3-25-1540/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1540

Määruse kuupäev

27. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle

vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil, 2. aprillil

ja 21. aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-1540 menetlus osas, milles X nõuab Tartu Vangla

kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 2. aprillil ja 21.

aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses.

2. Tagastada X-i kaebus osas, milles ta nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle

vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil 2025 tehtud sissekanne täies

ulatuses.

3. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 5. juuni 2025. a vastuse täienduse (dtl

26) osas kinniseks.

4. Keelata kaebajal tutvuda eelnimetatud tõendiga ning saada sellest koopiaid.

5. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

6. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

7. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 ja 4-6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 17. mail 2025 Tartu Vanglale taotluse väljastada talle kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister)

suhtlusprogrammi raames tehtud sissekanded ajavahemiku 4. märts kuni 17. mai 2025 kohta.

2. Tartu Vangla väljastas 22. mai 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/3039-2 kaebajale nõutud

sissekanded osaliselt. Vangla ei väljastanud kaebajale vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 7 p 1

alusel osaliselt 25. märtsi, 2. aprilli ja 21. aprilli 2025. a sissekandeid.

3-25-1540

3. Kaebaja esitas 25. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning vangiregistrist teabe väljastamiseks kohustamiseks.

Kaebaja ei nõustu vangla tegevusega ning soovib suhtlusprogrammides käsitletud teemade

kokkuvõtteid täies mahus. Vangla on järjepidevalt jätnud õigusvastaselt kaebajale tema kohta

suhtlusprogrammi kokkuvõttes kajastatud teabe väljastamata. Suhtlusprogramm ei või olla

info hankimise vahend. Suhtlusprogrammi saab kergesti väärkasutada, nagu seda vangla teeb.

Kaebaja kohta hangitakse teavet ning selle teabe alusel tehakse otsuseid, millega piiratakse

kaebaja õigusi ja vabadusi. Vangla ja sotsiaaltöötajad teostavad ebaseaduslikku

jälitustegevust. Üksnes asjaolu, et teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, ei anna

alust piirata kaebaja õigust tutvuda tema kohta kogutud infoga. Vangiregistrile juurdepääsu

võib piirata vaid julgeoleku või avaliku korra tagamise eesmärgil. Kaebaja on teabe

sotsiaaltöötajale ise avalikustanud ning sellisele infole ligipääsu piiramine on õigusvastane.

Kaebaja ei saa ümber lükata vangla valeväiteid ja hinnanguid, kui kogu teave selle kohta on

salastatud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

4. Tartu Vangla esitas 5. juunil ja 12. juunil 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele

kohtueelse menetluse materjalid ning vaidlusalused vangiregistri sissekanded. Vangla selgitab

järgnevat.

4.1. Vangiregistri 25. märtsi 2025. a sissekandes teatud info olemasolu või selle puudumine

vihjab kasutatavale taktikale. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast

teavet kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel sellele teabele tuginedes teeb

ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide

hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Julgeolekualase teabe

kogumist tuleb vaadelda kui protsessi, mille eesmärk on selgitada välja isiku kriminogeensed

riskid ja tagada vangla julgeolek. Kui kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla meetodid ja

taktika selle teabe väljaselgitamiseks ja mida saab vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate

riskide kohta, siis on võimalik selle teabega manipuleerida. Suhtlusprogramm, mille käigus on

tehtud ka vaidlusalune kanne, viidi läbi Tartu Vangla 7. veebruari 2025. a käskkirja nr

2-25/1-2/38 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise raames. Kui kinnipeetav ei

tea täpselt, kuidas andmete kogumine ja analüüsimine toimub ning kuidas see mõjutab

vanglas järelevalvemeetme valikut, nende kasutamise aega ja sagedust, siis on julgeoleku

tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad meetmed asjakohased. Kui aga kinnipeetav

teab, kuidas, kellelt ja mis laadi teavet nende riskide hindamiseks kogutakse, siis on tal

võimalik teadlikult anda vangla julgeoleku tagamiseks oluliste asjaolude kohta valeinfot,

varjata, eksitada ise või organiseerida eksitava teabe edastamist koos kaaskinnipeetavatega, et

häirida vangla tööd või varjata õigusrikkumisi. Selle tulemusel on reaalne oht, et vangla

hindab julgeolekuriske tegelikust madalamaks ega pruugi suuta reageerida tõsisele ohule

õigeaegselt ja asjakohaselt. Vangla hinnangul ei ole vaidlusaluse kande kaebajale tervikuna

väljastamine võimalik.

4.2. Vangla, olles tutvunud 2. aprilli 2025. a kande sisuga, leiab, et kande väljastamata

jätmine ei ole põhjendatud. Vangla toob kande vastuses tervikuna välja. Vangla märgib

täiendavalt, et sotsiaaltöötaja on eksinud vangiregistrisse kande tegemisel kuupäeva

märkimisel ning on ekslikult viidanud kuupäevale 2. märts 2025. Tegelikkuses toimus vestlus

kaebaja ja sotsiaaltöötaja vahel 2. aprillil 2025. Vangla tegeleb andmekogus olevate andmete

korrigeerimisega. Kuivõrd vangla on käesoleva vastuse raames kaebajale tema soovitud kande

täies mahus väljastanud, siis on kaebaja oma eesmärgi selles osas saavutanud.

4.3. Kuigi Tartu Vangla 22. mai 2025. a vastusest nr 2-2/2-25/3039-2 võib ekslikult jääda

mulje, et kolmas kanne, mida kaebajale täies ulatuses ei väljastatud, on tehtud 16. aprillil

2025, on siiski osaliselt väljastamata jäetud kande näol tegemist 21. aprilli 2025. a kandega.

Kaebajale on eelnimetatud kanne täies mahus väljastatud Tartu Vangla 29. mai 2025. a

otsuses ning seega on kaebaja kande osas oma eesmärgi saavutanud.

3-25-1540

5. Kaebaja esitas 25. novembril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub talle saata

dokumendid paberkandjal. Kaebaja ei kasuta enam avalikku e-toimikut (AET) ega Vangide

Infoportaali, kuna ei taha olla Tartu Vangla meelevallas.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla

kohustamist väljastada talle vangiregistrist sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil, 2. aprillil ja

21. aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses. Kuigi kaebaja märgib viimase sissekande

kuupäevaks 16. aprilli 2025 ning Tartu Vangla 22. mai 2025. a vastusest nr 2-2/2-25/3039-2

võib jääda ekslik mulje, et sissekanne on sellel kuupäeval ka tehtud, siis märgib vangla, et

tegemist on 21. aprilli 2025. a sissekandega, mida kinnitab ka sissekande sisu.

Kohustamisnõude raames hindab kohus vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole

eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

7. Kohus otsustab esmalt haldusasja menetluse osalise lõpetamise (I) ja tagastab kaebuse

ülejäänud osas (II), seejärel piirab kohus kaebaja ligipääsu vangla esitatud vastusele (III) ning

viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (IV).

I

8. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Praeguseks on vangla väljastanud kaebajale sotsiaalprogrammi raames 2.

aprillil ja 21. aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses. 2. aprilli 2025. a sissekanne

kajastub Tartu Vangla 12. juuni 2025. a vastuses kohtunõudele (dtl 34) ja 21. aprilli 2025. a

sissekanne Tartu Vangla 29. mai 2025. a otsuses (dtl 42). Kohus märgib täpsustuseks, et 21.

aprilli 2025. a kanne kajastub eelnimetatud otsuse 4. leheküljel eelviimases lõigus ning algab

lausega „21.04.2025 kinnipeetavaga vesteldud seoses TJA jätkamisega ning küsitud temalt ka

vastuväiteid“. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi osaliselt, s.o 2. aprilli ja 21. aprilli

2025. a sissekannete osas saavutanud.

9. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlus sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust teatada, kas ta soovib

haldusasja menetluse jätkamist tuvastamisnõudes, kuna tuvastamisnõude esitamine ei ole

tema õiguste kaitseks ilmselgelt vajalik. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes

vaidlustatud toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei

tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel

preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi

õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase

järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu

halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a

määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Kaebaja on vanglalt soovitud teabe kätte saanud ning

puudub põhjus eeldada, et vangla sarnaste vangiregistri sissekannete puhul kaebaja suhtes

õigusvastaselt käitub. Kui vangla jätab tulevikus kaebajale mingi vangiregistri sissekande

väljastamata, siis on kaebajal võimalik uuesti sarnase kohustamisnõudega halduskohtusse

3-25-1540

pöörduda. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Kohtule ei

nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival

eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses

Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamisnõude

menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

10. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse osas,

milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist

sotsiaalprogrammi raames 2. aprillil ja 21. aprillil 2025 tehtud sissekanded täies ulatuses.

Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

II

11. HKMS § 121 lg 2 p-st 21 tulenevalt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus eelnimetatud alusel

tagastada osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle

sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil 2025 tehtud sissekanne täies ulatuses.

12. Vaidluse all on üksnes ühe sotsiaalprogrammi raames tehtud sissekande kaebajale

väljastamata jätmise õiguspärasus. Vangiregistri 25. märtsi 2025. a sissekande eesmärgiks ei

ole kaebaja õiguste ja kohustuste reguleerimine, vaid seal on üksnes fikseeritud sotsiaaltöötaja

ja kaebaja vaheline vestlus. Kuna kaebaja oli üks vestluse osaline, siis on ta vestluse sisust

teadlik. Asjaolu, et kaebajale ei ole teada, millises täpses sõnastuses sotsiaaltöötaja vestluse

vangiregistris fikseeris, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning kaebajale ülemääraseid

ebamugavusi või kannatusi põhjustada. Vangiregistri sissekandel ei ole iseseisvalt kaebaja

õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub

vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Kui vangla piirab kaebaja õigusi vaidlusalusele

vangiregistri kandele tuginedes, siis tehakse seda eraldiseisva haldusakti või toiminguga, mida

kaebajal on võimalik vaidlustada. Näiteks 21. aprilli 2025. a vangiregistri sissekandele tugines

vangla 29. mai 2025. a protokollilises otsuses, milles hinnati kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkust, kaebajale väljastati eelnimetatud

otsusega ka vastav kanne ning kaebajal oli võimalik eelnimetatud otsust ja selles sisalduvat

kannet eraldiseisvas menetluses vaidlustada.

13. Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on andmekogu,

mille eesmärk on tagada vangistuse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine, anda

teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, pidada

arvestust vangistuses viibivate isikute ja nende paiknemise üle, võimaldada süstematiseeritud

andmetöötlust jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud

täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19

„Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“

lisas 1. Vangla ja sotsiaaltöötajad ei teosta ebaseaduslikku jälitustegevust. Vanglal on õigus

õigusaktidega sätestatud viisil ja mahus kaebaja andmeid koguda ning vangiregistris talletada

ja töödelda.

14. Vangla keeldus kaebajale osaliselt 25. märtsi 2025. a vangiregistri sissekande

väljastamisest, tuginedes VangS § 52 lg 7 p-le 1, mille kohaselt ei pea andmesubjektile

väljastama vangiregistrist andmeid ega teavet, kui väljastamise tagajärjel võiksid saada

3-25-1540

avalikuks vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise

kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse

täideviimist. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale

käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangla on õigesti jõudnud järeldusele,

et vaidlusaluse sissekande puhul esinevad koostoimes VangS § 52 lg 7 p-s 1 sätestatud

kumulatiivsed tingimused, mille puhul on vanglal õigus andmete väljastamisest keelduda.

Samuti on vangla isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumist põhjendanud

(isikuandmete kaitse seaduse § 24 lg 3).

15. Vangiregistri 25. märtsi 2025. a sissekanne kajastab kaebaja ja sotsiaaltöötaja

sotsiaalprogrammi raames toimunud vestluse sisu. Teave selle kohta, mida täpselt ja millises

mahus kaebajaga toimunud kohtumiste ja vestluste kohta talletatakse liigitub vanglatöös

kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla.

Vaidlusaluses kandes olev info või selle puudumine viitab sellele, kuidas ja millist teavet

vangla kaebaja kohta kogub. Teabest on võimalik teha järeldusi, mida peab vangla konkreetse

isiku puhul oluliseks ning kuidas on sotsiaaltöötaja kaebaja vestluse käigus väljendatut

hinnanud ja tõlgendanud. Sissekande kaebajale avalikustamine võib ohustada vangistuse

täideviimist. Teabe avalikustamisel tekib risk, et kaebaja kasutab teavet enda huvides ära ning

muudab edaspidi oma käitumist, hoiakuid ja meelestatust vastavalt sellele, mis talle kandest

teatavaks sai. Kui kaebaja teab täpselt, kuidas erinevate vestluste ja kohtumiste käigus tema

kohta andmeid kogutakse ja analüüsitakse ning mida selle põhjal järeldatakse, siis on tal

võimalik teadlikult oma käitumist muuta, vangla jaoks olulist teavet varjata, anda vanglale

valeinfot vms, et vangla tegevust endale soodsas suunas mõjutada, vangla tööd häirida,

õigusrikkumisi varjata jne (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2023. a määrus asjas nr 3-

22-1123, p 9; 29. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-22-320, p 17). Isikul on võimalik vanglat

mõjutada teda puudutavaid julgeolekuriske tegelikust madalamaks hindama, mis ei

võimaldaks vanglal rakendada isiku suhtes enam asjakohaseid meetmeid vangistuse

täideviimise eesmärkide saavutamiseks, sh tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks.

Samuti ei ole välistatud, et isik jagab talle teatavaks saanud teavet vanglatöös kasutatavate

meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta teiste kinnipeetavatega, mis

omakorda suurendab võimalust, et teavet koostoimes teiste kinnipeetavate kogutud teabega

kuritarvitatakse. Eeltoodud omab mõju ka vangla julgeolekule, kuivõrd vangla ei pruugi olla

siis suuteline reageerima tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Seega ei saa kaebajale 25.

märtsi 2025. a sissekande terves ulatuses väljastamata jätmist õigusvastaseks pidada ning

kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel osas,

milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle sotsiaalprogrammi raames 25.

märtsil 2025 tehtud sissekanne täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

III

17. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

3-25-1540

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

18. Käesolevas asjas tuleb vangla 5. juunil 2025 esitatud vastuse täienduse (dtl 26) osas

haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu,

kuivõrd tõend sisaldab vangiregistrisse sotsiaalprogrammi raames 25. märtsil 2025 tehtud

sissekannet täies ulatuses. VangS § 52 lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. VangS § 52

lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetavatel õigus nende kohta andmekogusse kantud andmeid saada,

kuid sama paragrahvi lg 7 sätestab, millistel juhtudel andmesubjektile andmeid ei pea

väljastama. Kuna 25. märtsi 2025. a sissekande näol on tegemist teabega, mille väljastamise

tagajärjel võivad avalikuks saada vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave

julgeolekuriskide hindamise kohta ning see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või

kriminaalhoolduse täideviimist (VangS § 52 lg 7 p 1), siis ei ole kaebajale teabe

avalikustamine põhjendatud. Kaebaja huvi Tartu Vangla esitatud tõendiga tutvuda ei ole

kaalukam vangla huvist tõendit kaebaja eest varjata.

19. Kuigi Tartu Vangla 5. juuni 2025. a vastuse täiendus sisaldab lisaks 25. märtsi 2025. a

sissekandele ka 2. aprilli ja 21. aprilli 2025. a sissekandeid, mis on kaebajale avalikustatud ja

mille osas ei ole põhjendatud tõendi kaebaja ees varjamine, siis ei ole käesolevas asjas siiski

vajalik tagada kaebajale võimalust tõendiga lubatavas osas tutvuda ning koormata haldusasja

toimikut kahe dubleeriva dokumendiga (üks dokumendi variant kajastab tõendis sisalduvat

teavet terves ulatuses ja sellele on ligipääs üksnes kohtul ja Tartu Vanglal ning teises

dokumendi variandis on teave osaliselt kinni kaetud ja sellega on võimalik tutvuda ka

kaebajal). Sotsiaalprogrammi raames 2. aprillil ja 21. aprillil 2025 tehtud sissekanded

kajastuvad terves ulatuses Tartu Vangla 12. juuni 2025. a vastuses kohtunõudele (dtl 34) ja

Tartu Vangla 29. mai 2025. a otsuses (dtl 42), millele kaebajal on ligipääs. See tähendab, et

Tartu Vangla 5. juuni 2025. a vastuse täienduse sisu on kaebajale lubatavas osas avalikustatud

teistes dokumentides.

20. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist

üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.

mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik

tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse

piiramise kaudu.

21. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 5. juuni 2025. a

vastuse täienduse (dtl 26) osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda

ja saada sellest koopiaid.

IV

22. Kuna kohus lõpetab osaliselt haldusasja menetluse ja tagastab ülejäänud osas X-i kaebuse,

siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus

jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3-25-1540

23. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

23.1. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema

enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe

esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu

Halduskohtus ligikaudu 130 kohtuasja. Kaebaja esitatud avaldused on enamikel kordadel

mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju

vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on varasemalt

korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui palju ta

peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning

sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust

riigi õigusabile (vt nt 13. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2401 (p 12.1), 12. septembri

2025. a määrus asjas nr 3-25-1948 (p 14), 25. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-2477 (p

11.1), 18. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3906 (p 7.1)).

23.2. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta kaebaja väide, et tal puudub

internetile ja seeläbi AET-ile piiramatu ligipääs. Esiteks ei ole kaebajal subjektiivset õigust

piiramatuks tahvelarvuti kasutamiseks ja AET-ile juurdepääsule igal hetkel. Teiseks tuleb

silmas pidada, et kaebajal on võimalik kohtule avaldusi esitada ka paberkandjal ning lisaks ei

pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb

sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Kaebajal on võimalik

menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile võimaldatakse. Ilmselgelt ei ole

kaebaja ligipääs sedavõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks.

Kaebaja on üksnes ajavahemikul 1. september kuni 27. november 2025 algatanud Tartu

Halduskohtus 29 kohtuasja, millest enamik on esitatud elektrooniliselt AET-i vahendusel.

Viimati esitas kaebaja kohtule elektrooniliselt kaebused 7. novembril ja 10. novembril 2025

(haldusasjad nr 3-25-4075, 3-25-4076, 3-25-4102, 3-25-4104 ja 3-25-4105). Asjaolu, et nüüd

on kaebaja ise otsustanud AET-i mitte kasutada, kuivõrd kaebaja hinnangul piirab vangla

põhjendamatult tema interneti kasutamist ja kaebaja ei taha olla vangla meelevallas, ei

tähenda, et tal ligipääs AET-ile puuduks.

23.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

24. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

25. Kohus edastab kaebajale käesoleva määruse ja haldusasja materjalid, mida ei ole

kaebajale veel edastatud, vastavalt tema taotlusele paberkandjal.

3-25-1540

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider