2-24-9795/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. november 2025

Tsiviilasja number

2-24-9795

Tsiviilasi

C.Q maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): C.Q (isikukood XXX; elukoht

xxxxxxx–xxxxxxxx; e-post ; tel: xxxxxxxxx)

Usaldusisik: K.E (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a,

Tartu; e-post; tel: 7 420 583, 50 53 344)

Võlausaldajad:

1. Bondora AS (registrikood 11483929; asukoht A. H.

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn)

2. LHV Finance AS (registrikood 12417231; asukoht

Tartu mnt 2, 10145 Tallinn)

3. Inbank Finance AS (registrikood 16197915; asukoht

Niine 11, 10414 Tallinn)

4. Holm Bank AS (registrikood 14080830; asukoht Posti

30, 90504 Haapsalu)

5. B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (registrikood

11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn)

6. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (asukoht Ülikooli

2, Tartu)

7. Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht Sõpruse

pst 145, 13425 Tallinn)

RESOLUTSIOON

1. Määrata C.Q võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatavaks:

1.1. Bondora AS nõude suuruseks 2752 eurot 33 senti;

1.2. LHV Finance AS nõude suuruseks 382 eurot 80 senti;

1.3. Inbank Finance AS nõude suuruseks 327 eurot 27 senti;

1.4. Inbank Finance AS (Inbank AS-lt loovutatud) nõude suuruseks 724 eurot 22 senti;

1.5. Holm Bank AS nõude suuruseks 230 eurot 35 senti;

1.6. B2 Impact OÜ nõude suuruseks 1101 eurot 2 senti;

1.7. kohtutäitur Oksana Kutšmei nõude suuruseks 479 eurot 28 senti;

1.8. Elisa Eesti AS nõude suuruseks 727 eurot 48 senti.

2. Rahuldada C.Q maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

3. Kinnitada C.Q esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurot)

Kõrvalnõue

(eurot)

Kohustuse

kogusumma

(eurot)

Kohustuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus /

põhikohust

use täitmise

ulatus

%-des

Bondora AS1

2341,05

411,28

2752,33

12 kuud

10. kuupäev

11 / 229,36

1 / 229,37

2752,33

LHV Finance

AS1

350,96

31,84

382,80

12 kuud

10. kuupäev

12 / 31,90

382,80

Inbank

Finance AS1

285,92

41,35

327,27

12 kuud

10. kuupäev

11 / 27,27

1 / 27,30

327,27

Inbank

Finance AS1

(Inbank AS-lt

loovutatud)

661,92

62,30

724,22

12 kuud

10. kuupäev

11 / 60,35

1 / 60,37

724,22

Holm Bank

AS1

175,54

54,81

230,35

12 kuud

10. kuupäev

11 / 19,20

1 / 19,15

230,35

B2 Impact

OÜ1

1101,02

1101,02

12 kuud

10. kuupäev

11 / 91,75

1 / 91,77

1101,02

Oksana

Kutšmei2

479,28

479,28

12 kuud

10. kuupäev

12 / 39,94

479,28

Elisa Eesti

AS1

727,48

727,48

12 kuud

10. kuupäev

11 / 60,62

1 / 60,66

727,48

KOKKU:

6123,17

601,58

6724,75

11 / 560,39

1 / 560,46

6724,75

Kohustuse liigi selgitus: 1-võlanõue, 2- täitemenetluse kulu.

4. Kohustada C.Q-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse

10. detsembril 2025 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik K.E.

6. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande C.Q võlgade ümberkujundamise

kohta menetluse lõpuks.

7. Määrata, et C.Q-l on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast täitemenetluste

peatamist C.Q kontodele laekunud raha.

8. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud C.Q kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

9. Määrata C.Q usaldusisiku K.E tasuks 1550 eurot (koos käibemaksuga).

10. Usaldusisiku tasust (1550 eurot) maksta 1220 eurot välja C.Q poolt kohtu

deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096,

konto nr EE742200221013804535).

11. Ülejäänud usaldusisiku tasu 330 eurot mõista välja C.Q-lt usaldusisiku K.E Miti

kasuks ning mis kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, konto nr

EE742200221013804535).

12. Tühistada Tartu Maakohtu 26. juuli 2024. a määrusega maksejõuetusavalduse

tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

14. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. C.Q (avaldaja, võlgnik) esitas 26. juunil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on enamus võlgniku kohustustest võetud võlgniku vennapoja palvel.

Vennapoeg lubas laenud tagasi maksta, kuid ei ole lubadust täitnud. Võlgniku sissetulekuks

on sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt vahemikus 1391 eurot ning

väljaminekud 1391 eurot. Võlgnikul on kohustusi 12 907 eurot 38 senti. Võlgnikule kuulub

korteriomand asukohaga xxxxxxx–xxxxxxxx, mis on võlgniku eluase. Võlgniku juures elab

ka võlgniku ema, keda võlgnik hooldab.

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 26. juuli 2024. a määrusega menetlusse ja nimetas

võlgniku usaldusisikuks K.E (usaldusisik). Usaldusisiku 2. septembri 2024. a hinnangu

kohaselt sobib avaldaja makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.

Kohus määras 20. detsembri 2024. a usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina

tasutava summa suuruseks 1220 eurot. Avaldaja on tasunud deposiiti kokku 1220 eurot.

Kohus algatas võlgade ümberkujundamise menetluse 10. jaanuari 2025. a määrusega.

3. Usaldusisik esitas 7. aprillil 2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamiseks. Usaldusisik muutis kava vastavalt kohtu juhistele ning esitas uue kava kohtule

kinnitamiseks 4. septembril 2025.

Täiendatud kava ning võlausaldajate seisukohtade kokkuvõttest nähtuvalt on

ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 6724 eurot 75 senti. Kava alusel tasub võlgnik

kõik võlausaldajate põhjendatud nõuded täies ulatuses. Ümberkujundamiskava täidetakse 12

kuu jooksul. Kava täitmise tähtaeg on 10. september 2026, eeldusel, et esimene kava järgne

makse toimub 10. oktoobril 2025.

Võlgniku igakuised netolaekumised (Eesti ja Soome pension) moodustavad u 1442 eurot.

Võlgniku vältimatud väljaminekud (sh hüpoteegiga tagatud kohustus) moodustavad

arvestuslikult u 732 eurot kuus. Seega on võlgniku enda hinnangul tal reaalselt võimalik

pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele tasuda maksimaalselt u 710 eurot kuus. Võlgniku

korteriomandi eeldatav väärtus on 118 000 eurot, korteriomand on koormatud hüpoteegiga

Swedbank AS-i kasuks ja korteriomandile on kohtutäituri avalduse alusel seatud 20.

detsembril 2023 keelumärge Bondora AS kasuks. Kava kohaselt jääb korteriomand võlgade

ümberkujundamiskava kehtivuse ajal realiseerimata. Korteriomand on võimalik realiseerida

edaspidi täite- või pankrotimenetluse raames juhul kui võlgnik ei ole mingil põhjusel

suuteline ümberkujundamiskava täitma. Võlgniku vara realiseerimisel pankrotimenetluses

oleks ilmselt võimalik täita nii pandipidaja kui pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid

täielikult, kuid võlgnik kaotaks vältimatult enda perekonna eluaseme. Seetõttu ei taotle

võlgnik ümberkujundamiskavaga kohustuste vähendamist, vaid piirdub kohustuste täitmise

tähtaja pikendamise ja osadena täitmise taotlusega.

4. Usaldusisik selgitas järgnevat võlausaldajate nõuete kohta.

4.1. Bondora AS nõuded võlgniku vastu kokku 4193 eurot 62 senti tulenesid Pärnu Maakohtu

määrusest tsiviilasjas nr 2-23-138973. Kohtumääruse kohaselt on võlausaldaja nõuded

järgmised: põhiosa võlg 4121 eurot 17 senti, riigilõiv 163 eurot 87 senti, menetluskulud 20

eurot, kõrvalnõuded 739 eurot 42 senti ja lisanduv viivis 0,0514 % päevas põhiosa summalt

(võlausaldaja oli arvestanud perioodil 16. detsembrist 2023 – 26. juulini 2024 lisanduvaid

viiviseid 441 eurot 40 senti). Nõude sundtäitmiseks algatatud täitemenetluse nr

084/2023/8489 raames on võlausaldaja nõuet rahuldatud summas 1292 eurot 24 senti.

Tartu Maakohus kohustas 5. augusti 2025. a määrusega usaldusisikut kontrollima Bondora AS

nõuet täiendavalt ning selgitama kas võlausaldaja on võlgnikuga võlasuhtesse astumisel

nõuetekohaselt kontrollinud isiku krediidivõimelisust.

Usaldusisik on kontrollinud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist

vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-le 1. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlausaldaja

laenulepingu sõlmimisele ja laenusumma väljastamisele eelnevalt nõuetekohaselt hinnanud

võlgniku krediidivõimelisust ja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud

krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.

Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest ja võlgniku arvelduskontolt nähtuvalt on Bondora

AS-lt laekunud võlgniku arvelduskontole 15. detsembril 2022 4000 eurot ja 25. jaanuaril 2023

215 eurot. Arvestades võlgniku poolt Bondora AS-le alates laenusummade üleandmisest kuni

25. septembrini 2023 tehtud maksed kogusummas 765 eurot 58 senti kõik laenu põhisumma

katteks, on võlausaldajal olnud lisaks väljastatud laenu jäägile õigus nõuda seadusjärgset

intressi summas 79 eurot 5 senti.

Võlausaldaja pöördus 26. septembril 2023 võla sissenõudmiseks Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna poole ning kandis tsiviilasjas nr 2-23-138973 menetluskulusid summas

183 eurot 87 senti. 20. detsembril 2023 algatatud täitemenetluses nr 084/2023/8489 on

võlausaldaja nõuet rahuldatud kokku summas 1292 eurot 24 senti. Usaldusisik arvestas

täitemenetluses võlausaldajale tehtud esimesest maksest esmajärjekorras maha tsiviilasjas

nr 2-23-138973 kantud menetluskulud summas 183 eurot 87 senti ning ülejäänud summa

1108 eurot 37 senti võlausaldaja põhinõude katteks. Seega on võlausaldaja põhinõude jääk

usaldusisiku nimetamise seisuga (26. juuli 2024) 2341 eurot 5 senti, millele lisanduvad

viivised seadusjärgses määras kokku summas 332 eurot 23 senti. Kava alusel tasub võlgnik

võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o kogusummas 2752 eurot 33 senti, millest

põhinõue on 2341 eurot 5 senti ja kõrvalnõuded on 411 eurot 28 senti.

4.2. LHV Finance AS esitatud andmetel moodustasid tema nõuded võlgniku vastu

väikelaenulepingu nr 4691790-09.01.2023 alusel seisuga 26. juuli 2024 kokku summa 550

eurot 44 senti, millest laenu põhisumma on 413 eurot 38 senti, intress 78 eurot 86 senti,

kuutasude võlg 11 eurot 20 senti ja viivised 47 eurot.

Usaldusisik on kontrollinud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist

vastavalt, võttes arvesse ka asjakohast kehtivat kohtupraktikat (nt RKTKo 24.11.2023. a,

nr 2-21-13098). Võlausaldaja ei ole nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ja

on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kui krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034

lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha,

siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.

Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on ta väikelaenulepingu

nr 4691790-09.01.2023 alusel teinud võlgniku arvelduskontole laenumakse summas 400 eurot

10 senti. Arvestades võlgniku poolt LHV Finance AS-le tehtud maksed summas 49 eurot 14

senti kõik laenu põhisumma katteks on võlausaldajal olnud lisaks väljastatud laenu jäägile

summas 350 eurot 96 senti õigus nõuda kuni laenulepingu ülesütlemiseni 28. veebruaril 2024

seadusjärgset intressi summas 14 eurot 4 senti. Võlausaldajal on pärast laenulepingu

ülesütlemist kuni usaldusisiku nimetamiseni 26. juulil 2024 õigus nõuda viiviseid summas 17

eurot 80 senti. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o

kogusummas 382 eurot 80 senti, millest põhinõue on 350 eurot 96 senti ja kõrvalnõuded 31

eurot 84 senti.

4.3. Inbank Finance AS teate kohaselt on võlgniku kohustused järelmaksu lepingu nr

L89010629887-28.11.2022 alusel kogusummas 702 eurot 77 senti, millest põhisumma

moodustab 700 eurot 1 sent ja intressinõuded 2 eurot 76 senti.

Usaldusisik on kontrollinud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimist. Võlausaldaja ei ole nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on ta järelmaksu lepingu nr

L89010629887-28.11.2022 alusel andnud võlgnikule krediiti 1239 eurot 90 senti. Arvestades

võlgniku poolt Inbank Finance AS-le tehtud maksed viitega lepingule nr L89010629887

kogusummas 953 eurot 98 senti kõik krediidi põhisumma katteks, on võlausaldajal olnud

lisaks väljastatud krediidi jäägile summas 285 eurot 92 senti õigus nõuda kuni usaldusisiku

nimetamiseni 26. juulil 2024 seadusjärgset intressi summas 41 eurot 35 senti. Kava alusel

tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o kogusummas 327 eurot 27

senti, millest põhinõue on 285 eurot 92 senti ja kõrvalnõuded 41 eurot 35 senti.

4.4. Võlgniku kohustused Inbank AS ees tulenevad sõlmitud krediitkaardi INPay lepingust nr

C85010629166-28.11.2022 ja selle muutmiseks sõlmitud kokkuleppest nr L89014440334-

28.11.2023 kogusummas 1130 eurot 96 senti, millest põhisumma on 1120 eurot 87 senti ja

kõrvalnõuded 10 eurot 9 senti. Inbank AS nõue on loovutatud Inbank Finance AS-le.

Usaldusisik on kontrollinud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimist. Võlausaldaja ei ole nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ja on

seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, mistõttu loetakse VÕS § 4034 lg 7

järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha,

siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.

Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on ta krediitkaardi INPay lepingu nr

C85010629166-28.11.2022 alusel võimaldanud krediitkaardiga kasutada krediiti kokku 2526

eurot 27 senti. Arvestades Inbank Finance AS-le tehtud maksed viitega krediitkaardilepingule

nr C85010629166 ja selle muutmiskokkuleppele nr L89014440334 kogusummas 1864 eurot

35 senti kõik krediidi põhisumma katteks, on võlausaldajal olnud lisaks väljastatud krediidi

jäägile summas 661 eurot 92 senti õigus nõuda kuni usaldusisiku nimetamiseni 26. juulil 2024

seadusjärgset intressi summas 62 eurot 30 senti. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja

põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o kogusummas 724 eurot 22 senti, millest põhinõue on

661 eurot 92 senti ja kõrvalnõuded 62 eurot 30 senti.

4.5. Holm Bank AS teate kohaselt on võlgnikul kohustused Tartu Maakohtu 23. aprilli 2024. a

määruse tsiviilasjas nr 2-24-104257 alusel, millega tunnustati võlausaldaja nõudeid

kogusummas 370 eurot 35 senti ja kinnitati kohtulik kompromiss. Vastavalt Holm Bank AS

16. jaanuari 2025. a teatele on võlgniku kohustused vähenenud võrreldes usaldusisiku

nimetamise seisuga (26. juuli 2024) ja moodustavad 230 eurot 35 senti, sealhulgas laenu

põhiosa võlg 125 eurot 54 senti, intress 32 eurot 87 senti, viivis 8 eurot 68 senti, lepingutasu

13 eurot 26 senti ja riigilõiv 50 eurot.

Võlgade ümberkujundamise kavas võetakse aluseks Holm Bank AS nõuded vähenenud

summas, s.o 230 eurot 35 senti. Usaldusisik peab võlausaldaja nõudeid põhjendatuks. Kavas

on põhiosa võlg ja riigilõiv kajastatud põhinõude real, ülejäänud võlakomponendid on

kajastatud kõrvalnõuete real. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja põhjendatud nõuded

täies ulatuses, s.o 230 eurot 35 senti.

4.6. B2 Impact OÜ 12. augusti 2024. a teate kohaselt oli võlgnikul kohustusi: 1) Esto AS-ga

30. novembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 277211339937 alusel 524 eurot 64 senti ja

2) Esto AS-ga 1. detsembril 2022 sõlmitud krediidilepingu nr 17761287087 alusel 2081 eurot

5 senti. B2 Impact OÜ omandas need nõuded Esto AS-lt 12. juunil 2023 sõlmitud nõude

loovutamise lepingu alusel. 13. märtsil 2025 teatas B2 Impact OÜ, et loobub kõikidest

kõrvalnõuetest ning jääb põhinõude juurde summas 1337 eurot 36 senti (s.o

järelmaksulepingu nr 277211339937 alusel põhivõla jääk 59 eurot 3 senti ja krediidilepingu

nr 17761287087 alusel põhivõla jääk 1278 eurot 33 senti).

Tartu Maakohtu 5. augusti 2025 määrusega kohustati usaldusisikut kontrollima B2 Impact

OÜ nõuet täiendavalt ning selgitama kuidas on võlausaldaja enda põhivõla jäägi arvestanud.

B2 Impact OÜ edastas 6. augustil 2025 ja 15. augustil 2025 enda põhivõla jäägi parandatud

arvestuse. Krediidilepingu nr 17761287087 alusel üle antud laen summas 1297 eurot 40 senti,

võlgniku või kolmanda isiku poolt tasutud lepingu katteks 196 eurot 38 senti. Võlausaldaja

arvestab kõik laenu tagasimaksed põhivõla katteks, kõrvalnõudeid ei nõua, seega on põhivõla

jääk 1101 eurot 2 senti. Järelmaksulepingu nr 277211339937 alusel väljastatud järelmaks

summas 1303 eurot, võlgniku või kolmanda isiku poolt tasutud lepingu katteks 1303 eurot.

Võlausaldaja arvestab kõik maksed põhivõla katteks, kõrvalnõudeid ei nõua, seega on

põhivõla jääk 0 eurot.

Usaldusisik peab võlausaldaja nõuet põhjendatuks. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldaja

põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o 1101 eurot 2 senti.

4.7. Kohtutäitur Oksana Kutšmei teate kohaselt on võlgnikul kohustused seoses tema suhtes

täitemenetluse nr 084/2023/8489 (sissenõudja Bondora AS) algatamisega ning täiteasjas

kohtutäituri tasu, täitemenetluse alustamise tasu ning täitekulude väljamõistmisega. Täituri

poolt esitatud andmetel on kohtutäituri nõuete jääk 553 eurot 88 senti.

Tartu Maakohtu 5. augusti 2025 määrusega kohustati usaldusisikut täiendavalt kontrollima

Bondora AS nõuet ning selgitama kas võlausaldaja on võlgnikuga võlasuhtesse astumisel

nõuetekohaselt kontrollinud isiku krediidivõimelisust. Juhul kui võlausaldaja nõuded ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu põhjendatud, tuleb teha vastav

võlausaldaja nõude ümberarvestus. Kui võlausaldaja nõude kohta on algatatud täitemenetlus,

tuleb ka täituri tasude puhul lähtuda põhimõttest, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse

sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline

sissenõutud summaga. Tasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele

esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt

kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik

maksab võla otse sissenõudjale vms).

Usaldusisik leidis, et Bondora AS ei ole võlgnikuga võlasuhtesse astumisel nõuetekohaselt

kontrollinud isiku krediidivõimelisust ja seega tegi võlausaldaja nõude ümberarvestuse.

Arvestuse kohaselt oli täitemenetluse algatamise hetkeks (s.o 20. detsember 2023. a)

võlausaldaja põhjendatud põhivõla nõue 3449 eurot 42 senti, seadusjärgse intressi nõue 79

eurot 5 senti, seadusjärgsete viiviste nõue 96 eurot 39 senti, tsiviilasjas nr 2-23-138973 kantud

menetluskulud 183 eurot 87 senti, ehk kõik kokku 3808 eurot 73 senti.

Sissenõudja põhjendatud nõude kogusummalt 3808 eurot 73 senti on põhjendatud arvestada

kohtutäituri põhitasu summas 540 eurot, millele lisandub käibemaks (24 %) 129 eurot 60

senti, kokku 669 eurot 60 senti. Kohtutäitur on täiteasjas võlgnikult kinnipeetud summades

arvestanud enda tasude katteks kokku 208 eurot 62 senti, millest täitemenetluse alustamise

tasu katteks 18 eurot 30 senti ja 190 eurot 32 senti kohtutäituri põhitasu katteks. Seega on

kohtutäituri põhjendatud põhitasu jääk 479 eurot 28 senti (669,60–190,32=479,28). Kava

alusel planeeritakse Bondora AS põhjendatud nõuete tasumist 100%-liselt. Seega tuleb ka

kohtutäituri põhjendatud tasu jääk tasuda täies ulatuses, s.o 479 eurot 28 senti.

4.8. Pärast kohtule vara ja võla nimekirja esitamist on usaldusisikule laekunud Elisa Eesti AS

dokumendid võlgnikul kohustuste olemasolu kohta osamaksetega vara müügilepingu nr

14184052-01.12.2022 alusel kogusummas 727 eurot 48 senti (s.o põhisumma ). Usaldusisik

peab võlausaldaja nõuet põhjendatuks. Arvestades nõude tekkimise aega on otstarbekas

kõnealune nõue kaasata võlgade ümberkujundamise kavasse. Kava alusel tasub võlgnik

võlausaldaja põhjendatud nõude täies ulatuses, s.o 727 eurot 48 senti.

5. Võlgnik soovib enda pandiga tagamata võlgasid ümber kujundada, et vältida perekonna

eluasemeks oleva korteriomandi registriosa nr 806303 asukohaga XXX 73–1, XXX,

sundmüüki.

Kava koostamisel on arvestatud võlgniku reaalse maksevõimega ning kava kinnitamisel

suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita, samas säilitada enda perekonnale

eluaseme. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et võlgnik täidab 12 kuu

jooksul kõik ümberkujundamise menetluse ajaks kogunenud põhjendatud pandiga tagamata

nõuded. Võlgnik on igati motiveeritud vara müügi vältimise ja võlgnevuste tasumise nimel

pingutama ning ümberkujundamiskava alusel nõuded rahuldama.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava

tuleb kinnitada. Kohus rahuldab usaldusisiku tasu taotluse osaliselt.

7. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik kohtule koos ümberkujundamiskavaga võlausaldajate seisukohad võlgade

ümberkujundamise kohta (FIMS § 24 lg 3).

FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei

nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel

määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta

võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks

esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui

usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga

avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu.

Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud

seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel.

8. Usaldusisik edastas esialgse kava kõikidele võlausaldajatele 14. märtsil 2025 ning

muudetud kava võlausaldajatele Bondora AS, B2 Impact OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei

19. augustil 2025 (dtl 1323).

Usaldusisiku kinnitusel ei ole Bondora AS muudetud kava osas vastuväiteid esitanud, B2

Impact OÜ on 21. augustil 2025 teatanud, et tal ei ole vastuväiteid muudetud võlgade

ümberkujundamise kavale ning kohtutäitur Oksana Kutšmei ei ole enda seisukohta tähtajaks

esitanud. Seega on B2 Impact OÜ nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga

nõustunud ning võlausaldajate Bondora AS ja kohtutäitur Oksana Kutšmei puhul tuleb lugeda

vastavalt FIMS §-le 25, et nad on nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga

nõustunud.

9. Võlausaldaja Inbank Finance AS ei nõustunud enda nõude vähendamisega. Inbank Finance

AS-l on võlgniku vastu rahaline nõue summas 1833 eurot 73 senti.

Inbank Finance AS ei nõustu usaldusisiku seisukohaga, et ei ole lepingute sõlmimisele ja

laenusumma väljastamisele eelnevalt nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust ja

on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidivõimelisuse hindamise

protsessis võtab võlausaldaja arvesse nii tarbija enda poolt esitatud andmeid, võlausaldajal

juba olemasolevaid andmeid kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii tarbija

sissetulekute, kohustuste kui ka varasema maksekäitumise kohta. Inbank Finance AS 24.

märtsi 2025. a selgituste kohaselt (dtl 1172jj) tugines ta laenu võlgnikule väljastamisel

võlgniku Swedbanki kontoväljavõttele, kuhu laekus võlgniku sissetulek, lisaks teinud

päringuid nii MTA-sse kui maksehäireregistrisse. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud

sissetulekuid (489 eurot – aluseks võlgniku kontoväljavõte ja Maksu- ja Tolliameti päringu

vastus) ja kohustusi (186 eurot 57 senti – aluseks võlgniku kontoväljavõte).

10. Kohtu hinnangul on tegemist ilmselgelt ebapiisava info kogumisega võlgniku

maksevõime hindamiseks.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandjatel vajalik täita nii

sisulised kui ka formaalsed nõuded. Formaalselt tuleb koguda laenuandja poolt aktiivselt

andmeid tarbija maksevõime kohta ja teha ka sisuliselt õiged otsused krediidivõimelisuse

kohta. Eelkõige on selliseid andmeid võimalik koguda võlgniku pangakonto väljavõttest ja

võlgniku sissetulekuid kontrollides. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1

p-des

1–7,

lg

p-des

1–3,

lg

p-des

1–3

ja

lg-s 7 sätestatust.

Võlausaldaja tuvastas võlgniku sissetulekuks 489 eurot ning kohustusteks 186 eurot 57 senti,

seega pärast kohustuste täitmist jäi võlgnikule kasutamiseks 302 eurot 43 senti. Võlausaldaja

selgitusest ei nähtu, mida on kohustustena arvestatud, kas nt eluaseme- ja toidukulusid või

kohustusi teiste võlausaldajate ees. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et võlgniku pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on viidatud sissetulek 489 eurot - saadav pension (vt nt dtl 467), seega

pidi võlausaldajale sh võlgniku vanust arvestades olema selge, et võlgnik enam ei tööta, vaid

saab riikliku pensioni. Asjaolu, et võlausaldaja ei ole piisavalt hinnanud võlgniku

krediidivõimet, ilmestab ka see, et lepingute sõlmimise ajal 2022. aastal oli Eestis keskmise

töötasu suuruseks 1685 eurot ning miinimumtasuks 654 eurot. Ebaselge, kuidas sai

võlausaldaja pidada pensioniealist ja 489 euro suurust pensioni saavat võlgnikku

maksevõimeliseks, kui tema pension jäi oluliselt alla miinimumtöötasu. Seejuures

võlausaldajaga sõlmitud lepingu nr L89010629887 alusel maksmisele kuulunud igakuine

summa oli 48 eurot 46 senti, st. et pärast selle summa võlgniku kohustuste hulka lisandumist,

jäi võlgnikule võlausaldaja poolt tuvastatud andmetel vaid 253 eurot 97 senti, mis kohtu

hinnangul ei ole piisav, et pidada võlgnikku maksevõimeliseks.

Usaldusisik tegi ümberarvestusi vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Tegemist ei ole võlausaldaja

nõude vähendamisega, vaid Riigikohtu poolt antud juhistega nõuete ümberarvestamiseks

juhul, kui võlausaldaja on tarbijale laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid (VÕS § 4034 lg 7 järgi). Usaldusisik on seejuures arvesse võtnud seadusjärgset

intressimäära ehk VÕS § 94 lg 1 määrasid kogu perioodil, mille kohta on ümberarvestus

tehtud. Võlausaldaja sisulisi vastuväiteid usaldusisiku ümberarvestusele esitanud ei ole. Seega

tuleb Inbank Finance AS nõuete suuruseks määrata kokku 1051 eurot 49 senti (lepingust nr

L89014440334 tulenev nõue 724 eurot 22 senti ja lepingust nr L89010629887 tulenev nõue

327 eurot 27 senti).

10. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust

kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte

ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast

ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui

kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on usaldusisik kava koos lisadega edastanud kõigile

võlausaldajatele, kelle nõudeid kavaga ümber kujundatakse (dtl 966 ja 1323). Usaldusisik on

andnud võlausaldajatele seaduses ettenähtud tähtaega kava suhtes seisukohtade esitamiseks.

Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega vahetult nõustunud võlausaldajad LHV

Finance AS (dtl 1020), Holm Bank AS (dtl 1206), B2 Impact OÜ (dtl 1208), Elisa Eesti AS

(dtl 1212).

Bondora AS ja kohtutäitur Oksana Kutšmei tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta

muudetud kava suhtes ei esitanud. Võlausaldajatele saadetud teatises juhtis usaldusisik

võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse esitamata

jätmisel loetakse, et võlausaldaja nõustub ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja

ümberkujundamise viisiga. Vastuväite on esitanud üks ümberkujundamiskavaga hõlmatud

võlausaldaja (Inbank Finance AS).

Algselt oli võlgniku menetluses esitatud nõudeid kokku 13 273 eurot 44 senti, sellest

vastuväite esitanud võlausaldaja Inbank Finance AS nõuded 1431 eurot 31 senti (1130,96 +

300,35), ehk u 10,8% algselt esitatud nõuetest. Ka kavaga ümberkujundatavate nõuete osas

(6724 eurot 75 senti) moodustab vastuväite esitanud Inbank Finance AS nõue vähemuse (u

21,3%). Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kellele nõuetega on ühtlasi esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest.

Järelikult on täidetud FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud eeldused.

12. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga ning usaldusisiku hinnanguga,

võlausaldaja vastuväitega, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS §

20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele

saadetud teatised võlgade ümberkujundamise kohta, võlausaldajate seisukohad ja kokkuvõtte

sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse (dtl 951jj).

Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS

§ 20 lg 1 p 1). Kavaga kujundatakse ümber seitsme võlausaldaja kohustused kokku 6724 euro

75 sendi ulatuses, kavaga on hõlmatud ainult põhjendatud nõuded. Võlausaldajate puhul,

kellel puudub nõude suhtes jõustunud kohtulahend, on usaldusisik teinud nõude suuruse

suhtes ümberarvestusi ning luges võlgnike poolt tehtud kandeid kooskõlas kohtu praktika ja

seadusega põhinõude ning seadusjärgse intressi katteks (vt nt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-

13098, p 26; VÕS § 4034 lg-d 6–7, § 94).

Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi

kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kava järgi tasub võlgnik 100%

põhjendatud nõuetest. Nõuete rahuldamise määr on kõikide võlausaldajate puhul ühesugune,

kõik nõuded tasutakse tervikuna (100% ulatuses).

Kavaga ei ole hõlmatud hüpoteegipidaja Swedbank AS nõue (FIMS § 26 lg 6) (dtl 1214).

Võlausaldajad Tact. Finance OY ja Resurs Bank AB Suomen sivuliike on teatanud, et neil

puuduvad nõuded võlgniku vastu (dtl 1216–1218).

13. Kohtu hinnangul on praegusel juhul võlgniku ja võlausaldajate huvides kava kinnitamine.

Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste

ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetulekute suurust, talle kuuluva

vara väärtust ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi

nõuete rahuldamisel. Võlgnik ei ole maksejõuetu, kava on koostatud just võlgniku

majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt.

Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud

makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Ilma

ümberkujundamiskavata ei ole võlgnik suuteline kohustusi täitma. Kava täitmine on

tõenäoline, võlgniku sissetulekud, talle makstavad toetused (kokku u 1442 eurot)

võimaldavad kavas märgitud igakuist makset summas ligikaudu 561 eurot maksta. Võlgniku

käsutusse jäävast rahast peab ta katma enda igapäevased kulud. Samas kava kinnitamine

võimaldab võlgnikul säilitada tema ja tema ema eluase, mis pankrotimenetluses oleks maha

müüdud.

Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve

kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega

võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt

RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist

vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja

võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib

kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kava on

koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet ning soovi kava täita.

Võlgnik on valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks.

14. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-d 3 ja 4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade

ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses

oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui

võlausaldajad kavaga ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas

ulatuses. Praegusel juhul eelnimetatud eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult

ei pea kohus praegusel juhul nn võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite

esitanud võlausaldaja nõude rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava

alusel välja makstava summaga.

15. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad

võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara

ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et

võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe

andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).

Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata

jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve.

FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega

ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse

täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet

maksma panna.

FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud

täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

16. Kuigi FIMS näeb kava kinnitamise tagajärjena ette täitemenetluste peatamise nendes enne

kava kinnitamist algatatud täiteasjades, kus täidetakse kavaga hõlmatud nõudeid, ei reguleeri

FIMS siiski täitemenetluste peatamise tagajärgi. Kuna FIMS-is ei ole eriregulatsiooni,

tulenevad täitemenetluste peatamise tagajärjed täitemenetluse seadustikust.

Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 47 lg 1 järgi jõusse. See tähendab, et isegi, kui täitemenetluse peatamine on tingitud

võlgniku suhtes ümberkujundamiskava kinnitamisest, jäävad juba tehtud täitetoimingud, sh

võlgniku pangakontode arestimised, jõusse.

Eelmärgitu ei tähenda siiski, et võlgnik ei peaks saama täitemenetluste peatamisele järgneval

ajal oma pangakontodele laekuvat raha vabalt kasutada. Võlgniku konto arestimise alus on

konto arestimise akt. Võlgniku konto on arestitud arestimisaktis näidatud ulatuses (TMS §

115 lg 2 esimene lause). Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmiseks

(TMS § 115 lg-d 3–6). Krediidi- ja makseasutus täidab arestimisakti reeglina nii, et ta kannab

võlgniku pangakontol oleva raha arestimisaktis arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole (TMS § 115 lg 2 teine lause). Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol

arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast

arestimise hetke kontole laekuvad summad (TMS § 115 lg 2 kolmas lause). Sel juhul täidab

krediidi- ja makseasutus arestimisakti nii, et kannab pärast arestimise hetke võlgniku

pangakontole laekuvad summad üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni

arestimisakti täitmiseni (TMS § 115 lg 2 viimane lause).

Täitemenetluse peatamise ajaks peatub TMS § 47 lg 12 teise lause kohaselt võlgniku

pangakontode arestimisakti alusel nõude täitmine. See tähendab, et ajal, mil täitemenetlus on

peatatud, ei saa lugeda võlgniku pangakontodele laekunud summasid TMS § 115 lg 2

kolmanda lause alusel arestituks, krediidi- ja makseasutus ei saa sel perioodil võlgniku

pangakontode arestimisakti täita ega kanda võlgniku pangakontodele laekuvaid summasid

kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

Võlgniku suhtes pangakontode arestimisakti täitma kohustatud isikutel ei ole TMS § 115 lg 2

ja § 47 lg 12 järgi seega alust takistada võlgnikul oma pangakontodele laekuva raha

kasutamist, sh seda kinni pidada, kuna kava kinnitamise ja jätkuva kehtivuse tõttu on võlgniku

suhtes algatatud täitemenetlused peatatud.

Eespoolöeldust tulenevalt määrab kohus, et võlgnikul on õigus kasutada, sh kava täitmiseks,

pärast täitemenetluste peatamist tema kontodele laekunud raha.

17. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 26.

juuli 2024. a määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

18. Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnik peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud

meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need

meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34.

Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava

täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne.

Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

Menetluskulude jaotus

19. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgnike menetluskulud nende endi kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

20. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub

määrata enda tasuks 1387 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks ning kanda see OÜ

Õigusbüroo Faktootum kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisikul kulus

ülesannete täitmisele kokku 27,75 tundi (tunnitasuga 50 eurot), sh 16,25 tundi kuni võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseni ning 11,5 tundi kohtuistungi osalemisel ja kava

koostamisel.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi

Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31.

detsembrini 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega oli usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks 164 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt on

alates 1. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu

ülemmäraks 177 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

21. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 50 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud

ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud

tunnitasu ülemmäära.

Kohus ei saa pidada usaldusisiku näidatud ajakulu 27,75 tunni oma ülesannete täitmiseks täies

ulatuses põhjendatuks. Usaldusisik on juba enne võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamist võlgniku vara ja kohustuste nimekirja koostades saanud tutvuda ja analüüsida

võlausaldajate poolt esitatud andmeid, mistõttu ajakulu vara ja võlgade nimekirja ja kava

koostamiseks kokku üle 16 tunni on kohtu hinnangul liiga suur. Kohus loeb kokku

põhjendatud ja vajalikuks usaldusisiku ajakuluks menetluses 25 tunni ulatuses. Usaldusisik on

välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, hinnanud

võlausaldajate nõudeid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, koostanud kohtule

hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava. Seega

määrab kohus usaldusisiku tasuks 1250 eurot (50*25) (ilma käibemaksuta), s.o 1550 eurot

koos käibemaksuga.

22. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina kokku 1220

eurot). Usaldusisiku tasust (1550 eurot) tuleb 1220 eurot maksta võlgniku poolt kohtu

deposiidina tasutud summa arvel ning ülejäänud 330 eurot (käibemaksuga) tuleb välja mõista

võlgnikult usaldusisiku kasuks.

Usaldusisik palub kanda tasu OÜ Õigusbüroo Faktootum kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et

kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik