2-25-16392/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-16392

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-16392

Tsiviilasi

A.R.-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: A.R. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX-i , xxxxx XXX; e-post: XXX)

Usaldusisik: Ivi Kalmet (Õpetaja 9a, 51003 Tartu;

772 1252; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja A.R.-i (isikukood: XXX)

pankrot 27.11.2024 kell 15.00 ning algatada A.R.-i kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Nimetada A.R.-i (isikukood: XXX) pankrotihalduriks Ivi Kalmet (Õpetaja 9a,

51003 Tartu; 772 1252; XXX).

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06.01.2026 algusega kell 11.30

pankrotihalduri büroos (Õpetaja 9a, 51003 Tartu). Üldkoosolekul saab osaleda

virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb pankrotihaldurile teada anda vähemalt 2 päeva

enne üldkoosoleku algust.

Kohtunik osaleb koosolekul videokonverentsi vahendusel Jõgeva kohtumajast.

4. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile (Õpetaja 9a,

51003 Tartu; 772 1252; XXX) kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja

tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

5. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankroti väljakuulutamise

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Teates tuleb märkida

järgmised asjaolud: pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise

kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, võlausaldajate esimese

PankrS § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele (pandiõigust või muud

tagatisõigust omav isik) oma nõuete esitamiseks; nõuete esitamise tähtaeg; selgitus,

et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil

esitamise õiguse ning, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril ja/või usaldusisikul esitada kord aastas kohtule aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 01.09.2026.

7. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Täitemenetlused lõpevad võlgniku pankroti välja kuulutamisega. PankrS § 31 lg-st 7

tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

2. Määrata A.R.-i maksejõuetusmenetluses osalenud usaldusisiku tasu suuruseks

825,84 eurot (km-ga).

3. Anda menetlusabi ja tasuda p-s 2 märgitud usaldusisiku tasu 825,84 eurot riigi

vahenditest. Usaldusisiku tasu maksta Ivi Kalmet arvelduskontole nr

EE291010010124158012.

4. Määrus saata p-s 3 märgitud usaldusisiku tasu välja maksmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate

avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste

määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

Asjaolud ja menetluse käik

A.R. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist koos

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik on vabaabielus ja tal on 5

alaealist last. Võlgnikule kuulub sõiduk väärtusega 4600 eurot. Võlgnik on viimase viie

aasta jooksul enne avalduse esitamist andnud õele laenu kokku 18 360 eurot, mida õde

maksab igakuiselt võlgnikule tagasi. Võlgnikule ei kuulu muud vara. Võlgniku

sissetulekuteks on töötasu 735 eurot ja peretoetus 910 eurot, kokku 1645 eurot. Võlgniku

igakuised kulud on 1645 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 42 976,54 eurot (millest kahe

laenu reaalne saaja on võlgniku õde). Võlgnik selgitas, et võttis laene, et tagada enda perele

minimaalsed igapäeva vajadused. Võlgnik lootis, et tema sissetulek kasvab elukaaslase toel,

kuid elukaaslasel on kohtutäituri nõuded. Lisaks palus õde abi, et saada laenu. Tookord õele

ei antud, siis võttis võlgnik enda nimel. Õde võttis septembris ühendust Bigbank AS-ga ja

küsis kas ta saaks laenu üle võtta, kuid Bigbank AS keeldus. Primero laen on võetud auto

tagatisel, kuid see oli halb tehing, sest sõiduk on suurte vigadega ja kasutada ei saa, vajab

kapitaalremonti. Sõiduk on Primero nimel ja laen võlgniku nimel. Primero pole nõus ise

sõidukit maha müüma ja nad tegid ettepaneku, et võlgnik ostaks neilt 25 000 euroga loa auto

müügiga/mahakandmisega tegeleda. Võlgnik elab oma perekonnaga laste isa venna majas.

Nende ülesandeks on tasuda igakuised kulud ja hoida maja korras. Võlgniku vanemad

andsid talle sularahas uue sõiduki ostmiseks raha, mis on kirjutatud võlgniku nimele.

Võlgnik vajab sõidukit igapäeva ülesannetega hakkama saamiseks – tööl käimiseks ja laste

transportimiseks.

Kohus algatas 10.10.2025 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning

omapoolse hinnangu.

Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuteks töötasu 626,60 eurot ja peretoetus 910

eurot, kokku 1536,60 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1375 eurot. Võlgnikul on

eeldatavaid kohustusi kokku 39 586,05 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduk (xxxxxxxxxxxxx,

xxxx.a) väärtusega 4600 eurot ning hõbesõrmus ja kõrvarõngad väärtusega 40 eurot.

Võlgnik on 05.04.2019-19.08.2024 võõrandanud 4 sõidukit mittelähikondsetele summas 450

eurot. Võlgnik võttis neist ühe auto tagatisel laenu. Võlgnik andis 02.08.2022 ja 12.08.2024

õele laenu summas 15 762,22 eurot. Võlgnik võttis enda nimel laenu Bigbankilt ja Bondoralt

ning andis laenuraha õele Axxxx A.R.-ile.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine.

Usaldusisiku sõnul ei ole võlgnikule kuuluv sõiduk eriline võlgade katteallikas, sest müügist

saadav tulem on väike ega lahenda probleemi. Ehete müügiväärtus ei kata müügiga seotud

kulu ning muu vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida, puudub. Kuna

võlgnikul on viis ülalpeetavat ja tema töötasu on väike, siis puudub arestitav sissetulek.

Laenatud raha on ära kulutatud ning sääste pole. Võlgnikul on teoreetiline nõue oma õe

vastu. Nõudeõiguse realiseerimine on tehtav, kuid positiivne rahaline tulem ei ole

garanteeritud. Laenu tagasimaksmise perspektiiv on väike, sest ka õde võib esitada

maksejõuetusavalduse ja taotleda kohustustest vabastamist. Õele võetud laenud

moodustavad võlgniku võlgadest ligi 40%. Usaldusisiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada,

kuna võlgniku tegevusel on tahtliku maksejõuetuse põhjustamise tunnused. Võlgnik võttis

suured laenud ja andis need edasi laenukõlbmatule lähikondsele. Võlgnik on teatanud, et on

nõus maksma võlgade katteks 100 eurot kuus. Võlgnik on korduvalt rõhutanud, et auto

peaks alles jääma viie lapse tõttu. Kuigi auto vajab remonti, pole võlgnik nõus sellest

loobuma. Usaldusisiku hinnangul oleks õige, et kogu müügiväärtust omav vara müüakse. Ei

saa olla nii, et võlgadest vabastatakse, aga vara jääb võlgnikule alles. Võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, kuid on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist tahtliku või raske

hooletuse tõttu, kuna andis saadud kaks laenu edasi õele. Usaldusisik märkis, et võlgniku

õde oli pöördunud 26.09.2025 Bigbank poole laenu ümbervormistamisseks, kuid pank

keeldus sellest. Pank andis usaldusisikule teada, et alates lepingu sõlmimisest 26.09.2022

kuni 29.09.2025 pole toimunud ühtegi pöördumist seoses lepingu ümber kirjutamisega.

29.09.2025 pöördus võlgniku õde Bigbanki poole, pank vastas, et olemasoleva lepingu

puhul pole lepingu omanikku võimalik muuta. Võlgniku õde on taotlenud vahemikus 2019-

2024.a laenu Bigbankilt, kuid on saanud negatiivse vastuse. Usaldusisikule edastati päev

enne vara nimekirja esitamist allkirjastatud dokument, milles oli kirjas, et Axxxx A.R. tasub

laenu põhiosa koos kõigi kõrvalkohustustega osamaksetena. Võlgniku õe töötasu suurus ei

ole teada. Ta on tasunud graafikujärgseid makseid 2022.a augustist kuni käesoleva aasta

maini. Kahe laenu osamaksed on 319 eurot. Usaldusisiku hinnangul pole võlgniku õel

piisavalt sissetulekuid, et oma kohustust täita, sest võlgnik on pärast laenatud raha õele veel

raha üle kandnud, kuid pole kõike tagasi saanud (kandis 1190 eurot, sai tagasi 937 eurot).

Võlgnik ei ole avaldanud, et õde hakkaks laenu osamakseid tasuma pankrotivara hulka.

Võlgnik ei ole menetluses üles näidanud huvi pakkuda välja arvestatavaid menetluskulude

katteallikaid ja võlgade rahuldamise võimalusi. Võlgnik on laenu andmisel teadliku

tegevusega põhjustanud võlausaldajate kahjustumise ning pole tegelikult valmis menetlusse

panustama. Usaldusisik tegi võlgnikule ettepaneku, et õde maksaks igakuised osamaksed

pankrotivara hulka, kuid pigem ei soovi kumbki sellisest panustamisest usaldusisikuga

tõsiselt rääkida. Kui kohus peab vajalikuks kuulutada välja võlgniku pankrot, siis tuleks jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata, sest võlgniku poolt raha edasi

laenamist laenukõlbmatule, ilma tagatiseta saab nimetada võlausaldajate vara raiskamiseks.

Võlgnik ei olnud nõus allkirjastama vara- ja võlanimekirja.

Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et nimekirjas oli kirjutatud, et võlgnik pole õega rääkinud

sellest, et õde maksaks pankrotipessa, aga neil oli sellest juttu ja õde on nõus sinna maksma.

Õde oleks nõus 400 euroga. Võlgnikul on õega kirjalik leping, aga seda konkreetselt kirjas

pole, et suuremat kuumakset teha. Õde on praegu maksnud mõlema lepingu eest 319 eurot.

Õde on teadlik sellest, et ta peab nüüd kiiremini tagasi maksma. See oligi ainuke põhjus,

miks võlgnik nimekirja ei allkirjastanud. Võlgnik võttis õele laenu, sest tahtis teda aidata.

Õde töötab klienditeenindajana, tal pole pankrotimenetlust. Neid laene oli vaja, et teha

refinantseerimine. Võlgnikul on elukaaslane, kes maksab elektri eest ja aitab süüa osta.

Võlgnik ei tea täpselt elukaaslase panuse ega sissetuleku suurust. Ta sissetulek jääb pigem

800 euro ringi, töötab metsas. Varasemate eelarve kalkulatsioonide põhjal oli elukaaslase

panus umbes 400 eurot kuus. Neil on kahepeale 5 last. Võlgnik ei tea, mida elukaaslane

ülejääva rahaga teeb. Juunis võlgniku arvele laekunud summa oli xxxxxxxxxxx

koondamisraha. Täiturite juures tal asju ei ole. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Usaldusisik selgitas, et tegi erinevaid ettepanekuid, et teada saada, kuidas planeeritakse

makseid teha. Võlgnikult oli viimane info, et küsigu usaldusisik ise õe käest. Usaldusisik oli

seisukohal, et kokkulepped peab tegema võlgnik ning usaldusisik ise kolmandate isikute

käest ei küsi ega saa neid ka millekski kohustada. Usaldusisiku tegi arvutused kolme aasta

peale ja kuumakse tuli peaaegu 500 eurot. Tagasisidest ta võlgnikult ei saanud ja kõik oli

väga ebamäärane. Usaldusisik lisas toimikusse ka lepingu, mis on väga ebamäärane. Nad on

kokku leppinud algse laenulepingu tähtaegadest lähtuvalt, mitte võlgniku maksejõuetuse

avaldusest tulenevalt.

Kohtu põhjendused

Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast

avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli

võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on

esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud

menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine

võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega.

FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu.

Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku

ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku

ainsaks varaks on töötasu 626,60 eurot ja peretoetus 910 eurot, kokku 1536,60 eurot, millele

ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku kohustused on kokku üle 39 000 euro. Võlgnikul ainsaks

realiseeritavaks varaks on sõiduk väärtusega 4600 eurot, mis ärakuulamisel avaldatu

kohaselt vajab remonti. Selle müügist saadav kasu suurus pole täpselt teada, kuid ei kataks

eeldatavalt isegi veerandit võlgadest. Eeldatavalt on võlgnikul tagasinõudeõigus õe vastu,

kuna võlgnik võttis laenu enda nimel ning andis saadud laenu õele. Võlgniku õde on nõus

maksma võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel laenumakseid pankrotivarasse.

Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning

välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus leiab, et võlgnik ei tegutsenud õele laenu andes

tahtlikult ja teadlikult võlausaldajate huve kahjustades. Võlgnik soovis õde aidata ning õde

on siiani laenumakseid tasunud. Seega ei esine kohtu hinnangul takistusi võlgniku pankroti

väljakuulutamisel.

Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel ka võimalik algatada kohustustest

vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest

keeldumiseks hetkel ei esine. Võlgnik on sõlminud õega kirjaliku kokkuleppe laenude

tasumise osas, kuid kokkulepet tuleb kohtu hinnangul konkretiseerida ning sõlmida uus

kirjalik kokkulepe konkreetsete osamaksete ja tähtaegade osas.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg

1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud

käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus

kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud

täitemenetlused lõppevad.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06.01.2026 algusega kell

11.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes

soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2

päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ivi Kalmeti, kes vastab haldurile seaduses

ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti

välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi:

-

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb

üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni

haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja

lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1);

-

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2);

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1);

-

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1);

-

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise

tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42);

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48).

-

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2).

-

Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises (FIMS § 46).

-

Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande (FIMS § 46 lg 3).

-

Võlgniku kohustused

: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile

abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud

kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti (PankrS § 89).

-

Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise

menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta

(FIMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9).

-

Võlausaldajad

samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab

vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab

sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja

ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud

FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 825,84 eurot (sh km).

Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu

alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka

usaldusisikule.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 10 h (20

pooltundi). Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66€/tund (33 €/pooltund).

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja

keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt

arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja

mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäärasid. Kohus

määrab usaldusisiku tasuks 666 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 825,84 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks

määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel.

Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui

võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas,

kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse

riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest,

s.o 825,84 eurot (sh km).

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja

maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt

kohaldada ka usaldusisikule.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik