2-24-15070/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

27. november 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-15070

Tsiviilasi

J. M. hagi A M. vastu elatise nõudes

Hagihind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. M. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: J. M. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Erika Scholler

Kostja: A M. (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

21.10.2025.a

Hageja lepinguline esindaja Erika Scholler

Kostja A M.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A M.lt J. M. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.10.2024.a kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a summas 287,72 eurot kuus (272,76 eurot baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest),

mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2025.a), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste

suuruse muutmisele järgnevast kuust.

3. A M.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda ette iga kuu 01. kuupäevaks J. M.

arvelduskontole nr XXX selgitusega „J. M. elatis“.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 04.10.2024.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja elab emaga

ning kostja lapsega ei suhtle, ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja ema on viie kuu

jooksul püüdnud kostjaga saada kokkuleppele lapse ülalpidamise küsimuses, kuid kostja

on sellest alati keeldunud. Hageja taotleb hagis elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud

miinimumsummas alates 01.10.2024.a.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei vaidle, et hageja elab emaga.

Kostja on raskelt haigestunud ning jäi töövõimetuks hageja seadusliku esindaja ja kostja

kooselu ajal. Kostja taotleb vähendada elatist alla miinimummäära, kuna kostja on

töövõimetu ning temal on tuvastatud raske puue, mis välistab töökoha leidmist ning

sissetuleku hankimist. Kompromissi korras on kostja nõus tasuma hagejale elatist summas

100 eurot kuus. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.10.2024.a kohtumääruses

(dtl 7-9).

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas ning kas

esineb alus elatise vähendamiseks.

6. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

7. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 01.10.2024.a miinimummääras (dtl

2). Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

9. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik

esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

10. Kostja on palunud elatist vähendada alla miinimummäära ning mõista hagejale välja

elatise 100 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni (dtl 15). Kostja taotleb elatise

vähendamist, kuivõrd ta on töövõimetu ning temal on tuvastatud raske puue (dtl 15-16).

Hageja vaidleb sellele vastu ning leiab, et kostjal on osaline töövõime ning ta saab

töötada, kuid eirab talle töötukassas pakutavaid variante (dtl 40-41). Lisaks on hageja

kohtuistungil välja toonud, et kostja pangakonto väljavõtet vaadates nähtub, et kostja pole

maksnud söögi või üüritud korteri eest midagi, mistõttu on hageja kindel, et kostja kasutab

sularaha või on teised sissetulekud (dtl 115)

11. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 15).

12. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

13. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata

Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28. oktoobri

2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

14. Kostjale laekuvad toetused Eesti Töötukassalt summas 281,40 kuni 290,78 eurot kuus

ning Tallinna Linnakantseleilt summas 20 - 28,45 eurot kuus (dtl 92-97). Kostjal puudub

kinnisvara (dtl 120), Maksu-ja Tolliametis andmed puuduvad (dtl 85), äriregistris andmed

puuduvad (dtl 121) ning sõidukid puuduvad (dtl 122). Kostja on kohtuistungil selgitanud,

et tal isiklik sõiduauto puudub, aga võtab sõbra käest (dtl 115), samas viitab kostja

blokeeritud arvelduskonto väljavõte, et kostja kasutab sõidukit regulaarselt ning

igapäevaselt, kuivõrd kostja üheks regulaarseks väljaminekuks on ostud Circle K ja

Olerex teenindusjaamades (dtl 91, 92-97). Samuti nähtub Eesti Riikliku

Autoregistrikeskuse päringust, et kostja on märgitud sõiduki Mercedes-Benz reg.märgiga

XXX kasutajaks (dtl 124).

15. Kostja on kohtu ette toonud, et ta on töövõimetu. Samas nähtub kohtule esitatust -

12.12.2022.a Eesti Töötukassa otsusest nr XXX, et kostjal on osaline töövõime kestusega

kaks aastat perioodil 09.01.2023.a kuni 08.01.2025.a. Taotlejal on piiratud pikkade

vahemaade läbimine ning kehaasendite säilitamine. Piirangut põhjustavad põlvevalu ja

väsimus. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ning ravimite

kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel

kinnitust. Kostjale on määratud töövõimetoetus 12,3918 eurot kalendripäeva eest (dtl 18-

20). 28.07.2025.a Eesti Töötukassa otsusest nr XXX on kostjale määratud osalise

töövõimetuse tõttu töövõimetoetus perioodil 22.07.2025.a kuni XXX.a summas 12,3918

eurot kalendripäeva eest (dtl 109-110). Esitatust ei nähtu, et kostja oleks raskelt

haigestunud ning jäänud töövõimetuks, vaid kostja on ise taotlenud töövõime hindamist

ning tal on tuvastatud osaline töövõime ning osalisi kostja poolt kirjeldatud piirangud pole

kinnitust leidnud.

16. Seega saab kostja osaliselt tööd teha, kuid on sellest loobunud. Kostja on kohtu ette

toonud, et on varasemalt olnud hõivatud müügitööga (dtl 115). Kostja pole tõendanud, et

ta oleks aktiivselt tööd otsinud. Seega on kostja sissetulekute vähenemine osaliselt kostjast

endast sõltuv, kuivõrd tänapäeval on töötamise võimalused seoses ühiskonna arenemisega

muutunud (kaugtöö, platvormitöö jms).

17. Kohtuistungil selgitas kostja, et juhul kui hageja asub tema juurde elama, saab ta kõik, mis

tal on vaja. Samuti selgitas kostja, et on ostnud hagejale jalgratta maksumusega 600 eurot

ning raha annavad sõbrad (dtl 115).

18. Kohtu ette toodust tulenevalt teeb kohus järelduse, et kostjal jagub vahendeid hagejale

ülalpidamise andmiseks üksnes juhul, kui hageja asub kostja juurde elama, kuid vahendeid

napib, kui hageja elab emaga. Osundatud asjaolu viitab sellele, et kostja teadlikult ei soovi

hagejale elatist maksta ning survestab sellega omakorda hageja ema lapsega suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Nimetatu aga ei ole aluseks elatise vähendamiseks.

19. Kohus arvestab käesoleval juhtumil ka asjaoluga, et hageja elukorralduse raskuskese on

seotud ema elukohaga, kes korraldab hageja igapäevaelu küsimusi ja annab panuse hageja

eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejast lahus ja asja

materjalidest nähtuvalt hagejaga ei kohtu ning seega tuleb tal ülalpidamiskohustust täita

üksnes hagejale elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et kostja vahetult igapäevaselt

hageja ülalpidamises ei osale, hageja igapäevaste tegevuste, toimingute korraldamisega ei

tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes hageja ema.

20. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb elatis välja mõista alates 01.10.2024.a vastavalt

PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

21. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses

taotletud arveldusarvele iga kuu 01. kuupäevaks.

22. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust

pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse

muutmiseks taas kohtu poole.

23. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 01.10.2024.a

juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat

elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida

alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

24. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

25. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1

jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised

kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik