3-24-3267/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3267

Haldusasi

U.F-i kaebus Sisekaitseakadeemia 20.11.2024 käskkirja

nr 6.1-5/676 ja 27.11.2024 teatise nr 4.1-2/3545-1

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – U.F

Vastustaja – Sisekaitseakadeemia, esindaja Gaili Parts

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.12.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus

esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.F immatrikuleeriti 28.08.2024 politseiteenistuse rakenduskõrghariduse

päevaõppe täiskoormusega õppekohale.

3-24-3267

2. Sisekaitseakadeemia sai 30.09.2024 kaebajalt teada, et kaebaja on

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo (narkootilise

või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt)

toimepanemises kahtlustatav.

3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 24.10.2024 vastustajale teada, et ei võta

kaebajat praktikale (dtl 60-61).

4. Vastustaja edastas 05.11.2024 kirjaga nr 6.1-17/3249-1 kaebajale

eksmatrikuleerimise kohta käskkirja projekti ja palus tal edastada omapoolsed

vastuväited (dtl 58-59).

5. Kaebaja edastas vastuväited 07.11.2024 kirjaga (dtl 56).

6. Kaebaja eksmatrikuleeriti 20.11.2024 käskkirjaga nr 6.1-5/676 (dtl 54-55).

7. Vastustaja esitas kaebajale 27.11.2024 õppekulude hüvitamise teatise (dtl 50-

52).

8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 02.12.2024 kaebuse. Kohus võttis

13.01.2025 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 20.11.2024

käskkiri nr 6.1-5/676 ja 27.11.2024 teatis nr 4.1-2/3545-1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. U.F-i kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Kaebaja asus 28.08.2024 õppima Sisekaitseakadeemias. 29.09.2024 esitas

Maksu- ja Tolliamet (MTA) talle kahtlustuse KarS § 184 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja

selgitusel tegi ta pahaaimamatult teene sõbrale, kes seda ära kasutas ja kaebaja kuriteo

sooritamisse kaasas. Kaebaja, olles enda süütuses kindel, on algusest peale MTA-ga

koostööd teinud. Ta mõistab, et antud paragrahvi järgi on tegu tõsise kuriteoga, ja

soovib teha kõik võimaliku, et asi kiirelt laheneks.

2)

Kaebaja pidas parimaks Sisekaitseakadeemia juhatust asjaoludest teavitada,

püüdes juba pühapäeval, 29.09.2024 kontakttelefoni kaudu nendega ühendust saada.

Kuna see ei õnnestunud, pöördus ta järgneva päeva hommikul (esmaspäeval,

30.09.2024) isiklikult kooli õppedistsipliini juhtivspetsialisti JK poole ning selgitas

asjaolusid. Esialgu nõudis JK, et kaebaja ise paberid koolist välja võtaks, kuna vastasel

juhul leitakse mingi põhjus tema välja heitmiseks, olgu selleks kasvõi üks puudumine

koolist. Ta lisas, et kaebaja suhtes alustatakse distsiplinaarmenetlus ning seejärel ta

eksmatrikuleeritakse.

Siis nõudis JK, et kaebaja esitaks talle paberkandjal seletuskirja asjaolude kohta ja lisas, et

seletuskiri peab olema täpselt samasugune nagu MTA-le esitatud ütlustes ning see tuleb

esitada otse temale kiiremas korras. Kokkulepitud esitamise ajast JK kinni ei pidanud ning

nõudis seletuskirja esitamist koheselt, kuigi kaebaja ütles, et kiri ei ole valmis ning kuna

tegemist on kriminaaluurimisega, mainis ta veel JKile, et enne seletuskirja esitamist peab ta

suhtlema uurija AP ja täpsustama, milliseid andmeid ja millist infot ta kooliga jagada võib.

Seejärel JK ähvardas ja survestas kaebajat. Ta nõudis uurija nime ning telefoninumbrit.

Seejärel käskis JK kaebajal isikliku mobiiltelefoni koridori jätta ning lahkuda ja oodata eraldi

ruumis. Seejärel helistas JK uurijale. Sellel päeval kaebajat tundidesse ei lubatud. Kuna ta

soovis rahumeelselt asja lahendada ja olles uurijalt loa saanud, kirjutas kaebaja nõutud

seletuskirja valmis. Kui ta kella 15 paiku soovis seda JKile üle anda, ei olnud teda vaatamata

2(10)

3-24-3267

eelnenud kokkuleppele oma kabinetis ja samuti ei vastanud ta ei kõnedele ega sõnumitele.

Kaebaja viis seletuskirja direktori asetäitja kätte, kellelt palus seletuskirja allkirjastatud

koopiat, et selle üleandmine oleks kinnitatud. Samuti saatis ta JKi mobiiltelefonile sõnumi,

kus märkis, et kuna teda oma kabinetis ei olnud ning teda ka telefoni teel tabada ei olnud

võimalik, siis sai seletuskiri üle antud direktori asetäitjale.

3)

Järgnevalt käis kaebaja koolis edasi, kuid koolipoolne ähvardamine ja

survestamine ei lõppenud. 06.10.2024 oli kadettidel ametlik vande andmine, kuhu

kaebajat ei lubatud. Seejärel teatati talle, et alates 04.11.2024 algab vaatluspraktika,

kuhu teda ei lubata. Samas on õppekavas ettenähtud praktika oluline ja vajalik osa

edasise õppeprogrammi jätkamiseks ja läbimiseks.

4)

Samal ajal üritati kaebajat jätkuvalt ähvardada ja survestada, et ta vabatahtlikult

koolist lahkuks, ning lisati, et kui ta seda ise ei tee, siis alustatakse tema suhtes

distsiplinaarmenetlus ning seejärel ta eksmatrikuleeritakse. Veel üheks pakkumiseks

oli akadeemilise puhkuse võtmine, mida soovitati kiiremas korras teha, kuna see olevat

ainus võimalus hiljem õpinguid jätkata. Samas öeldi korduvalt, et isegi juhul, kui

kaebaja vabatahtlikult koolist ei lahku, leitakse põhjus, et teda koolist eemaldada.

18.10.2024 vastas kaebaja kooli juhtkonnale kirjalikult, et ei soovi akadeemilist

puhkust võtta ning soovib õpinguid jätkata. 25.10.2024 tuli koolist seepeale kirjalik

vastus/teade, et lähtudes SKA õppekorralduse eeskirja punktist 121.3.3, algatas

Sisekaitseakadeemia kaebaja suhtes eksmatrikuleerimise menetluse.

5)

31.10.2024 saadeti kirjalik käskkiri kaebaja õppepraktikale mitte lubamise

osas. 20.11.2024 saadeti kaebajale eksmatrikuleerimise käskkiri, kus küll

lõppkuupäeva täpsustatud ei olnud, kuid nagu kaebaja nüüdseks aru on saanud, oli ta

Sisekaitseakadeemia mõistes alates 20.11.2024 kooli nimekirjast välja arvatud.

6)

02.12.2024 saabus kaebaja elukoha aadressile postiteatis. Tähitud kirja sisuks

oli 27.11.2024 koostatud teatis, mille alusel nõuab Sisekaitseakadeemia kaebajalt välja

õppe,- toitlustus- ning majutuskulud kogusummas 958.30 eurot.

7)

Sisekaitseakadeemia teguviis rikub süütuse presumptsiooni. Rikuti ka õigust

haridusele, elukutsele, võrdsele kohtlemisele. Kaebaja haridustee on etteruttavalt

katkestatud ning see võib ja on kaasa toonud pöördumatu iseloomuga kahju. Antud

toiminguid ei tehtud seadusega kooskõlas, tõenäoliselt rikuti ettenähtud reegleid,

kehtivat seadust ja kaebaja õigusi.

2. Sisekaitseakadeemia palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

20.11.2024 käskkiri nr 6.1-5/676 on õiguspärane. Kaebaja eksmatrikuleeriti siseministri

04.10.2019 määruse nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ § 11 lg 1 p 5 ja lg 2 ning

vastustaja nõukogu 28.08.2024 otsusega nr 1.1-5/274 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia

õppekorralduse eeskirja“ (õppekorralduse eeskiri, p 125 alusel ja lähtudes kõrgharidusseaduse

(KHaS) § 17 p-st 3 ning õppekorralduse eeskirja p-dest 119.2 ja 121.3.3.

2)

KHaS § 17 p 3 kohaselt arvab kõrgkool enda kehtestatud korras kõrgharidustaseme

õppest välja üliõpilase, kes ei jõua õpingutes edasi. Selle sätte seletuskirja kohaselt võib

õpingutes edasi jõudmatus tähendada ka teenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemist.

Seletuskirja1 kohaselt: „Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis võib edasijõudmatus õppetöös

tähendada ka seda, et üliõpilane ei vasta enam lepingulise tegevteenistuse nõuetele. Kuna

1 Seletuskiri kõrgharidusseaduse eelnõu juurde, lk 42. Avaldatud Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/

tegevus/eelnoud/eelnou/f120aa1c-7cd4-4b8e-9d29-28c6ddf877ab/

3(10)

3-24-3267

riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilane on samaaegselt ametikohale nimetatud

tegevväelane, siis peab ta vastama samaaegselt ka tegevteenistusse võtmise nõuetele, mh

nõutav füüsiline ettevalmistus, tervisenõuded. Juhul, kui üliõpilane ei vasta enam

tervisenõuetele või ei ole tema füüsiline ettevalmistus nõutaval tasemel, ei ole tal ka õppetöös

võimalik nõutud mahus ja tingimustel osaleda ning isik eksmatrikuleeritakse.“ Eelnimetatud

õpingutes edasijõudmatuse käsitluse põhimõte on üle kantav ka vastustaja korraldatavale

õppetööle, sh annab õigusliku aluse õppur eksmatrikuleerida, kui ta ei saa politseiteenistusse

võtmist välistava asjaolu tõttu osaleda praktikal.

3)

Hinnangulisi otsustusi saab kohus kontrollida vaid piiratud ulatuses ning kohtulik kontroll

seisneb eelkõige menetlusreeglite järgimise ning kaalumise õiguspärasuse kontrollimises (nt

Riigikohtu 04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 24) Vastustaja hinnangul on edasijõudmatuse

tõttu kaebaja eksmatrikuleerimine käsitletav vastustaja pedagoogilise otsusena. KHaS § 17 p

3, PPVS § 40 p 3 ja õppekorralduse eeskirja p 121.3.3 koosmõjust tulenevalt on akadeemial

õigus arvata kõrgharidustaseme õppest välja õppur, kellel puudub teenistusse võtmist

välistavate asjaolude ilmnemise tõttu võimalus sooritada praktikat ja täita seetõttu õppekava.

4)

Vastustaja selgitab, miks ei ole võimalik politseiteenistuse õppekaval õppida isikul, kelle

suhtes ilmnevad politseiteenistusse võtmist välistavad asjaolud. Vastustaja nõukogu kinnitatud

õppekavast (dtl 120 jj) tulenevalt on politseiteenistuse õppekava eesmärgiks kompetentsete ja

teotahteliste politseiametnike ettevalmistamine, lähtudes politseiorganisatsiooni kui tellija

vajadustest. Nimetatud eesmärgi täitmisel on oluline ja lahutamatu roll praktikal PPA-s.

Praktika on õppeprorektori 11.04.2024 käskkirjaga nr 6.1-6/218 kinnitatud politseiteenistuse

õppekava rakendusplaani kohaselt õppeaine PPKC5322 „Politseiteenistuse alusõpingud“ osa

ja selle läbimine oli kaebajale kohustuslik. Õppekorralduse eeskirja p-dest 82, 83 ja 85

tulenevalt ja arvestades õppeprorektori 15.04.2024 käskkirjaga nr 6.1-6/232 kinnitatud

õppetöögraafikut (dtl 30) tuli kaebajal osaleda PPA-s praktikal 04.11.2024 kuni 16.11.2024.

5)

Vastustajale sai 30.09.2024 teatavaks, et kaebaja on kuriteo toimepanemises kahtlustatav.

24.10.2024 andis PPA personaliarvestuse ja -analüüsi talituse juhataja SM vastustajale teada,

et PPA ei võimalda kaebajal praktikat sooritada, kuna kaebaja on kuriteos kahtlustatav.

6)

Vastustaja pakkus kaebajale võimalust võtta kuni 12 kuuks akadeemilist puhkust.

Kaebaja ei soovinud jääda akadeemilisele puhkusele. Õppekorralduse eeskiri ega muu

õppekorraldust reguleeriv õigusakt ei anna vastustajale õigust vabastada kaebajat õppetööst

ega näe ette muid alternatiivseid võimalusi (nt praktika muus praktikakohas läbimist)

õppekava nõutud ajal ja mahus täitmiseks. Kaebajal on kahtlustusest vabanemise järgselt

õigus uuesti kandideerida õppima politseiteenistuse õppekavale.

7)

Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja osas süütuse presumptsiooni. Vastustaja õppurite

politseiteenistusse võtmise ja teenistusse võtmist välistavad alused tulenevalt PPVS-st.

Teenistusse võtmise otsustab PPA.

8)

Vastustaja ei ole põhjendamatult piiranud kaebaja õigust valida töökohta ega õigust

haridusele. Vastustaja on piiranud kaebaja õigusi kooskõlas KHaS-ga ja PPVS-ga.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et PS § 29 lg 1 ei garanteeri õigust

tegutseda kindlal tegevusalal või elukutsel (Ü. Madise jt, Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne, § 29, p 7). Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö

ei ole absoluutne. PS § 29 lg-s 1 sätestatud õigus ei hõlma õigust töötada konkreetsel ameti-

või töökohal, vaid piirdub isiku õigusega sellele, et puuduksid põhjendamatud takistused

tegutsemaks teatud valdkonnas või teatud üldiste tunnuste alusel määratletaval töö- või

ametikohal. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldataks sooritada praktikat

ja ühtlasi nimetataks politseiametniku ametikohale olukorras, kus PPVS § 40 p 3 seda

4(10)

3-24-3267

sõnaselgelt keelab. Ka PS §-s 37 sätestatud õigus haridusele ei ole piiramatu põhiõigus.

Haridus PS § 37 tähenduses hõlmab kõiki haridustasemeid. Sõltuvalt hariduse tasemest on

isiku õiguse haridusele ulatus ja sellele korrespondeeruvad avaliku võimu positiivsed

tegutsemiskohustused erinevad. Üldjuhul, mida kõrgem haridustase, seda suuremad on

lubatavad piirangud ja seda väiksemad on avaliku võimu kohustused (Ü. Madise jt, Eesti

Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 37, p 8). Eeltoodu tähendab ka, et

sedavõrd spetsiifilisel erialal nagu politseiteenistus, on õppetöö korraldamisel lubatud

piirangud, mis mh võivad põhjendatud juhul seisneda ka selles, et politseiteenistuse õppekaval

õppivad õppurid saavad osaleda õppetöös (praktikal) üksnes juhul, kui nad vastavad

politseiametniku teenistusse võtmise tingimustele.

9)

Kaebaja suhtes ei oleks olnud võimalik rakendada PPVS §-s 581 sätestatut. Kaebaja

nimetatakse PPA poolt politseiametniku koosseisuvälisele ametikohale üksnes praktika ajaks.

PPA ei saa kaebajat politseiametniku koosseisuvälisele ametikohale praktikaajaks nimetada,

sest kaebaja on kuriteos kahtlustatav ning see on PPVS § 40 p-i 3 kohaselt teenistusse võtmist

välistav asjaolu.

10) Põhjendamatu on väide, et kaebaja eksmatrikuleerimine on vastuolus võrdse kohtlemise

põhimõttega. PS §-st 12 tulenev võrdsuspõhiõigus keelab õigusnormid, mis seavad isiku

mingisugustest teda iseloomustavatest tunnustest tingituna põhjendamatult halvemasse

olukorda võrreldes teise isikuga. PS § 12 ei välista teatud isikute kategooriate suhtes eriliste

piirangute ette nägemist olukorras, kus see on nende isikute erilisi tunnuseid arvestades

põhjendatud. Vastustaja on kohelnud kõiki politseiteenistusse õppekaval õppivaid õppureid

sarnaselt. Kõik õppurid sooritavad praktika PPA-s. PPVS § 60 lg-st 1 tuleneb, et kõik

vastustaja politseivaldkonna õppekavadel õppivad õppurid nimetatakse praktika ajaks

politseiametniku ametikohale. Ühtegi õppurit, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav, ei

võeta praktikale.

11) 27.11.2024 teatis nr 4.1-2/3545-1 on õiguspärane. Vastustaja esitas kaebajale õppekulude

teatise PPVS § 691 lg 1 p 2 ja siseministri 15.10.2019 määruse nr 33 „Sisekaitselise

rakenduskõrgkooli õppekulude arvestamise ja hüvitamise määr, tingimused ja kord“ (määrus

nr 33) § 4 alusel. Selle lg 1 kohaselt tuleb õppekulude teatis esitada eksmatrikuleeritud isikule

7 tööpäeva jooksul isiku eksmatrikuleerimisest arvates.

12) KHaS § 16 lg 6 p-st 5 tuleneb, et õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses

võib nõuda üliõpilaselt, kes peab õppekulusid hüvitama PPVS-s sätestatud tingimustel ja

korras. Määruse nr 33 § 5 lg 1 p 1 sätestab, et vastustaja võib nõuda õppekulud sisse

eksmatrikuleeritud isikult PPVS § 691 lg 1 p-des 1–4 nimetatud juhtudel. PPVS § 691 lg 1 p 2

kohaselt võib sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikult nõuda, et ta

hüvitaks riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta eksmatrikuleeriti ebarahuldava

õppeedukuse tõttu. Kaebaja eksmatrikuleeriti, kuna ta ei vasta politseiteenistusse võtmise

tingimustele ega saa seetõttu läbida praktikat, mis KHaS § 17 p-st 3 tulenevalt on käsitletav

õpingutes edasi jõudmatusena. Õpingutes edasijõudmatus on käsitletav PPVS § 691 lg 1 p-s 2

nimetatud ebarahuldava õppeedukusena. PPVS § 691 lg 3 kohaselt väljastatakse

sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikule õppekulude teatis, mille alusel

tuleb õppekulud hüvitada. Seega oli vastustajal tulenevalt KHaS § 16 lg 6 p-st 5, PPVS § 691

lg 1 p-st 2 ning lõikest 3 alus esitada kaebajale õppekulude teatis õppekulude hüvitamiseks.

Sisekaitseakadeemia on kaebajat õppekulude hüvitamise kohustusest teavitanud õppekulude

teatisega, mis on kaebajale edastatud 27.11.2024. Kaebajale edastatud teatis on lõplik ning on

kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ja akadeemia on sõlminud 04.06.2025 õppekulude

hüvitamise kokkuleppe ning kaebaja on asunud õppekulusid hüvitama.

5(10)

3-24-3267

13) Vastustajale ei ole teada ja kaebaja ei ole viidanud ühelegi PPVS § 691 lg-s 2 nimetatud

alusele, mis vabastaks teda koolituskulude hüvitamisest. Kriminaalmenetluses kahtlustatavaks

olemine ei ole õppekulude hüvitamise kohustusest vabastamise aluseks. Õppekorralduse

eeskirja punktis 176 on kirjeldatud olukorrad, kus akadeemia ei nõua õppekulude hüvitamist.

Sisekaitseakadeemial on õigus loobuda õppekulude sissenõudmisest juhul, kui õppetegevuse

käigus selgub, et õppuril ei ole erialal töötamiseks vajalikke isikuomadusi, näiteks õppur ei

ole võimeline taluma töösituatsioonides tekkivaid pingelisi olukordi. Samuti on õppekulude

hüvitamise kohustusest vabastamise aluseks see, kui õppur soovib õpingud katkestada esimese

semestri jooksul eriala sobimatuse tõttu või kui õpingud tuleb mis iganes ajahetkel katkestada

tervislikel põhjustel. Kaebaja puhul ei olnud tegemist ühegi eelkirjeldatud olukorraga.

Kaebaja on määratud kriminaalmenetluses kahtlustatavaks õpingute ajal. Akadeemia

hinnangul ei ole õppekulude hüvitamise nõudmine kaebajalt üleliia ebaproportsionaalne ning

on vastavuses akadeemia senise halduspraktikaga.

14) Eelnevast järeldub, et vastustajal on seadusest tulenev avalik-õiguslikul suhtel põhinev

nõudeõigus kaebaja vastu koolituskulude hüvitamiseks. Vastustaja on koolituskulude summa

õigesti arvestanud ja teatis ei sisalda olulisi vigu, mis tooks kaasa teatise õigusvastasuse. Ka

kaebaja ei ole sellekohaseid väiteid esile toonud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

4. Selles asjas on vaidluse all Sisekaitseakadeemia 20.11.2024 käskkirja nr 6.1-

5/676 ja 27.11.2024 teatise nr 4.1-2/3545-1 õiguspärasus.

5. Vaidlustatud käskkirjaga eksmatrikuleeriti kaebaja Sisekaitseakadeemiast

politseiteenistuse õppekavalt Sisekaitseakadeemia õppekorralduseeskirja p-dest 119.2

ja 121.3.3. lähtudes ning tulenevalt sellest, et ilmnenud oli PPVS § 40 p-s 3 nimetatud

politseiteenistusse võtmist välistav asjaolu (kaebaja kriminaalmenetluses

kahtlustatavaks olemine). Käskkirjast nähtuvalt oli selle andmise ajendiks seega

asjaolu, et kaebajast sai õpingute kestel kriminaalmenetluses kahtlustatav. Käskkirjas

on kokkuvõtvalt põhjendatud, et selle asjaolu tõttu ei ole kaebajal võimalik õppekava

täita, sest PPA ei võta teda teenistusse, sh praktikat sooritama. Käskkirjas on

selgitatud, et PPVS §-st 60 tulenevalt nimetatakse õppur õppepraktika läbimise ajaks

koosseisuvälise politseiametniku ametikohale, kuid õppurit, kes on

kriminaalmenetluses kahtlustatav, ei saa PPVS § 40 p 3 kohaselt politseiametniku

ametikohale nimetada. Tuginedes õppekorralduse eeskirja p-le 121.3.3,

eksmatrikuleeriti kaebaja seega PPVS §-s 40 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu.

Korralduses on märgitud, et isegi juhul, kui kaebajat sel alusel mitte eksmatrikuleerida,

tekiks akadeemial kohustus õppur eksmatrikuleerida p 121.1.1. alusel, sest õppuril ei

ole võimalik sooritada tutvumispraktika arvestust hiljemalt 20.12.2024.

6. Kohus nõustub vaidlustatud 20.11.2024 käskkirjas esitatud põhjendustega ning

ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse

väidetele märgib kohus järgmist.

