2-24-6797/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6797

Kohtuasi

X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase kaebus

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 17.04.2024 otsuse

peale täiteasjas nr 025/2020/1748

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. augusti 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase ja T.U

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X.Q (isikukood XXX, pankrotis) pankrotihaldur

Ene Ahas

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

(registrikood 14522096), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Paul Keres ja Aleksander Muru

Puudutatud isik II Swedbank AS (registrikood

10060701), lepinguline esindaja Birgit Juhanson

Puudutatud isik III T.U (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Reet Vokk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 9. augusti 2024 määrus jätta muutmata.

2. X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase ja T.U määruskaebused jätta

rahuldamata.

3. Jätta Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluskulud ja Swedbank AS-i

menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades X.Q (pankrotis)

pankrotihaldur Ene Ahase ja T.U kanda. X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene

Ahase ja T.U menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.

4. Mõista X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahaselt Tallinna kohtutäitur Kaire

Põltsi kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 135 eurot ja

viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Mõista T.U-lt Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud summas 135 eurot ja viivis menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Swedbank

AS-il

puuduvad

kindlaksmääratavad

menetluskulud

ringkonnakohtus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X.Q (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas (avaldaja) koos T.U-ga (puudutatud isik III)

esitasid 29.04.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (puudutatud

isik I, kohtutäitur) 17.04.2024 otsuse peale täiteasjas nr 025/2020/1748. Avaldaja palus

tühistada kohtutäituri 17.04.2024 otsuse ning tunnistada kohtutäituri tegevuse 13.03.2024

enampakkumise välja kuulutamisel ebaseaduslikuks. Harju Maakohus keeldus 29.05.2024

määrusega puudutatud isiku III kaebuse menetlusse võtmisest ning võttis menetlusse avaldaja

kaebuse ning kaasas asjast puudutatud isikutena menetlusse kohtutäituri, sissenõudja

Swedbank AS-i (puudutatud isik II) ja täitemenetluse osalise T.U (puudutatud isik III).

1.1. Kaebuse kohaselt teavitas kohtutäitur 13.03.2024, et on välja kuulutanud enampakkumise

korteriomandile (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX . Avaldaja esitas avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks ja enampakkumise tühistamiseks, tuues muu hulgas välja, et

kohtutäitur jätkab alusetult pankrotivõlgniku X.Q suhtes täitemenetlust ja on asunud

alusetult müüma (pankroti) vara, milleks puudub seadusest tulenevalt igasugune alus.

1.2. Kohtutäitur koostas 17.04.2024 otsuse, milles ei nõustunud, et korteriomand kuulub

pankrotivara hulka, sest Harju Maakohtu 20.10.2022 otsusega tunnistati tsiviilasjas nr 2-16-

9435 sõlmitud kohtulik kompromiss vara jagamise kohta tervikuna kehtetuks ning tühistati

05.05.2021 kohtumäärus. Lisaks määras kohus, et 05.05.2021 kohtumääruse alusel tehtud

kinnistu omanikukanne X.Q kohta kustutatakse. Otsus on jõustunud 04.03.2024. Toodud

kohtulahendi alusel muutus korteriomand taas X.Q (pankrotis) ja puudutatud isiku III

ühisomandiks. Seega ei ole korteriomand enam X.Q (pankrotis) pankrotivara ning

pankrotihaldur ei saa seda pankrotimenetluses müüa. Veel märkis kohtutäitur, et on võlgnike

ühisvara arestinud juba 2020. aastal ning vara realiseerimiseks annab aluse õiguspäraselt

algatatud täitemenetlus.

1.3. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri käsitlus sellest, nagu Harju Maakohtu 25.03.2022

otsus tsiviilasjas nr 2-22-4446 annaks kohtutäiturile aluse kuulutada välja 13.03.2024

enampakkumine vaidlusalusele korteriomandile, on ebaõige. Kohtulahend ise ei loo

omandiõigust. Selleks, et väita, et kinnisasi on avaldajate ühisvara, peab olema tehtud

kinnistusraamatus vastav kanne. Kinnistusraamatu kannet omaniku muudatuse tegemiseks

enampakkumise välja kuulutamise ajal ei olnud ja see on tehtud alles 03.04.2024.

Puudutatud isiku III seisukoht

2. Puudutatud isik III palus kaebuse rahuldada. Kuna puudutatud isik III ei olnud kinnisasja

omanikuks juba alates 23.08.2021 (s.o ajast, mil X.Q (pankrotis) kanti ainuomanikuna

kinnistusraamatusse), ei saanud tema suhtes läbi viia täitetoiminguid, sh välja kuulutada

13.03.2024 enampakkumist. Samamoodi ei saanud täitetoiminguid läbi viia ka X.Q

(pankrotis) suhtes. Kinnisasjast sai alates 23.08.2021 pankrotivara, ning täitemenetlus tuli

kohtutäituril lõpetada TMS § 51 alusel. Sellise aluse, millega kohtutäitur oleks saanud lugeda

X.Q (pankrotis) ja T.U kinnisasja omanikeks, oleks saanud kohtutäiturile anda üksnes kanne

kinnistusraamatus, millega oleks olemasolevat kannet muudetud või parandatud. Harju

Maakohtu 25.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-4446 ise ei loo omandiõigust.

Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistusraamatu kannet omaniku muudatuse kohta

enampakkumise välja kuulutamise ajal ei olnud ja see on tehtud alles 03.04.2024.

Kohtutäituri seisukoht

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

3.1. Korteriomand muutus taas abikaasade ühisvaraks, kui jõustus Harju Maakohtu otsus

tsiviilasjas nr 2-22-4446. Ühisomandi tekkimiseks ei olnud vajalik kinnistusraamatu kannet,

vaid abikaasade endine olukord ehk korteri ühisomand taastus jõustunud kohtulahendi alusel.

Pealegi on tänaseks uus omanikukanne tehtud.

3.2. Kuna tegemist on abikaasade ühisvaraga, siis pankrotiseaduse (PankrS) § 36 lg 1 järgi ei

ole pankrotihalduril enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust.

See õigus on kohtutäituril, kes saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse

seadustikus sätestatud korda arvestades. Kohtutäitur on abikaasade ühisvara arestinud juba

2020.a ning arestimisakti ei ole tühistatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 9. augusti 2024 määrusega kaebuse kohtutäituri 17.04.2024 otsuse

peale täiteasjas nr 025/2020/1748 rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja

kanda ning mõistis avaldajalt kohtutäituri kasuks välja 1050 eurot ja puudutatud isiku III

kasuks 854 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

4.1. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur avaldas 13.03.2024 täitemenetluses enampakkumise

teate vaidlusaluse kinnisasja müümiseks. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse

enampakkumise läbiviimise osas, mille kohtutäitur jättis 17.04.2024 otsusega rahuldamata.

Kohtute infosüsteemi vahendusel ja kohtule esitatud tõendite alusel tuvastas kohus, et

tsiviilasjas nr 2-16-9434 kinnitas Tartu Maakohus puudutatud isiku III ja avaldaja vahel

kompromissi, mille kohaselt pooled leppisid mh kokku jagada puudutatud isiku III ja X.Q

ühisvara selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr

XXXXXXXX sisse kantud korteriomand asukohaga XXX jääb X.Q ainuomandisse.

Tsiviilasjas nr 2-22-4446 tegi Harju Maakohus 20.10.2022 otsuse, millega mh tunnistas

kehtetuks tsiviilasjas nr 2-16-9434 sõlmitud kohtuliku kompromissi täies ulatuses ning

tühistas 05.05.2021 kohtumääruse. Otsus jõustus 04.03.2024.

4.2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu

rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus asus seisukohale, et kui

tehing on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, siis on see samamoodi nagu ka tühine tehing

kehtetu algusest peale. Tühise ja tühistatud tehingu õiguslikud tagajärjed on sarnased.

Arvestades, et kohus tunnistas kehtetuks kompromissi määruse, taastus kompromissi

kinnitamisele eelnenud kinnisasja omandi seis tsiviilasjas nr 2-22-4446 04.03.2024

jõustunud kohtulahendi alusel.

4.3. Kaebusest ega kohtule esitatud materjalidest ei selgu, et vaidlusalune kinnisasi kuuluks

X.Q (pankrotis) lahusvara hulka. PKS § 27 lg 6 sätestab, et vara ese loetakse abikaasade

ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara

hulka. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 tehtud otsuse p-s 10 asunud seisukohale, et

kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks ei ole mõlema abikaasa kandmine

kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena.

4.4. PankrS § 122 lg 1 viimane lause sätestab, et võlgniku pankrotivara hulka kuulub temale

ühisvara jagamisel jääv osa ühisvarast. Seega ei saa enne ühisvara jagamist ühisvara hulka

kuuluvate esemete valitsemine ja käsutamine minna PankrS § 36 lg 1 alusel üle

pankrotihaldurile. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 tehtud otsuse p-s 16 asunud

seisukohale, et abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist

abikaasa pankrotivara hulka. Pankroti väljakuulutamisega moodustub PankrS § 35 lg 1 p 1

järgi küll võlgniku varast pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi

esmalt jagada, abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena

võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka (vt ka RKTKo 27.10.2004, 3-2-1-

99-04, p 25). Sellest tulenevalt ei ole pankrotihalduril enne ühisvara jagamist võlgnikule

kuuluva ühisvara käsutamise õigust PankrS § 36 lg 1 järgi ning ta ei saa seaduse järgi

abikaasade ühisvara jagamiseks avalikku enampakkumist korraldada ega ka abikaasade

solidaarkohustusi võlausaldajale täita. Eelnevast tulenevalt ei saanud kohtutäitur asuda

enampakkumise väljakuulutamise ajal seisukohale, et kinnisasi võiks kuuluda X.Q

(pankrotis) pankrotivara hulka. Enne ühisvara jagamist on võlgnikule kuuluva ühisvara

käsutamise õigus kohtutäituril, kes saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse

seadustikus sätestatud korda arvestades.

4.5. Võlgnik X.Q (pankrotis) suhtes 28.04.2020 algatatud täitemenetluse nr 025/2020/1748

aluseks on hüpoteegi seadmise lepingud 29.11.2005 nr 9868; 23.12.2004 nr 6283; 28.01.2005

nr 504; 18.01.2007 nr 334; 18.012008 nr 252; 18.08.2008 nr 3019, Tartu Maakohtu

17.08.2016 otsus tsiviilasjas 2-14-11743, Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-6630 ja sissenõudja puudutatud isiku II avaldus. Võlgnik T.U suhtes on

28.04.2020 algatatud täitemenetluse 025/2020/1748 aluseks Tallinna Ringkonnakohtu

30.10.2019 otsus tsiviilasjas 2-18-6630 ja puudutatud isiku II avaldus. Seega oli kohtutäituril

TMS § 14 lg 1 ja 2 alusel õigus pöörata sissenõue abikaasade ühisvarale, sh vara arestida ning

korraldada ühisvarasse kuuluva kinnisasja osas enampakkumine.

Määruskaebused

5. Avaldaja ja puudutatud isik III esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused, milles

paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldaja kaebus

rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kohtutäituri kanda.

5.1. Määruskaebuste kohaselt ei nõustu avaldaja ja puudutatud isik III maakohtu lahendis

märgituga, et kohtutäitur sai enampakkumise väljakuulutamise ajal lähtuda sellest, et

kinnisasja ei ole poolte kokkuleppel jäetud X.Q (pankrotis) ainuomandisse. Kohtutäitur ei

saa tulenevalt täitemenetluse formaliseeritusse printsiibist asuda otsustama, et kohtuotsusega

tühistatud tehingu osas ei tule kinnistusraamatus omanikukannet muuta. Kohus on tehingu

tühistanud ja ka otsuses märkinud, et kinnistusraamatus tuleb omanikukanne X.Q osas, mis on

sisse kantud 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel,

kustutada. Seega oli ka kohtuotsusega ebaõige kande kustutamine ettenähtud. Kohtutäituril on

kohustus lähtuda kinnistusraamatu kandest.

Menetluse edasine käik

6. Kohtutäitur palus jätta määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitajate

kanda.

7. Puudutatud isik II oli seisukohal, et avaldaja ja puudutatud isik III tegutsevad üksnes

eesmärgiga täitemenetlust venitada. Vastavalt 17.04.2024 koostatud aktile tunnistati

enampakkumisel parimaks pakkujaks OÜ Harju Logistika, kes jättis ostuhinna tasumata,

Kohtutäitur koostas 20.05.2024 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Seega kaebus,

millega vaidlustatakse täitetoimingut (09.04.2024 alanud ja 17.04.2024 lõppenud

enampakkumist), on vara müümise kontekstis tagajärjetu, sest enampakkumine on nurjunud

ning esitatud kaebustega ei ole vajalik kohtutäituri täitetoimingut vaidlustada.

8. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastusena

määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur 28.04.2020 algatanud täitemenetluse

täiteasjas nr 025/2020/1748, milles on võlgnikeks abikaasad X.Q (pankrotis) ja puudutatud

isik III. Täitemenetlus algatati hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks võlgnike ühisvaraks

oleva XXX, Tallinnas asuva korteriomandi suhtes. Pärast täitemenetluse algatamist kinnitati

05.05.2021 tsiviilasjas nr 2-16-9435 avaldaja ja puudutatud isiku III vahel sõlmitud kohtulik

kompromiss, millega jagati abikaasade ühisomandisse kuuluv kinnisasi selliselt, et

korteriomand jäeti X.Q (pankrotis) ainuomandisse ning X.Q (pankrotis) kohustus hüvitama

puudutatud isikule III kinnisasja müügitulemist 50%, mis jääb järele pärast kulude (maamaks,

müügikulud, halduskulud – maksimaalselt 15% müügihinnast) ja koormavate

hüpoteegipidajate nõuete täitmist. Nimetatud kohtulahendi alusel kanti 23.08.2021

kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna X.Q (dtl 87-88).

10.1. Harju Maakohus rahuldas 20.10.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-4446 sissenõudja

hagi osaliselt ning tunnistas tsiviilasjas nr 2-16-9434 sõlmitud kohtuliku kompromissi

tervikuna kehtetuks ning tühistas 05.05.2021 kohtumääruse. Resolutsioonis märgiti, et

13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel sisse kantud kinnistu

omanikukanne X.Q kohta kustutatakse. Maakohtu otsus jõustus 04.03.2024.

Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on 20.10.2022 kohtuotsuse alusel kinnistusraamatus

muudatused sisse viidud 03.04.2024. Muudatuse tulemusena taastus olukord, mille järgi oli

kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud X.Q üksi (dtl 87-88).

10.2. Kohtutäitur teavitas 13.03.2024, et müüb X.Q-le (pankrotis) ja puudutatud isikule III

kuuluva korteriomandi elektroonilisel enampakkumisel. Enampakkumine algab 09.04.2024

kell 11.00 ja lõpeb 17.04.2024 kell 11.00 (dtl 8). Avaldaja on palunud maakohtule esitatud

kaebuses tunnistada kohtutäituri tegevuse enampakkumise väljakuulutamisel ebaseaduslikuks.

Määruskaebemenetluses on pooltel vaidlus selle üle, kas kohtutäituril oli õigus kuulutada

vaidlusaluse kinnisasja osas enampakkumine välja olukorras, kus kinnistusraamatus

05.05.2021 kohtumääruse alusel X.Q kohta sisse kantud omanikukannet ei olnud veel

kustutatud.

11. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et võlgnikest abikaasade ühisomand

korteriomandi suhtes taastus kohtuotsuse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-22-4446, s.o

04.03.2024.

11.1. Praegusel juhul tunnistas Harju Maakohus 20.10.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-4446

sissenõudja avalduse alusel tagasivõitmise korras kehtetuks X.Q (pankrotis) ja puudutatud

isiku III ühisvaraks olnud korteriomandi jagamise kohta sõlmitud kohtuliku kompromissi.

Asjaõiguslepingu tühisuse, tühistamise või kehtetuks tunnistamise (s.o kehtetuse) korral ei ole

sel TsÜS § 84 lg 1 esimese lause ja § 90 lg 1 kolmanda lause järgi õiguslikke tagajärgi, st

sellega taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning seda ka vaatamata

võimalikule muudatust kinnitavale kinnistusraamatu kandele (Asjaõigusseadus I komm

(2014), § 641 p 3.3.10.5). Riigikohus on selgitanud, et tagasivõitmise hagi vastab

kujundushagi tunnustele osas, kus hagis on nõutud tehingu kehtetuks tunnistamist. Tehingu

tagasivõitmise hagi kohta tehtud kohtulahend on kujundusliku toimega. Tehingu kehtetuks

tunnistamisega kujundab kohus kohtulahendiga pooltevahelise õigussuhte alates kohtulahendi

jõustumisest ümber. Ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise üks tagajärg on see, et ühisvara

jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud

esemed on endiselt abikaasade või lahutatud abikaasade ühisvara hulgas (RKTKo 06.12.2023,

2-20-5103, p 12.1-13).

11.2. Asjaolu, et kohtutäitur ei oodanud kinnistusraamatu kande kustutamiseni, ei muuda

kohtutäituri tegevust õigusvastaseks. Sealjuures oli konkreetse enampakkumise toimumise

algusajaks (09.04.2024) ka kinnistusraamatus varasem olukord taastunud. PKS § 25 järgi

lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse ketstel omandatud esemed

ning abikaasade muud varalised õigused. Kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise

eelduseks ei ole mõlema abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena

(RKTKo 11.04.2016, 3-2-1-164-05, p 10). Ka praegusel juhul ei ole tsiviilasjas nr 2-22-4446

tehtud kohtuotsusega kantud puudutatud isikut III ja X.Q (pankrotis) kinnistusraamatusse

ühisomanikena. TMS § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade ühisvarale sissenõude pööramine

lubatav, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS

§ 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue

rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kuna praeguses täiteasjas oli olemas

täitedokument mõlema abikaasa kohta, võis kohtutäitur pöörata sissenõude võlgnikest

abikaasade ühisvaraks olevale korteriomandile ning kinnisasjale sissenõude pööramiseks ei

olnud eelnevalt vajalik ühisvara jagada. Maakohus viitas õigesti, et ühisvara hulgas olevad

esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist võlgniku pankrotivara hulka (RKTKm 16.04.2021, 2-

20-4817, p 15), mistõttu ei olnud enampakkumise väljakuulutamine välistatud ühe abikaasa

pankrotimenetluse tõttu.

12. Ülaltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohtutäitur ei ole

enampakkumise väljakuulutamisel käitunud õigusvastaselt. Lisaks on puudutatud isik II

toonud välja, et vastavalt vaidlusalusel enampakkumisel parimaks pakkujaks tunnistatud OÜ

Harju Logistika jättis ostuhinna tasumata ning enampakkumine nurjus (TMS § 99 lg 1 p 3).

Seega oli vaidlusalune enampakkumine tagajärjetu ning kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks

puudus sisuline vajadus. Kinnistusraamatust nähtuvalt on 09.12.2024 kohtutäituri avalduse

alusel kinnisasja omanikuna sisse kantud Brilliant Fund Investment OÜ ning alates

01.04.2025 kinnisasja omanikena sisse kantud Mittetulundusühing Mitra ja Eesti People to

People.

13. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata.

Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kohtutäituri ja

puudutatud isiku II menetluskulud võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku III kanda

ning avaldaja ja puudutatud isiku III menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

13.1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtutäitur on

19.09.2024 esitatud vastuses palunud määrata kohtutäituri menetluskulude rahaliseks

suuruseks 270 eurot. Käibemaksu hüvitamist ei ole taotletud. Arvestades määruskaebusetele

esitatud vastuse sisu ja mahtu, võib pidada 1,5 tunnist ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks.

Kohtutäiturile on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot, mis jääb ringkonnakohtu

hinnangul keskmise turuhinna raamesse. Seega tuleb avaldajalt ja puudutatud isikult III

kummaltki kohtutäituri kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu summas 135 eurot

(270/2). Kohtutäitur on palunud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb TsMS §

177 lg 4 alusel avaldajalt ja puudutatud isikult III välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik II ei ole menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)