2-25-14851/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-14851

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võla saamiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

1806,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja BB

Kostja: XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud

puuduvad.

3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas 09.09.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

mõista põhivõlgnevuse 1246,38 eurot, intressi 86,89 eurot, haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 151,54 eurot, viivised alates

10.09.2025 kuni põhinõude 1246,38 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 19,9% aastas.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Coop Pank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 17.03.2020 laenulepingu nr. X, mille

alusel sai kostja laenu 3400 eurot, intress 19,9% aastas, krediidi kulukuse määr 23,78% aastas.

3. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 31.12.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostjal olid tagastamata 10.10.2024, 10.11.2024,

10.12.2024 maksed. 29.01.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 29.01.2025 loovutas

esialgne võlausaldaja nõude hagejale. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostjal on tasumata

põhivõlgnevus 1246,38 eurot, intress 86,89 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, võla sissenõudmisega

seotud kulu 50 eurot, ja viivis perioodi 30.01.2025 – 09.09.2025 eest 151,54 eurot.

4. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Krediidiinfo kohaselt võlgnevused puudusid. Arvestati igakuiseid sissetulekuid 1166,70

eurot ja kohustusi 0. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust

ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Lähtudes

otsustusparameetritest, on esialgne võlausaldaja kontrollinud kostja krediidivõimekust. Antud

juhul ei ole aluseks olnud kostja pangakonto väljavõte. Kostja sai laenu enda kontole 3332 eurot.

Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 4502,18 eurot. Ümberarvestuse

kohaselt ei ole kostja võlas.

5. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud AETis 24.09.2025.

Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et antud asja saab lahendada

lihtsustatud korras.

6. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

7. Hagi hind on 1806,84 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1.

8. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS

§ 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2(4)

Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

10. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 17.03.2020 väikelaenulepingu X, mille alusel sai

kostja laenu 3400 eurot (dtl 14-24). Laen on summas 3332 välja makstud 17.03.2020 (dtl 25).

Seega on tõendatud, et laenuleping on sõlmitud ja, et kostja sai 17.03.2020 kätte laenu 3332

eurot.

Krediidi kulukuse määr

11. Lepingus (dtl 14) oli krediidi kulukuse määraks märgitud 23,78%, mis oli väiksem lepingu

sõlmimise hetkel kehtinud krediidi kulukuse määrast 61,83% (20,61%x3).

Nõude loovutamine

12. Tõendatud on, et nõue on loovutatud hagejale 29.01.2025, millest on kostjat teavitatud

29.01.2025 (dtl 27)

Vastutustundliku laenamise põhimõte

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama.

Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu

hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi

varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma

ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja

lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga

kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika

järgi.

14. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

15. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

16. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p

9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate

arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt

kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased

vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

17. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise

kohustust. Hageja on selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiinfo kohaselt võlgnevused puudusid. Arvestati

igakuiseid sissetulekuid 1166,70 eurot ja kohustusi 0. Pangakonto väljavõtet ei küsitud.

3(4)

18. Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul

ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks sellist kontrolli teostanud. Krediidiandja ei saa lähtuda

laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel

juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Seega on esialgne

võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 49,09% aastas. VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid.

20. Kostjale on lepingu alusel väljamakseid tehtud kokku 3332 eurot. Kostja poolt on lepingu

katteks tagasimakseid tehtud 4502,18 eurot, seega on nõue kostja poolt täies ulatuses tasutud.

21. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

22. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

24. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud

menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka

menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.

25. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

4(4)