7. Õppekorralduse eeskirja p 121.3.3 kohaselt on vastustajal õigus õppur

eksmatrikuleerida mh PPVS §-s 40 sätestatud teenistusse võtmist välistavate asjaolude

ilmnemise korral. PPVS § 40 p 3 kohaselt ei võeta teenistusse isikut, kes on

kriminaalmenetluses kahtlustatav.

6(10)

3-24-3267

8. Nagu vastustajagi on vaidlustatud käskkirjas selgitanud, puudutas Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12.04.2021 otsus nr 5-21-1, millega

tunnistati avaliku teenistuse seaduse § 95 lg 1 ja § 15 p 5 ning PPVS § 40 p 3

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need koostoimes kohustasid

kriminaalmenetluses kahtlustatavaks olevat politseiametnikku teenistusest vabastama,

konkreetselt politseiametniku teenistusest vabastamist, mitte aga inimese

politseiametnikuna teenistusse võtmist ega ka õppest välja arvamist. Seejuures leidis

Riigikohus, et seadusest tulenenud kohustus vabastada politseiametnik

kriminaalmenetluses kahtlustatavaks oleku tõttu teenistusest oli iseenesest õigustatav

eesmärgiga tagada politsei autoriteet ja usaldusväärsus korrarikkumisi ennetava ja

õigusrikkumisi menetleva organisatsioonina, kuivõrd olukord, kus politseiametnik

jätkab tavapärast tööd ka pärast kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamist, võib

kahandada politsei kui organisatsiooni autoriteeti ja usaldusväärsust avaliku korra

kaitsel. Riigikohus pidas selles asjas põhiseadusvastaseks ennekõike seda, et

kahtlustuse võimalikku ajutisust arvestades oleks sama eesmärki olnud võimalik

saavutada mitme kutsevabadusse vähem sekkuva meetmega, nt teenistussuhte

peatamise, teisele tööle üleviimise või ka hilisema teenistusse ennistamise võimaluse

kaudu. Pealegi anti selles asjas hinnang regulatsioonile, milles ei olnud ette nähtud

võimalust isiku teenistusse ennistamiseks teenistusest vabastamise asjaolu

äralangemise korral ning puudus ka kaalutlusõigus kahtlustusele reageerimiseks.

9. Viidatud Riigikohtu otsuse ajendil on praeguseks kehtestatud PPVS § 581, mis

näeb ette võimaluse viia politseiametnik tema nõusolekul kriminaalmenetluse ajaks üle

teisele ametikohale või kõrvaldada politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks

teenistusest. Selle sätte mõtteks on just süütuse presumptsiooni silmas pidades kaitsta

kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud politseiametnikku teenistusest vabastamise

eest. Samas on ka PPVS § 581 kohaldamise tagajärjeks jätkuvalt see, et

kriminaalmenetluse toimumise ajal ei ole kriminaalmenetluses kahtlustataval või

süüdistataval võimalik politseiametnikuna töötada. Seega peab regulatsioon ka

täiendatud kujul jätkuvalt silmas politsei kui organisatsiooni autoriteedi ja

usaldusväärsuse tagamise eesmärki. See eesmärk on oluline ka tutvumispraktika

sooritamisel koosseisuvälise politseiametniku ametikohal töötamise puhul, kuivõrd ka

praktikal viibimise ajaks tagatakse õppurile politseiametnikega võrdsed sotsiaalsed

tagatised, õigused ja vastutus (PPVS § 60 lg 2).

10. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja suhtes rikkunud süütuse

presumptsiooni. Vastustaja on selgitanud, et kaebajal tuli osaleda kohustusliku

õppeaine „Politseiteenistuse alusõpingud“ osana praktikal 04.11.2024 kuni

16.11.2024. PPVS § 60 lg-st 1 tulenevalt nimetatakse õppur õppepraktika läbimise, sh

tutvumispraktika koosseisuvälise läbimise ajaks PPA politseiametniku ametikohale.

See võimaldab õppuril tutvuda politseiorganisatsiooniga ja osaleda politseiametniku

ülesannete täitmisel, omandades seeläbi politseiametniku tööks vajalikke olulisi

praktilisi oskusi ja teadmisi. Kaebaja oleks seega tulnud praktika ajaks nimetada

koosseisuvälisele politseiametniku ametikohale, kuid seda ei olnud võimalik teha tema

kuriteos kahtlustatavaks olemise tõttu. Vastustaja on lähtunud sellest, et kaebajal

puudus teenistusse võtmist välistava asjaolu ilmnemise tõttu võimalus sooritada

praktikat, mitte ei ole kaebajat käsitatud kuriteos süüdi olevana.

11. Vastustaja ei ole ebaproportsionaalselt piiranud ka kaebaja õigust valida

töökohta ega õigust haridusele. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö

(PS § 29 lg 1) ei hõlma õigust töötada konkreetsel ameti- või töökohal, vaid piirdub

isiku õigusega sellele, et puuduksid põhjendamatud takistused tegutsemaks teatud

7(10)

3-24-3267

valdkonnas või teatud üldiste tunnuste alusel määratletaval töö- või ametikohal.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldataks sooritada praktika ja

selleks nimetataks ta politseiametniku ametikohale olukorras, kus PPVS § 40 p 3, mis

peab tagama politsei kui organisatsiooni autoriteeti ja usaldusväärsust, seda sõnaselgelt

keelab. Õiguse haridusele (PS § 37) osas on Riigikohus selgitanud, et mida kõrgem on

kõne all olev haridustase, seda suuremad on ka lubatavad piirangud ja seda väiksemad

avaliku võimu kohustused ning riik ei ole kohustatud võimaldama näiteks

kõrghariduse omandamist piiramata ulatuses (04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 13).

Kohus nõustub vastustajaga, et sedavõrd spetsiifilisel erialal nagu politseiteenistus,

tuleb õppetöö korraldamisel lubatavaks pidada piiranguid, mis mh võivad põhjendatud

juhul seisneda selles, et politseiteenistuse õppekaval õppivad õppurid saavad osaleda

õppetöös (praktikal) üksnes juhul, kui nad vastavad politseiametniku teenistusse

võtmise tingimustele.

12. Praegusel juhul pakuti kaebajale enne eksmatrikuleerimise menetluse

algatamist võimalust võtta õppekorralduse eeskirja p 138 alusel kuni 12 kuuks

akadeemilist puhkust, mis oleks vabastanud ta õppekava täitmise kohustusest, seega

võimaldanud vältida õpingutes mahajäämuse tekkimist ja eksmatrikuleerimist. Pärast

kahtlustusest vabanemist oleks akadeemilise puhkuse kasutamine võimaldanud ka

õppetööga jätkata. Kaebaja teatas 18.10.2024, et ei soovi jääda akadeemilisele

puhkusele, vaid soovib jätkata õppimist. Eksmatrikuleerimise menetlus algatati

25.10.2024, sest kaebaja, olles kahtlustatav, ei oleks saanud praktikat sooritada. Nagu

vastustaja selgitab, ei anna õppekorralduse eeskiri ega muu õppekorraldust reguleeriv

õigusakt vastustajale õigust vabastada kaebajat õppetööst ega näe ette muid

alternatiivseid võimalusi (nt praktika muus praktikakohas läbimist) õppekava nõutud

ajal ja mahus täitmiseks. Kaebajal on kahtlustusest vabanemise järgselt õigus uuesti

kandideerida õppima politseiteenistuse õppekavale.

13. Kohtule ei nähtu kaebaja suhtes võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Nagu

ka vastustaja põhjendab, et välista PS §-st 12 tulenev võrdsuspõhiõigus teatud isikute

kategooriate suhtes eriliste piirangute ette nägemist olukorras, kus see on nende isikute

erilisi tunnuseid arvestades põhjendatud. Vastustaja on seoses võrdse kohtlemisega

selgitanud, et kõik politseiteenistuse õppekaval õppivad õppurid sooritavad praktika

PPA-s ning ühtegi õppurit, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav, ei võeta

praktikale, arvestades, et PPVS § 60 lg 1 järgi nimetatakse politseivaldkonna

õppekavadel õppivad õppurid praktika ajaks politseiametniku ametikohale.

Vaidlustatud käskkirjas on viidatud halduspraktikale, mille järgi ei ole akadeemia

õppurit eksmatrikuleerinud vaid nt sellisel juhul, kui teenistusse võtmist välistavad

asjaolud on ilmnenud pärast praktika sooritamist ja kui õppekava täitmisest on puudu

üksikud ained, näiteks lõputöö või eksam. See aga ei kinnita võrdse kohtlemise

rikkumist.

14. Kaebaja on vaidlustanud ka Sisekaitseakadeemia 27.11.2024 teatise, millega

teavitati kaebajat tema eksmatrikuleerimise tõttu 958,30 euro suuruste õppekulude

hüvitamise kohustusest (august-oktoober kaebajale makstud põhistipendiumi kulud

kokku 642,86 eurot, toitlustamise kulud 28 päeva eest kokku 187,44 eurot,

majutuskulud 2 kuu eest kokku 128 eurot).

15. Vastustaja esitas kaebajale õppekulude teatise PPVS § 691 lg 1 p 2 ja

siseministri 15.10.2019 määruse nr 33 „Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekulude

arvestamise ja hüvitamise määr, tingimused ja kord“ (määrus nr 33) § 4 alusel.

8(10)

3-24-3267

16. KHaS § 16 lg 6 p 5 kohaselt võib õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu

õppekava ulatuses nõuda üliõpilaselt, kes peab õppekulusid hüvitama PPVS-s

sätestatud tingimustel ja korras. Määruse nr 33 § 5 lg 1 p 1 sätestab, et SKA võib

nõuda õppekulud sisse SKA-st eksmatrikuleeritud isikult PPVS § 691 lg 1 p-des 1–4

nimetatud juhtudel. PPVS § 691 lg 1 p 2 kohaselt võib sisekaitselisest

rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikult nõuda, et ta hüvitaks riigi poolt tema

õpingutele tehtud õppekulud, kui ta eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu.

Sätte lõike 3 kohaselt väljastatakse sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist

eksmatrikuleeritud isikule õppekulude teatis, mille alusel tuleb õppekulud hüvitada.

Määruse nr 33 § 4 lg 1 kohaselt koostab Sisekaitseakadeemia seitsme tööpäeva jooksul

isiku eksmatrikuleerimisest arvates õppekulude teatise. Õppekulude teatises nimetatud

õppekulude hüvitamise nõue põhineb avalik-õiguslikul suhtel (vt Riigikohtu määrus

asjas 3-2-1-155-15, p 10), mis tuleb otse seadusest, st KHaS § 16 lg 6 p-st 5 ning

PPVS § 691 lg-st 1.

17. Kaebaja eksmatrikuleeriti 20.11.2024 käskkirjaga, kuna ta ei vastanud enam

politseiteenistusse võtmise tingimustele ega saanud seetõttu läbida praktikat. Kohus

nõustub vastustajaga, et KHaS § 17 p-st 3 tulenevalt on see käsitatav õpingutes edasi

jõudmatusena, mh arvestades, et sätte seletuskirja järgi võib õpingutes edasi jõudmatus

tähendada ka teenistusse võtmist välistavate asjaolude ilmnemist. Õpingutes

edasijõudmatus on käsitatav PPVS § 691 lg 1 p-s 2 nimetatud ebarahuldava

õppeedukusena. Seega oli vastustajal seadusest tulenev avalik-õiguslikul suhtel

põhinev nõudeõigus kaebaja vastu õppekulude hüvitamiseks.

18. PPVS § 691 lg 2 loetleb olukorrad, mil sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist

eksmatrikuleeritud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud

õppekulusid. Kaebaja ühelegi sellisele alusele ei viita ja neid ei nähtu ka kohtule.

Arvestades PPVS § 691 lg 1 sõnastust ning PPVS muutmise seletuskirja, on

õppekulude sissenõudmine sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektori kaalutlusotsus ehk

juhtidele on antud õigus kaaluda, kas õppekulude hüvitamist nõuda või mitte. Sellega

seoses on vastustaja aga asjakohaselt viidanud õppekorralduse eeskirja punktis 176

kirjeldatud olukordadele, mille puhul akadeemial on õigus loobuda õppekulude

hüvitamise nõudmisest. Nendeks on õpingute katkestamine mõjuval põhjusel

(eksmatrikuleerimise avalduse esitamine esimese õppeaasta esimesel semestril eriala

sobimatuse tõttu, õpingute katkestamine tervislikel põhjustel või sobimatute

isiksuseomaduste tõttu), aga ka õppuri tegutsemine pärast õpingute katkestamist

abipolitseiniku või vabatahtliku päästjana. Kaebaja puhul ei olnud tegemist ühegi

viidatud olukorraga. Kriminaalmenetluses kahtlustatavaks muutumine õpingute kestel

selliseks aluseks ei ole.

19. Eelnevast järeldub, et Sisekaitseakadeemial oli seadusest tulenev avalik-

õiguslikul suhtel põhinev nõudeõigus kaebaja vastu koolituskulude hüvitamiseks.

Kohtul puudub alus arvata, et koolituskulude summa oleks ebaõigesti arvestatud ning

seda ei väida ka kaebaja. Kohtule ei nähtu ka, et õppekulude hüvitamise nõudmine

kaebajalt oleks tema suhtes ebaproportsionaalne. Neil põhjustel leiab kohus, et

Sisekaitseakadeemia 20.11.2024 käskkirja nr 6.1-5/676 ja 27.11.2024 teatise nr 4.1-

2/3545-1 tühistamiseks puudub alus.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1

alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule

9(10)

3-24-3267

andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109

lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)