala kaotada ning see

teiste jahiseltside vahel ümber jagada ei teinud Palupera jahiseltsi liikmed ise. Sellise

ettepaneku tegid teiste Hellenurme jahipiirkonda kasutavate seltside liikmed. Hagejad ei ole

sellist muudatust soovinud ning hääletasid nende otsuste vastu. Seega on Palupera jahiseltsi

maade ümberjaotamine ning selle seltsi kaotamine otsustatud ilma, et Palupera jahiselts või

sellesse kuuluvad jahimehed oleks seda soovinud. Tegemist ei ole lihtsa struktuurse

ümberkorraldusega, nagu väidab kostja. Tegemist on olukorraga, kus VJÜ liikmete enamus

on ühe jahiseltsi liikmete tahte vastaselt ning ilma selle seltsi liikmete taotluseta asunud

otsustama ühe jahiseltsi jahimaade kasutamise, selle jahiseltsi kaotamise ning tema liikmete

jahipidamisõiguse üle. Seejuures on seda tehtud sama jahipiirkonna teiste jahiseltside, s.o

samale jahialale konkureerivate jahiseltside liikmete taotlusel.

Seesugune toimimine ei saa olla kuidagi kooskõlas ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste

sündsustundega ega järelikult ka heade kommetega. Seetõttu ei peaks ühe jahiseltsi jahiala

selline ümberjagamine olema demokraatlikus õigusriigis eraõiguslikus tulundusühistus

lubatav isegi piisava kvoorumi ja häälteenamuse korral.

Maakohus leidis kokkuvõtteks, et ehkki VJÜ otsus on vastu võetud selge poolthäälte

enamusega, rikub see vähemuse, s.o Palupera jahiseltsi liikmete õigusi viisil, mis on heade

kommete vastane. Enamuse otsusega on sisuliselt kaotatud vähemuse võimalus neile

varasemate kokkulepetega (varasem kodukord) eraldatud jahiala kasutamiseks neile endile

sobivatel tingimustel ning oma jahiseltsi korraldamisel. Samuti on VJÜ liikmeks olevate

hagejate õiguste ja kohustuste tasakaal viidud hagejate kahjuks tasakaalust välja. Seesugune

otsustus on järelikult heade kommete vastane ning seega tühine TÜS § 521 lg 1 punkti 2

alusel.

Eeltoodud järeldust ei väära ka kostja esitatud vastuväited. Kostja väite kohta, et Laatre

jahipiirkonna sisepiire muudeti ka samal koosolekul, märkis maakohus, et seesugune

jahialade liitmine toimus Laatre ja Vähero jahiseltside enda ühinemisettepaneku tulemusena.

Kostja väited ühistus töörahu või jahirahu tagamise kohta ei kaalu üles Palupera jahiseltsi

jahimeeste õigust jätkata jahipidamist oma seltsis ning neile kodukorraga eraldatud

jahimaadel. Ka ei nähtu kostja esitatud tõenditest, et keegi hagejatest oleks millegagi töö- või

jahirahu rikkunud. Kostja väited hagejate liikmeõiguste mitterikkumise kohta on väärad.

Otsusega ei tagatud hagejatele õigust pidada jahti samal või veelgi suuremal jahialal kui

varem.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et Palupera jahimehi saaks kuidagi kaitsta see, et ilma nende

taotluseta ning nende soovide vastaselt kaotatakse Palupera jahiselts ning jaotatakse selle

jahimaad teiste jahiseltside vahel ning hoolimata liikmekohustustest piiratakse oluliselt nende

võimalusi jahti pidada. Kui ka seltsi kohustusi põhikirja § 11 p 2 tähenduses tõesti rikuti

(missuguse asjaolu kohta ei ole kostja tõendeid esitanud), ei ole sellise rikkumise puhuks

kohane meede terve jahiseltsi kaotamine ja jahimaade ümberjagamine arvestamata, kes sellise

rikkumise eest tegelikult vastutas.

Kostja väide, et Palupera jahiseltsiga oli juba aastaid palju probleeme, on paljasõnaline ning

ka selle väite tõendatuse korral ei saaks kohtu eelnevat analüüsi arvestades olla Palupera

jahiseltsi kaotamine ja selle jahimaade ümberjagamine kohane ehk heade kommetega

kooskõlas olev meede probleemi (et esines palju probleeme) lahendamiseks.

Kuna maakohus tuvastas, et vaidlustatud otsus on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, ei

hinnanud maakohus täiendavalt poolte muid seisukohti ning nende kohta esitatud tõendeid.

Samuti ei olnud tühisuse tuvastamise korral alust kontrollida, kas esineks aluseid otsuse

kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

Kokkuvõtteks koos riigilõivuga on hagejate õigusabikulude rahaliseks suuruseks 5994 eurot

25 senti (s.o 5408,25+490+96 eurot).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue

otsusega hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda.

Maakohus selgitas korduvalt hagejatele hagi ebapiisavat õiguslikku põhjendatust ja sellest

tulenevat madalat perspektiivikust. Maakohus on üllatuslikult asunud otsuse p-s 16 hagejate

nõuet laiendavalt tõlgendama, leides, et hagi tugineb lisaks ka kostja otsuse vastuolule heade

kommetega TsÜS § 38 lg 2 järgi. Hagejad ei olnud sellist väidet menetluses kordagi esitanud.

Hagejad ei tuginenud kordagi vastuolule heade kommetega, mistõttu rikkus maakohus otsuse

vastava põhjendusega oluliselt menetlusõiguse normi.

Maakohus rikkus TsMS § 7 oluliselt, sest pooli ei koheldud kohtu ees võrdselt. Maakohus

oleks pidanud vähemalt kostjat teavitama, et asub ka seda tühisuse alust kaaluma ja

võimaldama kostjale selles osas arvamust või seisukohta esitada (TsMS § 436 lg 3 ja 4).

Maakohus andis hagejate soovile oma kodu lähedal senisel viisil jahipidamisega jätkata

loomingulise tõlgenduse ja leidis, et küllap hagejad soovivad niiviisi toetuda vaidlusaluse

otsuse vastuolule heade kommetega. Kostja selgitust, et senistel Palupera jahiseltsi (kuhu

hagejad kuulusid) maadel on hagejatel jahipidamine jätkuvalt võimalik, kui nad liituvad

Nõuni või Otepää linna jahiseltsiga, pidas kohus ebausutavaks. Kohus jäi seevastu uskuma

hagejate paljasõnalisi väiteid, et neid vastavatesse seltsidesse vastu ei võetud ega võeta ka

tulevikus. TsMS § 230 lg 1 kohustab pooli tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Hagejad ühtegi asjakohast tõendit ei esitanud, mistõttu kohus ei saanud

otsust hagejate jutule rajada. Kostjale ei ole teada, et hagejate taotlused oleksid mainitud

jahiseltside poolt tagasi lükatud. Liikmeks astuda soovijate taotlusi lahendavad reeglina

jahiühenduste üldkoosolekud, mis toimuvad korra aastas kevaditi, kui aktiivsemat

jahitegevust ei toimu. Hagejad ei tõendanud, et nad oleksid saanud eitava vastuse neilt

koosolekutelt. Kirjalike tõendite puudumisel oleks võinud hagejaid vande all üle kuulata, mis

oleks nende jutu muutnud tõendiks, millele kohus saanuks otsust tehes tugineda. Praegusel

juhul on otsus vastavas osas põhjendamata (TsMS § 436 lg 1 ja 2).

Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal oli pädevus Palupera jahiseltsi maad jagada Nõuni ja

Otepää linna jahiseltside vahel. Kui sellega kaasnebki hagejatele teatavaid ebamugavusi

jahipidamisega seonduvalt, siis ei kaalu see üles kostja üldkoosoleku autonoomset õigust

vastavat otsust vastu võtta. Ka ei ole mainitud võimalikud ebamugavused (nt ühisjahiga

seonduvad kogunemised kodust kaugemal kui tavapäraselt) sellise kaaluga, et nende

põhjustamist saaks nimetada heade kommete vastaseks käitumiseks. Kokkuvõttes on kostja

üldkoosoleku vaidlusalused otsused nii vormilt kui sisult õiguspärased ja hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Otsuse p-s 26 märgitust pole aru saada, kas kohus loeb või ei loe esindaja kütusekulu

põhjendatuks. Ühes lauses on mõlemad seisukohad esindatud.

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu

otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Kostja jätab tähelepanuta, et Riigikohus on oma praktikas pika aja jooksul järjepidevalt

selgitanud, et tehingu tühisuse aluseid, sealhulgas tehingu võimalikku vastuolu heade

kommetega (TsÜS § 86 lg 1) peab kohus nõude rahuldamise üle otsustamisel ise kontrollima.

Eelnevast hoolimata on hagejad juba hagiavalduses otsesõnu tuginenud väitele, et kostja

üldkoosoleku otsus on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega, viidates seejuures ka

tulundusühistu seaduse (TÜS) § 521 lg 1 p-s 2 sätestatule, mille kohaselt ühistu üldkoosoleku

otsus on tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele (vt 6. detsembri 2023. a hagiavaldus, p

18). Hagiavalduse täienduses on hagejad selgitanud, et üldkoosoleku otsuse võimaliku

ebaseaduslikkuse tuvastamine on õiguslik küsimus, mistõttu hagejad ei pea tuginema nende

nõude lahendamisel kohalduvatele õigusnormidele, vaid peavad hagis eelkõige välja tooma

hagejate nõude aluseks olevad asjaolud (vt 25. jaanuari 2024. a hagiavalduse täiendus, p 5).

Samas menetlusdokumendis on hagejad selgitanud, et vaidlusaluse kostja üldkoosoleku otsus

piirab oluliselt hagejate kui Palupera Jahiseltsi kuuluvate jahimeeste tegevusvabadust ja Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele (vt 25. jaanuari

2024. a hagiavalduse täiendus, p 7). Asjaolusid, millest tulenevalt saab kostja üldkoosoleku

otsust pidada vastuolus olevaks heade kommetega, arutati põhjalikult ka maakohtus peetud

kohtuistungil. Eelnevat arvestades on asjakohatud kostja apellatsioonkaebuses sisalduvad

etteheited, mille kohaselt on maakohus andnud hagejatele soovile oma kodu lähedal senisel

viisil jahipidamist jätkata “loomingulise tõlgenduse”. Nähtuvalt maakohtu otsusest on kohus

hagejate vastavasisulisi põhjendusi põhjalikult hinnanud, hinnates samas ka kostja

vastuväiteid hagejate põhjendustele.

Hagejad selgitasid maakohtu istungil, et seadus kaitseb ka ühinemisvabadust (ühinemist

mittetulundusühingutesse ja -liitudesse) ning seda põhiseaduse tasemel (PS § 48). Kostja

väidab põhjendamatult ja pahatahtlikult, et hagejate jaoks toob kirjeldatud olukord kaasa

kõigest „teatavaid ebamugavusi jahipidamisega seonduvalt“ ning see ei kaalu üles kostja

üldkoosoleku autonoomset õigust vastavat otsust vastu võtta. Maakohtu istungil ei suutnud

kostja isegi selgitada, miks Palupera jahiala kaotamine oli üldse kostjale vajalik. Kostja

põhjendas otsuse vajalikkust „jahirahuga“, samas suutmata selgitada, mida ta selle

kummastava termini all silmas peab. Tänaseks, kui vaidlusalusest kostja üldkoosolekust on

möödas peaaegu kaks aastat, ei ole hagejad jahipidamisega sisuliselt tegeleda saanud ja seda

tulenevalt nende tegevust tugevalt piiravast ja nende suhtes ebaausast kostja üldkoosoleku

otsusest. Hagejad nõustuvad täielikult maakohtuga, et hagejate poolt vaidlustatud kostja

üldkoosoleku otsus on heade kommete vastane ning seega tühine TÜS § 521 lg 1 punkti 2

alusel. Seejuures leiavad hagejad erinevalt maakohtust ka endiselt, et kõnealune kostja

üldkoosoleku otsus on vastuolus kostja põhikirjaga, kuna kostja põhikiri ei sätesta kostja

üldkoosolekule pädevust muuta Hellenurme jahipiirkonna siseste jahialade piire.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta kostja

kanda.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud. Kostja väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

8. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Kostja on tuginenud sellele, et maakohtu otsus on üllatuslik, rikutud on poolte võrdsuse

põhimõtet ja maakohtu otsus on põhjendamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja üldkoosoleku otsus

on vastuolus heade kommetega. Nagu hagejad on põhjendatult viidanud, peab kohus

Riigikohtu praktikast tulenevalt tühisuse aluseid, sealhulgas tehingu võimalikku vastuolu

heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1) (vt mh RKTKo, 21.10.2020, 2-18-109972, p 13;

16.06.2021, 2-17-9822, p 15; 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12), ka omal algatusel kontrollima.

Asjas nähtub, et hagejad on hagiavalduses viidanud mh TÜS § 521 lg 1 p-le 2, mis viitab

otsuse tühisusele selle vastuolu tõttu heade kommetega (dtl 7). Võib nõustuda sellega, et

maakohus pole eraldi juhtinud tähelepanu ega selgitanud enne kohtulahendi tegemist seda, et

otsus võib olla tühine heade kommete vastasuse tõttu. Seega võib nõustuda kostjaga, et hagi

rahuldamine põhjusel, et kostja üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega ja seega

tühine, võis olla kostja jaoks mõnevõrra üllatuslik. Samas nähtub asjas, et kohtuistungil ja

menetluses on hagejad tuginenud asjaoludele, mis annab alust lugeda üldkoosoleku otsus

heade kommete vastaseks, neid asjaolusid on arutatud, mh kohtuistungil, ning kostja on

saanud esitada ka omapoolsed vastuväited ja tõendid ning maakohus on neid ka arvestanud ja

hinnanud.

Lisaks ei ole apellatsioonkaebuses esitatud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks

ringkonnakohus järeldada, et kostja üldkoosoleku otsus vastab headele kommetele. Kuna

kostjal on olnud apellatsioonkaebuses võimalik esitada omapoolseid vastuväited hagejate

väidetele ja väiteid selle kohta, mis põhjusel kostja leiab, et üldkoosoleku otsus vastab headele

kommetele, leiab ringkonnakohus, et maakohtu minetused selgitamiskohustuse täitmisel ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

8.2. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kostja üldkoosoleku otsus on tühine

vastuolu tõttu heade kommetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks

maakohtu põhjendusi täiendavalt korrata. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, nagu

oleks üldkoosoleku otsus põhjustanud hagejatele üksnes teataval määral ebamugavusi.

Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks on hagejate võimalused jahipidamisel

üldkoosoleku otsuse tõttu oluliselt piiratumad. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et

hagejad ei esitanud maakohtus tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et nende Otepää või

Nõuni jahiseltsi vastuvõtmine on takistatud. Samas nähtub ringkonnakohtule asja

materjalidest (sh maakohtu istungi protokollist, maakohtu otsusest), et hagejad ei ole kogu

menetluse vältel Otepää või Nõuni jahiseltsi liikmeks saanud. Istungil ei ole küll hagejaid

vande all üle kuulatud, aga nad on selgitanud, et neist keegi pole ei Otepää ega Nõuni

jahiseltsi liikmeks saanud, mh on hageja Sulev Talvik selgitanud, et taheti, et ta hagist

loobuks, et ta Otepää jahiseltsi saaks astuda (näitas istungil kohtule hagist loobumise

blanketti, mis oli eeltäidetud). Lisaks märgib ringkonnakohus, et sõltumata sellest, kas

hagejad on esitanud avaldused teistesse jahiseltsidesse astumiseks või mitte, on kostja 6.

septembri 2023. a üldkoosoleku otsus, millega kaotati Hellenurme jahipiirkonnast Palupera

jahiseltsi jahiala ning jagati Hellenurme jahipiirkond kaheks – Nõuni ja Otepää linna

jahialaks, ikkagi vastuolus heade kommetega ja seega tühine, nagu õigesti leidis maakohus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et enamuse otsusega on sisuliselt kaotatud vähemuse

võimalus neile varasemate kokkulepetega (varasem kodukord) eraldatud jahiala kasutamiseks

neile endile sobivatel tingimustel ning oma jahiseltsi korraldamisel. Samuti on VJÜ liikmeks

olevate hagejate õiguste ja kohustuste tasakaal viidud hagejate kahjuks tasakaalust välja.

Vastuväited, millele on kostja menetluses tuginenud, ei anna alust asuda vastupidisele

seisukohale. Kostja täiendavad uued väited 14. novembri 2025. a seisukohas on

ringkonnakohtu hinnangul esitatud hilinenult, mistõttu ringkonnakohus neid ei hinda.

8.3. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsuse p-st 26 jääb arusaamatuks, kas

maakohus on pidanud lepingulise esindaja istungile sõidu kütusekulu 96 eurot põhjendatuks

või mitte. Samas nähtub otsuse põhjenduste p-st 27, et maakohus on siiski kütusekulu 96

eurot põhjendatuks pidanud ja seda ka menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud.

8.4. Ringkonnakohus nõustub sellega, et maakohtu otsuses sisalduv võrdlus Molotovi-

Ribbentropi paktiga on asjakohatu ja sobimatu. Samas on eelnevale vaatamata maakohtu

otsuse järeldus üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta heade kommete vastasuse tõttu

põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse.

Hagejate 14. novembri 2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on neile osutanud õigusabi

vandeadvokaadist lepinguline esindaja 11,6 tundi tunnihinnaga 150 eurot/tund + km.

Tunnitasu määr on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades asja olemust,

apellatsioonimenetluses käsitletavaid küsimusi, tehtud toiminguid ja nende mahtu, on

ringkonnakohtu hinnangul hagejate lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamine

apellatsioonimenetluses põhjendatud 8 tunni ulatuses. Seega on apellatsioonimenetluse

põhjendatud ja vajalikud kulud 1488 eurot, st 8 tundi * 150 eur + km = 1488 eurot. Nimetatud

summa tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista.

Vastavalt hagejate taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)