2-21-18210/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18210

Kohtuasi

L.R-i hagi N.X vastu reaalservituudi rikkumise

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 04.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

L.R-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: L.R (isikukood XXX), Lepinguline esindaja: Eero

Tonka

Kostja: N.X (isikukood XXX, Lepinguline esindaja: Ants

Kuningas

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 23.10.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 04.12.2024 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada L.R-i apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-18210

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.1. L.R esitas 19.11.2021 Pärnu Maakohtule hagi N.X vastu reaalservituudi rikkumise

lõpetamiseks. Hageja palus kohustada kostjat eemaldama Paemurru 17 kinnistult lähtuv

torustik Põrsaku tee 32 kinnistul paiknevast kanalisatsioonitrassist ning hoiduma edaspidi

ühenduste rajamisest ilma Paemurru 15 kinnistu omaniku kirjaliku nõusolekuta.

Alternatiivselt palus hageja endale õigust toru ise eemaldada.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 17.08.2020 Põrsaku tee 32 kinnistu omanikuga

reaalservituudi lepingu, millega koormati kinnistu tähtajatu ja tasuta kanalisatsioonitrassi

servituudiga Paemurru 15 kinnistu kasuks. Lepingu punkt 2.10 sätestas, et teiste trasside

ühendamiseks on vajalik hageja kirjalik nõusolek.

1.3. 2021. aasta märtsis ühendas hageja oma kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga,

rajades trassi Põrsaku tee liitumispunktist läbi Põrsaku tee 32 kinnistu. Kevadel avastas

hageja, et kostja on ühendanud oma toru hageja trassiga, ilma nõusolekut küsimata. Hageja

tegi 2020. aasta alguses kostjale ettepaneku koostööks ja kulude jagamiseks, kuid kostja

keeldus, väites, et tal on lokaalne kanalisatsioon.

1.4. 12.11.2020 väljastas vee-ettevõtja liitumise tehnilised tingimused, mille alusel rajati

Põrsaku tee 32 kinnistule liitumiskaevud ja umbes 100 meetri pikkune trass Paemurru 15

kinnistuni. Hageja tellis ehitustööd ja kandis kulud. Kostja kinnistu ühendus ei kuulu avalikku

ühisveevärki ega vee-ettevõttele, vaid on kostja algatusel liidetud hageja trassiga.

1.5. Hageja on valmis toru Kehtna Vesi osaühingule üle andma mõistliku hüvitise eest, et see

muutuks ühisveevärgi osaks. Hageja leiab, et kostja peab vastutama olukorra taastamise eest,

kuna toru rajamine toimus kostja korraldusel ja sellest saab kasu ainult kostja.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitis, et hagi on

alusetu ja esitatud vale kostja vastu. Kostja kinnitas, et ta ei ole ühendanud oma trassi Põrsaku

tee 32 kinnistul paikneva torustikuga ega ületanud kinnistu piire.

2.1. 2019. aastal esitas kostja taotluse Kehtna Veele oma kinnistu kanalisatsiooni

ühendamiseks liitumispunktiga. Liitumiskaev nr 4383 asub Paemurru 17 kinnistu piiril vastu

Põrsaku tee 32 kinnistut. 14.04.2021 sõlmitud teenuseleping kohustas vee-ettevõtjat hoidma

korras torustikud kuni liitumispunktini. Kostja kinnistul paiknev kanalisatsioon kuulub

kostjale, liitumispunktist edasi on trass ühisveevärgi osa.

2.2. Kostja märkis, et tal puudub teave Põrsaku tee 32 kinnistut läbiva trassi omandi kohta.

Kostja leidis, et servituut ei anna hagejale õigust keelata ühisveevärgi kaudu teiste kinnistute

reovee kogumist ja juhtimist puhastusseadmetesse. Kostja rõhutas, et hageja tegevus on

2-21-18210

vastuolus heade kommetega, kuna hageja tarbib vett ilma kostja õiguseellase kulutusi

hüvitamata, kuid loob takistusi kostja teenuse kasutamiseks.

2.3. Toru eemaldamine põhjustaks keskkonnareostuse Põrsaku tee 32 kinnistul, mis on

vastuolus avaliku huviga. Reovee ärajuhtimine servituudi ala kaudu on vajalik

reoveekogumisalal looduse säästmiseks. Kostja leidis, et kehtiv õigus ei võimalda sellise

nõude rahuldamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 04.12.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et hageja on Paemurru 15 kinnistu ja kostja Paemurru 17 kinnistu

omanik. 17.08.2020 sõlmiti reaalservituudi leping, millega koormati Põrsaku tee 32 kinnistu

kanalisatsioonitrassi servituudiga Paemurru 15 kinnistu kasuks. Lepingu punkt 2.10 nägi ette,

et teiste trasside ühendamiseks on vajalik hageja kirjalik nõusolek. Hageja liitumine

ühisveevärgiga toimub liitumiskaevus nr 4381 Põrsaku tee 32 kinnistu piiril. Kostja liitumine

toimub liitumiskaevus nr 4383 Paemurru 17 kinnistu piiril. Piiritlusaktide kohaselt kuulub

liitumiskaevust hoone poole jääv trass vastavale kinnistu omanikule (kostjale).

3.2. Maakohus hindas, kas hagejal on õigus nõuda Põrsaku tee 32 kinnistul asuva toru

eemaldamist ja kas seda saab nõuda kostjalt. Hagejal on asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 järgi

koostoimes AÕS §-ga 184 õigus nõuda reaalservituudist tulenevate õiguste rikkumise

kõrvaldamist ja rikkumisest hoidumist. Nõude saab hageja esitada tema torusse ühendatud

toru omaniku vastu.

3.3. Hagejal tuli tõendada, et Paemurru 17 kinnistult väljapoole jääv kanalisatsioonitorustik,

mis on ühendatud hagejale servituudi alusel kuuluva kanalisatsioonitoruga Põrsaku tee 32

kinnistul, kuulub kostjale. Hageja seda tõendanud ei ole. Kostja on tõendanud, et tema trass

lõppeb kostja kinnistul liitumiskaevus.

3.4. Isegi kui kostja lasi vaidlusaluse toru ehitada, siis kohtu arvates ei takista see hagejal

servituudiõiguste teostamist. Kolmas isik on kinnitanud, et insener-tehnilisest vaatenurgast on

tänane lahendus toimiv, tõhus ja vajalikul määral ka dimensioneeritud, st olemasolev

kanalisatsioonitorustik (mh Põrsaku tee 32 kinnistul) suudab vastu võtta nii hageja kui kostja

kinnistult pärineva reovee. Seejuures ei tekita see hagejale lisakulutusi, kuna tegemist on

tasuta servituudiga. Ei saa välistada ka hageja kohustust riivet taluda (AÕS § 89 kolmas

lause), kuna tegemist on reoveekogumisalaga.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda, menetluskulude

rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada.

4.1. Maakohus on oluliselt eksinud vaidluse lahendamisel hindamisele kuuluvate asjaolude

määratlemisel. Vaidlusalune toru on rajatud ja hagejale kuuluva toruga ühendatud

õigusvastaselt, s.o ilma hageja teadmata ja tema nõusolekuta ning ilma ühegi muu õigusliku

aluseta. Vaidlusaluse toru kasutuse ainus eesmärk kogu selle ulatuses on juhtida Paemurru 17

2-21-18210

kinnistu reovett kostja liitumiskaevust hageja kanalisatsioonitorusse. Kostja liitumiskaevust

lähtuv ja hageja toruga ühendatud vaidlusalune toru ei ole jagatav ning selle osasid ei saa

mitte üheski osas eraldiseisvalt kasutada. Puudub kahtlus selles, et vaidlusalune toru on

paigaldatud kostja poolt või tema algatusel ja tellimusel ning kostja on vastutav vaidlusaluse

toru paigaldamisega kaasnenud hageja omandiõiguste rikkumise eest.

4.2. Maakohus jättis tähelepanuta hageja vastuväited kostja menetluskulu nimekirjale.

Menetluskulu oleks tulnud igal juhul jätta kostja kanda, sest hageja tegi maakohtu menetluses

mõistliku kompromissettepaneku.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata läbivaatamiseks

esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei

saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Hageja tõi nõude esitamisel esile, et tema kinnisasjalt Paemurru 15 kulgeb

kanalisatsioonitrass Põrsaku tee 32 kinnisasjale ja liitub seal ühisveevärgiga. Põrsaku tee 32

kinnisasjale on seatud trassi rajamiseks servituut hageja kinnisasja kasuks ning

kanalisatsioonitrass on servituudi osaks. Kostja kinnisasjalt Paemurru 17 kulgeb

kanalisatsioonitrass liitumiskaevu ja liitumiskaevust edasi Põrsaku tee 32 kinnisasjal olevasse

kanalisatsioonitrassi. Hageja ei ole andnud luba kostja kinnisasjalt kulgeva trassi

ühendamiseks oma trassiga.

8. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude AÕS § 89 järgi koostoimes AÕS §-ga 184 kui

asjaõigusliku negatoorhagi. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et AÕS § 89 järgi esitatava

nõude korral on asjakohane välja selgitada, kes on hageja kanalisatsioonitrassi suubuva

kanalisatsioonitoru omanik. Reovee juhtimine hageja kanalisatsioonitrassi on kestev kahjulik

mõjutus AÕS § 89 mõttes ning seda saab omistada eelkõige toru omanikule.

9. Kolleegium märgib, et hageja trassiga ühendatud kanalisatsioonitrass kuulub hageja esile

toodud asjaoludel tema kinnisasja piires Põrsaku tee 32 kinnisasja omanikule.

Kanalisatsioonitrass on vallasasi tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 50 lg 2 järgi. AÕS § 107 lg

3 järgi kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks,

laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale.

10. Erandina võib kinnisasja läbiv kanalisatsioonitorustik kuuluda muule isikule, kui

kinnisasja omanikule kas talumiskohustuse (AÕS § 158 lg 1) või reaalservituudi (AÕS § 172)

alusel. Siinsel juhul ei ole ükski menetlusosaline esile toonud, et kostja kinnisasjalt suunduv

kanalisatsioonitoru oleks püstitatud mõnel sellisel alusel. Seega on kanalisatsioonitoru AÕS §

107 lg 3 järgi saanud Põrsaku tee 32 kinnisasja osaks ning sellest lähtuv kahjulik mõjutus

tuleb omistada kinnisasja omanikule.

11. Samas on maakohtumenetluses jäänud tähelepanuta, et esmane rikkumine, mille hageja

esile tõi, ei olnud mitte reovee juhtimine talle kuuluvasse torusse, vaid talle kuuluva toru

2-21-18210

terviklikkuse rikkumine, s.o torule liitekoha tekitamine. Asja terviklikkuse rikkumise korral

on asja omanikul võimalik esitada kahjunõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi.

12. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab

hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt,

siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5

järgi esitatava nõude eeldusena tuleb hagejal esile tuua, et õigusvastase teo pani toime, s.o

liitekoha tekitas kostja.

13. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi esitatava

nõude osas täitmata selgitamiskohustuse (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 351 lg 1). Maakohus

ei selgitanud hagejale, et sellise nõude eeldusena tuleb hagejal esile tuua ja tõendada asjaolud,

millest saab järeldada, et kanalisatsioonitoru liitekoha tekitas kostja.

14. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul käsitleda asjaolusid, millele hageja on rajanud oma

väite, et liitekoha tekitas kostja või kostjaga seotud isik, ning põhjendada, miks ta väitega

nõustub või ei nõustu. Seejuures on kohtupraktikas selgitatud, et omandi rikkumise kohta

esitatud väidet käsitledes tuleb arvestada eluliste asjaoludega nii enne kui ka pärast rikkumist

(RKTKo 19.12.2018, 2-14-58411, p 14.3). Siinsel juhul on asjakohane arvestada, et liitekoha

tekitamisel ühendati hageja kanalisatsioonitorusse toru, mille ainus otstarve on juhtida kostja

kinnisasjalt reovett hageja kanalisatsioonitrassi. Isegi kui hageja ei suuda esile tuua, millal

täpselt ja kes liitekoha tekitas, võib nimetatud asjaolu olla piisav, et järeldada, et liitekoha

tekitas kostja või temaga seotud isik. Kostjal on võimalik omakorda esitada asjaolusid selle

järelduse ümber lükkamiseks.

15. Hageja ei ole kostjalt nõudnud varalise kahju hüvitamist, vaid soovib esimese

alternatiivina, et kohus kohustaks kostjat eemaldama kanalisatsioonitrassi külge ühendatud

torustiku. Kohtupraktikas on selgitatud, et VÕS § 136 lg 5 järgi on võimalik nõuda kahju

hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega, mh endise olukorra taastamist, kui

see on mõistlik (RKTKo 28.03.2012, 3-2-1-13-12, p 11). Sellist kahju hüvitamise viisi on

peetud mõistlikuks ka ehitise osa omavolilise muutmise tõttu nõutava kahju hüvitamisel

(RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747, p 30). Siinsel juhul kontrollib reovee suunamist tekitatud

liitekoha kaudu kostja, mistõttu võib olla mõistlik hüvitada kahju endise olukorra

taastamisega.

16. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

5 järgi esitatava nõude eeldusi ja nende tõendamiskoormist. Maakohtul tuleb võtta seisukoht

hageja väite kohta, et liitekoha tekitas kostja. Ringkonnakohus ei saa maakohtu rikkumisi ise

kõrvaldada. Asi saadetakse maakohtule tagasi eelmenetluse staadiumisse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)