Legislator Case Law & Legislation
2-25-17233/7 AI generated

2-25-17233/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-17233/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

kostja V S kohustub tasuma hagejale kokku 2754.91 eurot sh võla põhiosa 2275.93 kuupäevaks, alates 2025. a detsembrist. Kostja kohustub tasuma eelnimetatud

Legislator headnote

AI generated

2-25-17233/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: a detsembrist. Kostja kohustub tasuma eelnimetatud

Keywords

AI generated
satisfaction of claim arbitration clause set-off in bankruptcy objection to debt enforcement bankruptcy claim amicable settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-17233

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi V S vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja P M (e-post xxx);

kostja V S (isikukood xxx).

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) ja kostja V S

(isikukood xxx) vaheline kompromiss järgmiselt:

1. kostja V S kohustub tasuma hagejale kokku 2754.91 eurot sh võla põhiosa 2275.93

eurot, viivise 251.48 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja hageja ½ tasutud riigilõivust

192.50 eurot.

Kostja kohustub igakuiselt tasuma 76.50 eurot kokku 36 osamaksega (v.a viimane

kuumakse on 77.41 eurot). Osamakse tuleb tasuda hiljemalt kuu viimaseks

kuupäevaks, alates 2025. a detsembrist. Kostja kohustub tasuma eelnimetatud

summa hageja arvelduskontole nr xxx, viitenumber: xxx. Makse selgitus: nimi,

isikukood, kohtuasja nr.

2. juhul, kui kostja V S ei täida nõuetekohaselt käesoleva kohtumääruse resolutsiooni

I osa punktis 1 märgitud kohustust, on hagejal õigus koheselt ja ilma kostjale

täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole võla sissenõudmiseks.

3. juhul, kui kostja V S ei täida nõuetekohaselt käesoleva kohtumääruse resolutsiooni

I osa punktis 1 märgitud kohustust, on avaldajal õigus nõuda seadusjärgset viivist

iga viivitatud päeva eest tasumata põhiosalt 2275.93 eurot kuni selle kohase

2-25-17233

tasumiseni. Kostja poolt kohustus(t)e rikkumise hetkeks tasutud summad

arvestatakse võlgnevusest maha vastavalt seadusele.

4. käesolevas kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised

kulud jäävad hageja B2 Impact OÜ ja kostja V S endi kanda.

II. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega B2 Impact osaühingu hagis V S

vastu võla nõudes.

III. Tagastada hagejale B2 Impact osaühingule käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool

hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 192.50 eurot, mis kanda

B2 Impact osaühingu arvelduskontole xxx, viitenumbriga xxx.

IV. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

1 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu hagi V S vastu võlgnevuse nõudes.

19.11.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428

lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja

lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled lühendavad TsMS § 661 lg-s 4 alusel

määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani.

Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (385 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide

alusel.

21.11.2025 jättis kohus kompromissi käiguta. Kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu palus kohus hagejal esitada nõude

ümberarvestus hiljemalt 01.12.2025. Hagiavaldusest nähtub, et kostjale on väljastatud laen

6965.99 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 5314.71 eurot. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisel loetakse intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ja

enamtasutud summad arvestatakse põhivõla katteks. Kui hageja ei nõua ümberarvestuse

esitamisel seadusjärgset intressi, on põhivõla suuruseks 1651.28 eurot. Kompromissiga nõuab

hageja põhivõla 2275.93 euro tasumist. Kohus palub kostjal kinnitada, et ta on nõus

kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral.

26.11.2025 kinnitas kostja kohtule, et ta on nõus kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral.

2-25-17233

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist

hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse

avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja

võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430

ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus

kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487

sätestatu kohaselt.

Kompromissi kinnitamine

Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu hagi V S vastu võlgnevuse nõudes.

19.11.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428

lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja

lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled lühendavad TsMS § 661 lg-s 4 alusel

määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani.

21.11.2025 jättis kohus kompromissi käiguta. Kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu palus kohus hagejal esitada nõude

ümberarvestus hiljemalt 01.12.2025. Hagiavaldusest nähtub, et kostjale on väljastatud laen

6965.99 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 5314.71 eurot. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisel loetakse intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ja

enamtasutud summad arvestatakse põhivõla katteks. Kui hageja ei nõua ümberarvestuse

esitamisel seadusjärgset intressi, on põhivõla suuruseks 1651.28 eurot. Kompromissiga nõuab

hageja põhivõla 2275.93 euro tasumist. Kohus palub kostjal kinnitada, et ta on nõus

kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral.

26.11.2025 kinnitas kostja kohtule, et ta on nõus kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral.

2-25-17233

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku

avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kohus on kontrollinud hagiavalduse

alusel nõude aluseks olevaid asjaolusid ning on seisukohal, et on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on nõus kompromissiga tasuma

suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral.

Kohus märgib, et pooled on leppinud kokku võla tasumises 36 osamaksena, kuid pooled ei ole

leppinud kokku maksekuupäevas, mistõttu märgib kohus käesoleva kohtumääruse resolutsiooni

I osa punktis 1, et osamakse tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, alates 2025.

a detsembrist.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas

tsiviilasjas lõpetada. Kohus ei jätka asja menetlemist, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab

sellega asja menetluse.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa

hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8

sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte enda, kuid pool riigilõivust jääb kostja

kanda.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõivu tasuti.

Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (192.50 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide

alusel. Hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot.

2-25-17233

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust

(385 eurost) pool, s.o 192.50 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja kompromissis märgitud

makserekvisiitidele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Varusk

kohtunik