2-25-6415/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

27.11.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-6415

Tsiviilasi

Bondora AS hagi XX vastu võla saamiseks

Hagihind

11 860,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat KK

Kostja: XX (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista XX-ilt Bondora AS kasuks lepingust nr X tulenev põhivõlgnevus 8056,10 eurot,

intress 871,73 eurot, lepingu haldustasu 212,64 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, viivis 826,65

eurot.

3. Välja mõista XX-ilt Bondora AS kasuks viivis 23,38% aastas põhivõlgnevuselt alates

26.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 7229,45

eurot.

4. Jätta menetluskulud XX kanda.

5. Välja mõista XX-ilt Bondora AS kasuks menetluskulu 1495,50 eurot, millest 840 eurot on

riigilõiv ja 655,50 eurot õigusabikulud.

6. Välja mõista XX-ilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hagi nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista:

a.

võlgnevuse 9977,12 eurot, millest 8056,10 eurot on tagastamata krediidisumma, 871,73

eurot sissenõutavaks muutunud intress, 212,64 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot

sissenõudmiskulud ning 826,65 eurot viivis;

b.

põhinõudelt 8056,10 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest viivise 23,38% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 10.10.2022 laenulepingu X, mille alusel kostja sai laenu 10 632 eurot

(632 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks).

Leping on sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse

keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-

ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas

vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks),

sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist)

kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi

ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk). Seega on leping sõlmitud

vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu lepingueelse teabe ja tegi oma

veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Kostja

on laenud ka kätte saanud ja asunud neid kasutama.

3. Lepingu nr X krediidi kogukulumäär on 37,52%. Laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue

kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla

kolmekordse seadusjärgse määra.

4. Hageja analüüsis lepingueelselt kostja laenuvõimet ja selle tulemusel veendus, et kostja on

laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku ja edastas pangakontoväljavõtted. Hageja

kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud

maksehäireid. Hageja selgitas välja, et kostjal puudusid laenutaotluse esitamise hetkel

maksehäired, sissetulek oli 1999,98 eurot, igakuised kohustused 0 eurot, elamiskulud 599 eurot.

Vaba raha jäi 1063,49 eurot. Hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohustust.

5. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on

jätnud osaliselt/täielikult tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 25.06.2024,

22.07.2024, 23.08.2024, 22.09.2024, 23.10.2024 ja 25.11.2024 osamaksed. Kuivõrd kostja ei

tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 26.11.2024

avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja

ees järgmine: (i) põhinõue 8056,10 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu

ülesütlemiseni 871,73 eurot; (iii) haldustasu 212,64 eurot; (iv) sissenõudmiskulud 10 eurot; (v)

viivis 826,65 eurot, kokku 9977,12 eurot.

Kostja vastus

6. Kostjal ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas. Kostja tunnistab hagi õigeks. Kostjal

ei ole taotluseid ega vastuväiteid, küll aga küsimus seoses hageja poolt esitatud Exceli tabelitega

– kostja neist aru ei saa, kuupäevad ja summad ei klapi. Kostja on nõus kompromissiks ent on

hetkel töötu ja ettevõtlusega enam ei tegele, seega pole võimalik summasid koheselt tasuda.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

8. Hageja ja kostja sõlmisid 10.10.2022 laenulepingu, mille alusel kostja sai 10 632 eurot laenu,

millest 632 eurot on arvestatud lepingutasu katteks (tasaarvestatud laenu väljastamisel). Laen on

kostjale välja makstud lepingu sõlmimise päeval (dtl 238). Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat

laenu tagasimaksmise kohustust, edastas hageja kostjale 24.10.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse

ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 23.11.2024 (dtl 239-240). Kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 26.11.2024 avaldusega erakorraliselt üles (dtl 241-

243).

9. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti

kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega

kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

10. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS §

406² lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal oli seega

3x16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 37,52% (dtl 228). Kohus tuvastab, et krediidi kulukuse määr ei

ületanud krediidi väljastamise hetkel seadusega kehtestatud piirmäära.

11. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Lepingu sõlmimisel ajal

kehtinud ja praegu kehtiva võlaõigusseadise kohaselt krediidiandja on enne lepingu sõlmimist

kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama

(VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

Kohus selgitas 28.04.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et

laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning

neid asjaolusid tõendada (dtl 169-172). Hageja on selgitanud ning tõendanud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist. Toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et hageja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule krediiditoimiku väljavõtte,

milles sisaldub mh hageja poolt analüüsitud kostja pangakonto väljavõte. Kohtule ei nähtu kostja

pangakonto väljavõttelt asjaolusid, mis võiksid välistada kostjale laenu väljastamist.

12. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, ning ei ole rikkunud VÕS §

4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

13. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata

põhivõla 8056,10 eurot. Lepingu ülesütlemine 26.11.2024 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja oli

võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega ning kostjat oli varasema kirjaga hoiatatud lepingu

ülesütlemise eest. Ülesütlemine oli kooskõlas lepingu punktiga 13.2.1 ja VÕS §-ga 416.

14. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi

esitamiseni aastase intressi määraga võrdses viivisemääras. Lepingus nr X olid pooled leppinud

kokku viivisemääras 23,38% aastas. Kostja lepingust tulenev viivisevõlgnevus tasumata

krediidisummalt 8056,10 eurot on 826,65 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. VÕS § 113 lg 1

kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu

eritingimuste p-s 1.20 on välja toodud intressimäär ning laenulepingu üldtingimuste p 9.1 alusel

leppisid pooled kokku, et laenuandja võib nõuda viivist eritingimustes kokku lepitud

intressimäärale vastavas määras. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja ei ole

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, puudub alus lepingus kokku lepitud viivisemäära

vähendamiseks.

15. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivise 826,65 eurot ning edasiulatuva viivise intressi määraga võrdses

viivisemääras alates hagiavalduse esitamisest, 26.04.2025, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid

mitte suuremas summas kui 7229,45 (8056,10-826,65).

16. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus

nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise

kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingus nr X on pooled kokku leppinud

intressimääraks 23,38% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus kokku 871,73 eurot. Kohus leiab, et

hageja intressivõlgnevus on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 871,73

eurot.

17. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 10 eurot. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et

lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe

meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude

hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes

nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutstegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel (ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagasite andja kohta) täiendavalt sissenõudmiskulu, mille määrad on

sätestatud VÕS § 113² lõikes 2. Lisaks on hageja veebilehel toodud välja hinnakiri seoses

meeldetuletuskirjadega. Lepingu p 13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla

sissenõudmise kulud. Hageja poolt on tasulised meeldetuletuskirjad saadetud kostjale 26.08.2024,

26.09.2024. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 10 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Kohus

mõistab vastava kulu kostjalt hageja kasuks välja.

18. Hageja nõuab kostjalt haldustasu tasumist. Lepingus on pooled leppinud kokku haldustasus,

mis on 4% laenusummast aastas. Hageja nõuab haldustasu 212,64 eurot. Haldustasu on arvestatud

perioodi 25.06.2024 kuni 25.11.2024 eest. Kohus leiab, et hageja haldustasu nõue on põhjendatud

ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja haldustasu 212,64 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

21. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

22. Kohus määrab mõista välja kostjalt hageja kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu

1495,50 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 655,50 eurot õigusabikulud. Kohus leiab, et hageja

lepingulise esindaja ajakulu ning tunnitasu on põhjendatud ja vastavuses toimiku materjalidega.

Riigilõivu tasumist on kohus kontrollinud e-toimiku kaudu.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

24. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik