2-25-17496/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLahutada L.C ja C.E abielu, mis on sõlmitud 29.06.2007 Ida-Viru Maavalitsuses avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
Legislator headnote
AI generated2-25-17496/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Triin Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2025, Narva
Tsiviilasja number
2-25-17496
Tsiviilasi
L.C hagi C.E vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: L.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja
advokaat Aleksei Forstiman
Kostja: C.E (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
25.11.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada L.C hagi C.E vastu abielu lahutamise nõudes.
2. Lahutada L.C ja C.E abielu, mis on sõlmitud 29.06.2007 Ida-Viru Maavalitsuses
(Narva).
3. L.C nimeks jääb pärast otsuse jõustumist L.C.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
2-25-17496
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED
1. L.C (hageja) esitas Viru Maakohtule 17.10.2025 hagi C.E (kostja) vastu abielu lahutamise
nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 29.06.2007 ja poolte kooselu lõppes
29.09.2025. Lahutuse põhjuseks on armastuse puudumine ning psühholoogiline
väärkohtlemine. Kohtuväliselt ei ole abielu lahutamine õnnestunud.
2. Kostja esitas 17.11.2025 kirjaliku vastuse, milles ei tunnista hagi ja leidis, et pooltele
tuleks määrata leppimisaeg.
3.
25.11.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei olnud nõus
abielu lahutamisega ja soovis abielu säilitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et
hagi tuleb rahuldada.
5. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri
andmetel on poolte abielu sõlmitud 29.06.2007 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva) (dtl 4).
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
7. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu
lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks.
Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu
ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 25.11.2025 istungil ka
leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli
kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja soovib hagejaga
ära leppida. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada.
8. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam
võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam
abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks.
Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kedagi ei saa
sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu
lahutada.
9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu
kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud
ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
2 (3)
2-25-17496
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Maksing
kohtunik
3 (3)