Legislator Case Law & Legislation
2-25-107843/8 AI generated

2-25-107843/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-107843/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks 07.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr Välja mõista A. S.lt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 280 eurot, mis

Legislator headnote

AI generated

2-25-107843/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks 07.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr Välja mõista A. S.lt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 280 eurot, mis

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107843

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi A. S. vastu põhivõlgnevuse 758,68

euro, intresside 287,44 euro, viivise 208,55 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1398,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), asukoht

Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Külli Reinfeld (isikukood

XXX); e-post: XXX

Kostja: A. S. (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks 07.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr

XXX tulenev põhivõlgnevus 758,68 eurot, intress 287,44 eurot, seisuga 06.06.2025

sissenõutavaks muutunud viivis 208,55 eurot ning viivis põhinõudelt (758,68

eurot) määraga 19% aastas alates 07.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud A. S. kanda.

4. Välja mõista A. S.lt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 280 eurot, mis

on hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv.

5. Välja mõista A. S.lt Swedbank ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 07.11.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille

alusel kostja sai laenu 5000 eurot. Kostja rikkus kohustust tagastada korrapäraselt laenumakseid.

Laenulepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud maksete tasumata jätmine 2024 aasta aprilli, mai

ja juuni eest. Kostjale saadeti 25.06.2024 lepingute ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja

andmisega (21.07.2024). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja kostjaga sõlmitud

lepingud üles 23.07.2024.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas 15.10.2025 kostjale hagimaterjalid

koos menetlusse võtmise kohtumäärusega e-posti aadressidel XXX ja XXX, kuid kostja kohtule

dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Varasemalt on maksekäsu kiirmenetluses kohus

püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil XXX ja XXX, kuid tulemusteta.

Rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi XXX korteriomanik kinnitas 31.03.2025, et võlgnik

ei ela antud aadressil. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole

teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega

kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne

avaldati 21.10.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 06.11.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku

vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (26.11.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulu on riigilõiv 280 eurot, mis jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud TsMS

§ 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik