Legislator Case Law & Legislation
2-24-1141/56 AI generated

2-24-1141/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-1141/56
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta osaühingu Dzali kanda. Rahaliselt avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Legislator headnote

AI generated

2-24-1141/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Rahaliselt avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Keywords

AI generated
valid documents standing against building permit right of access to documents public institution user fee authorization to sue inadequate constitutional complaint
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1141

Kohtuasi

Osaühingu Dzali kaebus Tallinna kohtutäitur Mati

Kadaku 12.01.2024, 08.02.2024 ja 29.02.2024 otsustele

täiteasjas nr 008/2023/2609

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Dzali määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) osaühing Dzali (registrikood

10029513), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Puudutatud isik II (sissenõudja) Tallinna linn

(registrikood 75014920), lepinguline esindaja Terje Krais

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.06.2024 määrus muutmata.

2. Jätta osaühingu Dzali määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta osaühingu Dzali kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-1141

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud, menetluse käik

1. Osaühing Dzali (avaldaja, võlgnik) esitas 22.01.2024 Harju Maakohtule kaebuse

(täiendatud 29.01.2024) Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) 12.01.2024 otsuse

peale täiteasjas nr 008/2023/2609 (täiteasi), paludes otsus tühistada osas, milles võlgniku

20.12.2023 kaebus (täiendatud 02.01.2024 kaebuse täiendusega) ning võlgniku 02.01.2024

kaebus jäeti osaliselt rahuldamata, ja kohustada kohtutäiturit täitemenetluse täiteasjas

lõpetamise osas võlgniku kaebused uuesti läbi vaatama, tühistada 21.12.2023 täitmisteade

täiteasjas või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit 21.12.2023 täitmisteate tühistamise

küsimuse uuesti läbi vaatama ning jätta nii kohustusliku kohtueelse menetluse kui ka

kohtumenetluse menetluskulud kohtutäituri kanda (kaebus 1) (tsiviilasi nr 2-24-1141).

Avaldaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada täitemenetlus

täiteasjas kuni käesolevas asjas kohtumääruse jõustumiseni ja tühistada 01.02.2024 määratud

võlgniku väljatõstmine kinnisasjalt Punane 70a, Tallinn.

1.1. Kaebuse 1 kohaselt teatas kohtutäitur 20.12.2023 võlgniku lepingulisele esindajale, et

võlgniku väljatõstmine kinnisasjalt Punane 70a, Tallinn toimub 21.12.2023. Võlgnikule

väljastati 20.12.2023 täitmisteate koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Võlgnik

esitas samal päeval kaebuse, paludes tühistada 20.11.2023 täitmisteade, 20.11.2023

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning tunnistada nende edastamise võlgnikule tühiseks,

tühistada 21.12.2023 määratud võlgniku väljatõstmine ja lõpetada täitemenetlus. 21.12.2023

väljatõstmist ei toimunud, vaid kohtutäitur andis uue täitmisteate koos kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsusega nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. 02.01.2024 esitas võlgnik

20.12.2023 kaebuse täienduse ja ka kaebuse uuele täitmisteatele. 20.12.2023 kaebuse nõuetest

jäi 15.01.2024 kohtutäituri otsusega rahuldamata nõue lõpetada täitemenetlus selle

põhjendamatu alustamise tõttu. 02.01.2024 kaebuse osas ei ole kohtutäitur kohtusse kaebuse

esitamise ajaks otsust teinud.

1.2. Avaldaja leidis, et 21.12.2023 kinnisasja väljaandmise täitmisteade kuulub tühistamisele

ja täitemenetlus lõpetamisele, kuna täitemenetluse seadustik (TMS) ei näe ette

täitedokumendis kirjeldatud nõude täitmist, täitedokument ei ole sundtäidetav ning

sissenõudja ei ole tõendanud täitedokumendis nõutavate eelduste täitmist, lisaks ei vasta

täitmisteade TMS nõuetele. Kui täitmisteade on tühistatud, siis sellega on täitemenetluse

algatamine kõrvaldatud ehk täitemenetlus tuleb lõpetada.

2. Avaldaja esitas 19.02.2024 kaebuse täienduse, mida kohus käsitas uue kaebusena. Avaldaja

palus tühistada kohtutäituri 08.02.2024 otsus võlgniku 02.01.2024 kaebuse lahendamise

kohta. (tsiviilasi nr 2-24-3193) (kaebus 2).

Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri 08.02.2024 otsus on ebaõige, sest vaidlustatud otsuses

leidis kohtutäitur, et täitmisteates ei pea olema võlgniku loetletud viited. Kohtutäitur tugines

justiitsministri 15.02.2009 määruse nr 42 kohtutäiturimäärustiku lisale 29, mis on aga

täitemenetluse seadustiku suhtes madalamalseisev õigusakt ning nende vastuolu korral

rakendub seadus. Sellepärast pidi täitmisteade vastamata TMS § 24 lg 3 p-dele 5–7, millele

see ei vastanud. Samuti on kohtutäitur ekslikult asunud tuvastama faktilisi asjaolusi, väites, et

kuna võlgniku isiklik kasutusõigus on lõppenud, siis valdus ei saa olla seaduslik. Isiklik

kasutusõigus ei ole ainuke võõra asja valdamise õiguslik alus, vaid seaduses on ette nähtud ka

muud valdamise alused. Seda, kas need esinevad või mitte, saab otsustada ainult kohus, mitte

kohtutäitur.

2-24-1141

3. Avaldaja esitas 11.03.2024 Harju Maakohtule kaebuse, paludes tühistada 15.01.2024

täitmisteade ja kohtutäituri 29.02.2024 otsus kaebuse läbivaatamise kohta täiteasjas (tsiviilasi

nr 2-24-3993) (kaebus 3).

Avaldaja esitas 22.01.2023 kaebuse, kuna võlgnikule sai teatavaks, et kohtutäitur koostab uue

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse seoses käibemaksu muudatusega. 23.01.2024 edastas

kohtutäitur vaidlustatud tasuotsuse. Kohtutäitur tagastas 29.02.2024 otsusega kaebuse

põhjendusel, et kaebuses viidatud otsust kohtutäitur teinud ei ole. Kohtutäituri 29.02.2024

otsus on ebaõige. 22.01.2024 kaebuses kohtutäiturile on identifitseeritav, millist kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsust võlgnik silmas peab ja seega peab kohtutäitur kaebust läbi

vaatama. Uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse õiguspärasus sõltub kohtuasjas nr 2-24-

1141 antavast hinnangust 21.12.2023 täitmisteate õiguspärasusele. Kui täitmisteade kuulub

tühistamisele, siis on tühine ka kohtutäituri tasu otsus, sest kohtutäituril on õigus tasule üksnes

õiguspäraselt koostatud täitmisteate eest.

4. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1141 avaldaja esialgse

õiguskaitse taotluse ja peatas kohtutäituri läbiviidava täitemenetluse täiteasjas tagatiseta kuni

käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

5. Maakohus liitis 10.04.2024 määrusega tsiviilasjad nr 2-24-1141 ja 2-24-3193 ühte

menetlusse. Maakohus liitis 18.04.2024 määrusega tsiviilasjad nr 2-24-1141 ja 2-24-3993

ühte menetlusse. Maakohus menetles kõiki tsiviilasju ühiselt nr 2-24-1141 all.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Kohtutäitur palus jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur

jäi oma 12.01.2024, 08.02.2024 ja 29.02.2024 otsuste juurde. Kohtutäitur täidab 16.08.2023

Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsust, seega täitemenetluse lõpetamiseks ja peatamiseks

puudub seaduslik alus. Kohtuotsuse alusel on avaldajal kohustus tagastada valdus Tallinna

linnale (sissenõudja), kuna avaldaja õigus kasutada maatükki Tallinnas, Punane tn 70a, lõppes

15.04.2020. Täidetava kohtuotsuse resolutiivosas on selgelt ja ühemõtteliselt märgitud, et

võlgniku valdus on ebaseaduslik. Täitmisteate vorm on kehtestatud ja kinnitatud

justiitsministri määruse nr 42 lisana 29 ning täitmisteate vorm on justiitsministri lisaga

kooskõlas. 15.01.2024 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus oli edastatud e-posti teel

23.01.2024 võlgnikule ja võlgniku lepingulise esindajale.

7. Sissenõudja palus jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Täitedokumendis otsustas kohus: „Välja mõista Tallinna linna omandis olev Punane tn 70a,

Tallinn kinnistu osaühing Dzali ebaseaduslikust valdusest Tallinna linna otsesesse

valdusesse.“ Ilmselgelt on tegemist kohtu poolt arhailise sõnakasutusega, mille konkreetse

tegevuse sisu avatakse sellele järgnevas lauses. Kohus on väljendanud, et avaldaja, kes valdab

asja ebaseaduslikult, peab üle andma Tallinna linnale kui omanikule kinnisasja otsese valduse.

Kohus on täitedokumendiks oleva otsuse esimeses punktis sõnastanud, et rahuldab hagi

valduse välja andmiseks, mis koostoimes kohtuotsuse p-ga 2 tähendab kostja poolt

ebaseadusliku valduse lõpetamist ja valduse üleandmist kinnisasja omanikule. Kohtutäituril

puudub vajadus hinnata võlgniku valduse seaduspärasust, sest kohtuotsuse resolutiivosas on

märgitud, et võlgniku valdus on ebaseaduslik. Nimetatud asjaolu on võimalik iseseisvalt

kindlaks

teha

kinnistusraamatust.

Kohtutäitur

on edastanud

võlgnikule

kohtutäiturimäärustikuga kinnitatud täitmisteate, milles ei ole küll sõnaselgelt välja toodud

TMS § 24 lg 3 p-des 5–7 sätestatud asjaolud, kuid on välja toodud, et „väljatõstmist

takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest kohtutäiturile“. Võlgnik ega ka tema esindaja

2-24-1141

ei ole pöördunud kohtutäituri poole sellise palvega. Kohtutäituri poolt võlgnikule edastatud

dokumendi vormistus on tingitud seadusandja poolt ette nähtud dokumendi vormist. Avaldaja

välja toodud asjaolud ei kinnita, et täitemenetlust on alustatud põhjendamatult. Kohtutäituri

29.02.2024 otsus on samuti õiguspärane. Avaldaja on esitanud preventatiivse kaebuse

eeldustel, et võib-olla saabub mingi tagajärg, mis ei ole veel saabunud ja mille saabumise

võimalikkust ei ole võimalik ette näha.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 07.06.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebused

täiteasjas kohtutäituri 12.01.2024 otsuse, 08.02.2024 otsuse ja 29.02.2024 otsuse peale

rahuldamata. Maakohus tühistas alates määruse jõustumisest 31.01.2024 määrusega

rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohus peatas kohtutäituri poolt läbiviidava

täitemenetluse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid menetluskulude

puudumise tõttu nende rahalise suuruse kindlaks määramata.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja esitatud kõigi kolme kaebuse osas

läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 218 lg 1) ning kohus saab kaebused läbi

vaadata.

8.2. Maakohus lahendas kaebust 1 ja tuvastas, et täitedokument on Harju Maakohtu

07.05.2021 kohtuotsus, mille resolutsiooni p 2 kohaselt mõistis kohus välja sissenõudja

omandis oleva Punane tn 70a, Tallinn kinnistu võlgniku ebaseaduslikust valdusest sissenõudja

otsesesse valdusesse. Kohus rahuldas nimetatud otsuse resolutsiooni p-s 1 sissenõudja hagi

võlgniku vastu kinnistu valduse väljaandmiseks, ebaseadusliku valdamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks ning isikliku kasutusõiguse ja eelmärke kinnistusraamatust kustutamise

tahteavalduse asendamiseks.

8.2.1. Täitmisteates on nõude sisuna kirjas Tallinn, Punane tn 70a asuva kinnistu vabastamine

ja tagastamine sissenõudjale. Maakohus ei nõustunud võlgniku seisukohaga, et kohtutäituri

tõlgendama asumine, kas valduse väljamõistmine on mõni TMS § 180 lg-s 1 loetletud

täitetoiming või mitte, on vastuolus täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega. TMS § 180

lg 1 järgi kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas

korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni

kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks (TMS § 180 lg 1). Kohus on

otsuses märkinud, et kinnistu tuleb välja mõista avaldaja valdusest. Valduse väljamõistmist

saab pidada TMS §-s 180 märgitud täitetoiminguks. Seega ei ole kohtutäitur asunud

lahendama materiaalõiguslikke küsimusi. Maakohtu hinnangul on kohtuotsuse resolutsioon

selgelt arusaadav ja täidetav kohtuotsuse ülejäänud tekstita.

8.2.2. Vastuseks võlgniku väitele, et täitedokument on tingimuslik, kuna kinnistu peab olema

sissenõudja omandis ja võlgniku valdus peab olema ebaseaduslik, märkis maakohus, et

kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud, et valdus on ebaseaduslik. Seega puudub avaldajal

õigus kinnisasja vallata.

8.2.3. Avaldaja on seisukohal, et täitmisteade ei vasta TMS nõuetele, kuna puuduvad TMS §

24 lg 3 p-des 5–7 loetletud selgitused. Seaduses sätestatu kohaselt kui on täidetud

täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate.

Täitmisteate vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister (TMS § 24 lg 1). Täitmisteates

märgitakse mh: 5) viide võlgniku õigusele taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist seoses

täitedokumendiga; 6) viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks

2-24-1141

tunnistamiseks TMS-is ettenähtud korras ja hagi esitamise tähtaeg; 7) viide võlgniku õigusele

tasuda kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ja täitemenetluse

alustamise tasu, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja

jooksul või sõlmib enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist sissenõudjaga

maksegraafiku ja täidab nõuet kuni selle nõuetekohase täitmiseni maksegraafiku kohaselt.

Maakohus möönis, et vaidlustatud täitmisteates on seadusega ette nähtud kohustuslikud

andmed puudu. Samas kehtestab täitmisteate vormi valdkonna eest vastutav minister.

Maakohtu hinnangul asjaolu, et täitmisteates ei ole märgitud kõiki seaduses sätestatud

andmeid, ei muuda täitmisteadet käesoleval juhul ebaseaduslikuks ega tühiseks.

8.2.4. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse mh täitemenetluse põhjendamatul alustamisel

täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu (TMS § 48 lg 7). Käesoleval juhul on

täitemenetluse alustamise tingimused täidetud. Täitedokument vastab TMS § 2 lg 1 p-s 1

sätestatud nõuetele. Põhjendamatuks alustamiseks ei saa lugeda puudulikku täitmisteadet.

Seega puudub täitemenetluse lõpetamiseks alus. Kohtutäituri 12.01.2024 otsus on õiguspärane

ja seaduslik ning puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks.

8.3. Avaldaja palus kaebuses 2 tühistada täies ulatuses kohtutäituri 08.02.2024 otsus avaldaja

02.01.2024 kaebuse lahendamise kohta. 02.01.2024 kaebuses palus avaldaja tühistada

21.12.2023 täitmisteade ja 21.12.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Samuti lõpetada

täitemenetlus selle põhjendamatu alustamise tõttu ning peatada täitemenetlus kaebust

lahendava lahendi jõustumiseni.

Maakohus leidis, et kuna kohtutäitur täidab 16.08.2023 jõustunud Harju Maakohtu

kohtuotsust, puudub täitemenetluse lõpetamiseks ja peatamiseks alus. 16.08.2023 jõustunud

kohtuotsuse alusel on avaldajal kohustus tagastada valdus sissenõudjale, kuna avaldaja õigus

kasutada maatükki Tallinnas Punane tn 70a lõppes 15.04.2020. Täidetava kohtuotsuse

resolutiivosas on selgelt ja ühemõtteliselt märgitud, et võlgniku valdus on ebaseaduslik.

Täitmisteate vorm on kehtestatud ja kinnitatud justiitsministri määruse nr 42 lisana 29 ning

täitmisteade on justiitsministri lisaga kooskõlas. Täitemenetluse põhjendamatuks alustamiseks

ei saa lugeda puudulikku täitmisteadet. Seega puudub täitemenetluse lõpetamiseks alus.

Vastavalt on kohtutäituri 08.02.2024 otsus õiguspärane ja seaduslik ning puudub alus

kohtutäituri otsuse tühistamiseks.

8.4. Maakohtu hinnangul puudub alus tühistada kohtutäituri 29.02.2024 otsust, millega

tagastati avaldajale 22.01.2024 kaebus. Kohtutäiturile 22.01.2024 esitatud kaebuses palus

avaldaja tühistada 12.01.2024 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. 12.01.2024 kuupäevaga

ei ole kohtutäitur avaldaja osas otsust teinud. Seega puudub täitedokument, mida

vaidlustatakse. Kohtutäitur tegi 15.01.2024 tasu väljamõistmise otsuse ning otsus edastati

avaldajale 23.01.2024. Maakohtu hinnangul ei saa avaldaja 29.02.2024 kaebuses nõuda

täitmisteate tühistamist, kuna kohtutäiturile 22.01.2024 esitatud kaebuses palub avaldaja

tühistada üksnes kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kohtutäituri 29.02.2024 otsus on

õiguspärane ja seaduslik.

8.5. Tulenevalt avalduse rahuldamata jätmisest tühistas kohus Harju Maakohtu 31.01.2024

esialgse õiguskaitse rakendamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas kuni

käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

8.6. Arvestades vaidluse asjaolusid ning avalduse rahuldamata jätmist, leidis maakohus, et

antud juhul on põhjendatud jätta kõik menetluskulud (sh riigilõiv) avaldaja enda kanda.

2-24-1141

Kohus jättis puudutatud isikute menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata puudutatud

isikutel menetluskulude puudumise tõttu.

Määruskaebus

9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tervikuna tühistada ja

saata asi tagasi menetluse jätkamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub võlgnik teha uus

määrus, millega kaebused rahuldada. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

9.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus lahendanud kaebuse nõudeid kohustada

kohtutäiturit täitemenetluse täiteasjas lõpetamise osas võlgniku kaebuseid uuesti läbi vaatama,

tühistada 21.12.2023 täitmisteade täiteasjas või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit

21.12.2023 täitmisteate täiteasjas tühistamise küsimuse uuesti läbi vaatama. Nõuded olid

võetud menetlusse. Seega tuleb selles osas tagastada asi maakohtule uueks arutamiseks.

9.2. Osas, milles maakohus on kaebusi lahendanud, on maakohus vääralt kohaldanud

materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtumääruse. Maakohus leidis, et täitmisteade

ei vasta TMS § 24 lg 3 nõuetele, kuid vastab ministri määrusele. Määrusega ei saa muuta

seadust. Täitmisteate eesmärk on tagada võlgniku kaitse, mistõttu peab vastama see TMS § 24

lg 3 p-des 5–7 sätestatud nõuetele. Vaidlustatud täitmisteates on seadusega ette nähtud

kohustuslikud andmed puudu. Kuna täitmisteade seaduse nõuetele ei vasta, tuleb see

tühistada. Kui täitmisteade kuulub tühistamisele, siis on tühine ka kohtutäituri tasu otsus.

9.3. Vaidlustatud määruses leidis maakohus, et täitmisteates sisalduv nõude sisu on kooskõlas

seaduse ja täitedokumendiga ning täitedokument on sundtäidetav. Võlgniku hinnangul on

täitmisteade vastuolus täitedokumendiga ja maakohtu vastupidine seisukoht on tõendite

ilmselge ebaõige hindamise tulemus. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest

ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita

sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas. Vaidlustatud määruses on maakohus asunud

seisukohale, et täitedokument on selge, sest sõnad „osaühing Dzali ebaseaduslikust valdusest“

tähendavat mitte seda, et kohtutäitur peab kirjaliku dokumendi alusel tuvastama võlgniku

valduse ebaseaduslikkust, vaid hoopiski seda, et täitedokumendis on maakohus tuvastanud

võlgniku valduse ebaseaduslikkuse. Võlgnik kohtu tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et kuivõrd

täitedokumendi osas on võimalikud niivõrd erinevad tõlgendused, siis ei tohtinud kohtutäitur

seda täitmiseks võtta, vaid sissenõudja pidi esitama kohtusse hagi võlgniku vastu

täitedokumendi selgitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2).

Täitedokumendis kasutatud sõnastust „välja mõista kinnistu valdusest“ kehtiv seadus ega

kohtupraktika ei tunne.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

10. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta

rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2-24-1141

13. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus

§-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

14. Määruskaebuses leiab avaldaja endiselt, et maakohus oleks pidanud tühistama täitmisteate

või kohustama kohtutäiturit selle küsimuse uuesti läbi vaatama, kuna täitmisteade ei vasta

TMS § 24 lg 3 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et täitmisteatest

osade seadusega nõutud andmete puudumine ei muuda täitmisteadet ennast ega täitemenetluse

alustamist tühiseks või ebaseaduslikuks. Üksnes asjaolu, et täitmisteatest puuduvad TMS § 24

lg-s 3 sätestatud viited, ei anna alust kohtutäituri 12.01.2024 otsuse tühistamiseks. Võlgnik ei

ole toonud esile, et nimetatud viidete puudumine oleks kuidagi mõjutanud võlgniku õigusi või

et võlgnik oleks nende viidete olemasolu korral toiminud täitemenetluses teisiti. Võlgniku

väited on formaalsed, kuivõrd tegelikkuses esindas võlgnikku 22.01.2024 kaebuse kohaselt

juba alates 20.12.2023, sh täitmisteate saamisel vandeadvokaat (dtl 6–7), kes oleks saanud

TMS § 24 lg 3 p-des 5–7 märgitud viidete puudumisel võlgnikule tema õigusi selgitada ning

on seda eelduslikult ka teinud, arvestades, et võlgnik on esitanud ainuüksi käesolevas

tsiviilasjas kolm kaebust. Kuigi TMS § 24 lg 3 p-de 5–7 järgi peaksid võlgniku nimetatud

viited olema täitmisteates märgitud, ei ole nende viidete puudumise tagajärjel siiski alustatud

täitemenetlust ebaõigesti ning alust ei ole ka täitmisteate tühistamiseks. Kuivõrd maakohus

leidis, et kohtutäituri 12.01.2024 otsus on õiguspärane ja seaduslik, olles andnud seejuures ka

hinnangu 21.12.2023 täitmisteate kehtivusele, ei olnud maakohtul alust täitmisteadet tühistada

ega kohustada kohtutäiturit selles osas ega täitemenetluse lõpetamise osas uuesti kaebust läbi

vaatama.

15. Avaldaja kordab määruskaebuses, et täitedokument ei ole täidetav, kuivõrd kohus oli

otsuses kasutanud teistsugust sõnastust, kui on sätestatud TMS § 180 lg-s 1. Ringkonnakohus

nende etteheidetega ei nõustu. Täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 07.05.2021

jõustunud kohtuotsuse resolutsiooni p 1 kohaselt rahuldas maakohus sissenõudja hagi

võlgniku vastu kinnistu valduse väljaandmiseks, ebaseadusliku valdamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks ning isikliku kasutusõiguse ja eelmärke kinnistusraamatust kustutamise

tahteavalduse asendamiseks (dtl 22). Harju Maakohus mõistis 07.05.2021 välja sissenõudja

omandis oleva Punane tn 70a, Tallinn kinnistu võlgniku ebaseaduslikust valdusest sissenõudja

otsesesse valdusesse (dtl 22). Kuigi maakohus on kasutanud väljendit „välja mõistma“ ja

TMS § 180 lg 1 nimetab „välja andmist“, „üle andmist“ ja „vabastamist“, on maakohtu

lahendi resolutsioonist siiski ühemõtteliselt arusaadav, et võlgnikku kohustati kinnistu

sissenõudjale välja andma, st võlgnikul tuleb kinnistu vabastada.

16. Lisaks leiab avaldaja senini, et täitedokument ei ole selge ning avaldaja hinnangul on

kohtutäitur ise asunud hindama valduse ebaseaduslikkust. Ringkonnakohus märgib, et

täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 07.05.2021 otsuse resolutsiooni p-s 2 on märgitud

selgesõnaliselt, et võlgniku valdus on ebaseaduslik. Avaldaja väited, et täitedokument on

sedavõrd segane, et vajalik on hagi võlgniku vastu täitedokumendi selgitamiseks (TsMS §

368 lg 2), on määruskaebuses jäänud sisutuks. Kuivõrd täitedokumendi kohaselt on valdus

ebaseaduslik, puudus kohtutäituril ka vajadus valduse võimalikku õiguslikku alust hinnata.

17. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vaidlustatud määrust tühistada ja määruskaebus jääb

rahuldamata.

18. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

2-24-1141

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi avaldaja on palunud tühistada

maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid

esitanud. Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada

sõltumata sellest, et maakohus jättis kaebused rahuldamata.

20. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

21. Kohtutäitur ega sissenõudja ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajaks

menetluskulude nimekirju ning ka toimikust ei nähtu nendel isikutel menetluskulude

tekkimist, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)