3-25-2222/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2222

Määruse kuupäev

27.11.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks parandama ebaõiged

andmed riskihindamises ning Andmekaitse Inspektsiooni

07.04.2025. a teate nr 2.1-1/25/16-36-5 õigusvastasuse

tuvastamiseks ja 30.05.2025. a vaideotsuse nr 2.3-6/25/703-

1513-5 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 05.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 07.04.2025. a järelevalvemenetluse lõpetamise teate nr 2.1-

1/25/16-36-5 ja 30.05.2025. a vaideotsuse nr 2.3-6/25/703-1513-5 tühistamiseks ning Viru

Vangla kohustamiseks parandama ebaõiged isikuandmed kaebaja kohta koostatud

riskihinnangus. Kaebaja ei nõustu sellega, et tema kohta on riskihindamistes muu hulgas

väidetud järgmist:

-

ta on kuritegeliku ühenduse liikmena toime pannud rohkem kui ühe kuriteo

(tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi p 4.3);

-

ta on kuritegeliku ühenduse liige (tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi p 4.4);

-

ta soovib kuritegelikus ühenduses säilitada positsiooni ja mainet (tugevdatud

järelevalve vajaduse ankeedi p 2.4).

Vaidlustatud riskihindamiste andmed sisaldavad kaebaja suhtes nii faktiväiteid kui ka

väärtushinnanguid. Kaebaja ei soovi kontrollida riskihindamise metoodika õigsust, vaid ainult

kasutatud algandmeid. Kaebuse kohaselt jättis Viru Vangla kohtueelselt kaebaja 27.10.2024. a

taotluse isikuandmete parandamiseks rahuldamata 16.12.2024. a otsusega nr 6-10/24/17051-2.

Kaebaja vestles 19.12.2024 Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikuga, kellelt küsis

selgitusi riskihindamistes kasutatud ebaõigete faktiväidete kohta. Vangla hinnangul olevat

3-25-2222

kaebaja sooritanud viimased Soome Vabariigis toime pandud kuriteod kuritegeliku ühenduse

liikmena. Kaebaja selgitas ametnikule, et see ei vasta tõele.

Kaebaja palub võtta käesoleva asja juurde kriminaalasja nr 1-16-7572 toimiku ning nõuda

AKI-lt ja Viru Vanglalt välja kõik menetlusega seotud dokumendid.

2. Tallinna Halduskohus andis 22.08.2025. a määrusega X-i kaebuse vastavalt

kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.

3. AKI esitas 06.10.2025 vastusena kohtunõudele 07.04.2025. a teate nr 2.1-1/25/16-36-5 ja

30.05.2025. a vaideotsuse, mis AKI kinnitusel saadeti kaebajale postiga 03.06.2025.

4. Viru Vangla esitas 07.11.2025 vastusena kohtunõudele X-i 27.10.2024. a taotluse nr 3-

24/2-2/10515 ja Viru Vangla 16.12.2024. a otsuse nr 6-10/24/17051-2. Vangla kinnitusel sai

X AKI 30.05.2025 a. saadetud kirja kätte 05.06.2025.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja leiab, et Viru Vangla kasutas tema suhtes koostatud riskihindamise käigus

ebaõigeid algandmeid. Ta soovib, et vangla parandaks tema hinnangul ebaõiged andmed.

Kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgist lähtuvalt mõistab kohus, et kaebaja nõuab uue

individuaalse täitmiskava aluseks oleva riskihindamise koostamist, milles oleks parandatud

kaebaja isikuandmed kuritegelikku ühendust puudutavas osas. Kaebaja on kohtule esitanud

seega kohustamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt.

6. Kaebaja on esitanud lisaks kohustamiskaebusele ka tühistamiskaebuse AKI 07.04.2025. a

otsusele, millega lõpetati järelevalvemenetlus. Samuti on kaebaja soovinud vaidlustada AKI

30.05.2025. a vaideotsust. Kohtu hinnangul ei ole 07.04.2025. a teate puhul tegemist

haldusaktiga, mille tühistamist saab nõuda vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1. AKI

menetlustoimingu peale saab kaebaja esitada tuvastamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi.

Kohus kontrollib, kas praeguses asjas esinevad HKMS § 45 lg-test 3 ja 4 tulenevad

kaebeõiguse piirangud menetlustoimingu ja vaideotsuse vaidlustamiseks. Kohus leiab, et

kaebuse saab lugeda HKMS § 47 lg-st 2 lähtudes tähtaegseks, arvestades kaebaja tahet läbida

enne kaebusega kohtusse pöördumist vaidemenetlus pärast Viru Vanglalt 16.12.2024

keelduva otsuse saamist.

7. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks, mis tähendab, et vaidlustatav haldusakt või toiming peab kuidagi rikkuma

kaebaja õigusi. Kaebajale peab kuuluma mõnest seadusest või muust õigusaktist tulenev

subjektiivne õigus, mida kaebaja soovib kaebuse esitamise kaudu maksma panna. HKMS §

121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõuete

osas ilmselgelt kaebeõigus.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 5 alusel justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21

kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“

(määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse

kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide

vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on

kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb

riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale

tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Riske hindav ametnik peab muu hulgas

analüüsima riskihinnangus ka kinnipeetava kuritegelikku käitumist (määruse nr 21 § 3 lg 4 p

1). Seega toimub riskihindamine individuaalse täitmiskava koostamise käigus ja seejuures

töödeldakse andmeid kinnipeetava varasemate kuritegude kohta.

3-25-2222

9. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et individuaalse täitmiskava koostamise

eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Kinnipeetava

individuaalne täitmiskava on tema karistuse täideviimise programm, milles hinnatakse

kinnipeetavaga seotud riske ning planeeritakse tegevusi ja abinõusid. Individuaalses

täitmiskavas sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub seetõttu

õiguskaitsevajadus. Vangla esitab individuaalses täitmiskavas kinnipeetava karistuse

täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja

haldusaktidest. Ka

individuaalses täitmiskavas

kirjeldatud andmetel kinnipeetava

kriminaalkaristuste kohta ei ole regulatiivset toimet. Andmetel ei ole iseseisvalt õiguste

tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning neil puudub vahetu mõju

kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks

vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse eraldi haldusaktide ja

toimingutega. Kui vangla tugineb mõne otsuse või toimingu tegemisel (sh mõne kaebaja

taotluse lahendamisel) täitmiskavas välja toodud asjaoludele, siis on kaebajal selle vaidluse

raames õigus esitada oma vastuväited ka täitmiskavas toodule. Seega ei ole praegu

täitmiskavasse kantud väidetavad ebaõiged andmed eraldiseisvalt vaidlustatavad (Riigikohtu

halduskolleegiumi 10.04.2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 13; halduskolleegiumi

17.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Halduskohtu 21.01.2019. a

määrus asjas nr 3-19-58, p 12; Tartu Halduskohtu 04.10.2019. a määrus asjas nr 3-19-1857, p-

d 6–7; Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2018. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 7–10 jne).

10. Mis puudutab kaebaja vanglasisest paigutamist, siis ka selles osas leiab kohus, et kaebaja

ei saa individuaalset täitmiskava ja seal sisalduvat ohuhinnangut vaidlustada ega nõuda sel

põhjusel uue individuaalse täitmiskava koostamist. Kohtupraktika põhjal on vanglal

kinnipeetavate ja vahistatute vanglasisese paigutamise osas avar kaalutlusruum (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-10-11 ja 19.01.2012. a otsus

asjas nr 3-3-1-76-11). Vangistust reguleerivad õigusaktid ei sisalda õigusnorme, millel saaks

rajaneda kaebaja õigus nõuda enda vanglasisest ümberpaigutamist vastavalt tema isiklikule

soovile. Kinnipeetaval võib olla vanglasisese ümberpaigutamise osas kaebeõigus juhul, kui

isik on paigutatud kokku teiste kinnipeetavatega tema põhiõigusi rikkudes, näiteks kui

kaebaja on paigutatud kokku tema elule või tervisele ohtliku isikuga. Seega, kui kaebaja leiab,

et tema jätkuv tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmine riivab tema põhiõigusi, siis ei

ole välistatud kaebeõigus vangla poolt kaebaja ümber paigutamata jätmise kohta tehtud

otsustuse vaidlustamiseks, mille raames saab kaebaja jällegi viidata individuaalses

täitmiskavas märgitud ohuhinnangu õigusvastasusele.

11. Kaebaja palus kaebuses võtta käesoleva asja juurde kriminaalasja nr 1-16-7572 toimik.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on nimetatud kriminaalasjas Viru Maakohus otsustanud

14.11.2025. a määrusega kaebaja vabastada temale Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu

27.05.2014. a ja Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015. a otsustega mõistetud ning Harju

Maakohtu 09.11.2016. a määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 48911 lg 1 p 1 alusel

lubatavaks tunnistatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega

käitumiskontrollile. Seega ei ole praegu kaebaja individuaalses täitmiskavas märgitud

ohuhinnangu tõttu olnud takistatud või raskendatud tema ennetähtaegne vabastamine.

12. Kohus selgitab veel, et kaebaja ei saaks eraldiseisvalt vaidlustada tema kohta

kriminaalmenetluste jaoks koostatud vanglapoolseid iseloomustusi. Iseloomustuste puhul ei

ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses ning nende suhtes ei

saa esitada HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudeid. Vangla koostatud iseloomustuste puhul on

tegemist kaebajale antavate hinnangutega, millel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja

kohustustele ning mis ei oma regulatiivset toimet. Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole

anda hinnanguid kriminaalmenetlustes esitatud tõendites kajastatud teabe tõelevastavusele

3-25-2222

(HKMS § 2 lg 1 ja § 4 lg 1). Kaebajal on võimalus esitada vastuväited vanglas tema suhtes

koostatud iseloomustustele konkreetseid kriminaalasju puudutavates kriminaalmenetlustes.

13. Kohus leiab, et AKI 07.04.2025. a teate ja vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine ei ole

praegu HKMS § 45 lg-st 3 ja 4 tulenevalt lubatav. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus nõuda Viru Vangla kohustamist parandama andmed kaebaja kohta koostatud

riskihindamises, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ka AKI 07.04.2025. a teate nr

2.1-1/25/16-36-5 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 30.05.2025. a vaideotsuse nr 2.3-6/25/703-

1513-5 tühistamiseks. AKI tegevus ei ole eraldiseisvalt ilmselgelt rikkunud kaebaja õigusi.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)