2-25-9131/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-9131

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-9131

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T.T vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

33 754,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post

XXX)

Kostja: T.T (isikukood XXX; elukoht XXX; )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista T.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 30 000 eurot,

intress 978,68 eurot, haldustasu 156 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.12.2024–10.06.2025 eest 800,08 eurot.

3. Mõista T.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (30 000 eurot)

lepingujärgses viivisemääras 5,9% aastas alates 11.06.2025 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 15

eurot.

5. Jätta menetluskulud T.T kanda.

6. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 507 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

7. Mõista T.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 1550 eurot ja

viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

2-25-9131

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et

kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav

kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11.06.2025 Tartu Maakohtule hagi T.T (kostja)

vastu. Kohtualluvusel edastati asi lahendamiseks Viru Maakohtule. Hageja palub mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 000 eurot, intress 978,68 eurot, haldustasu 156 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 800,08 eurot ja viivise tasumata

põhinõudelt määras 5,9% aastas alates 11.06.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja

nõue tuleneb AS Inbank Finance ja kostja vahel 01.09.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 30 000 eurot. Kostja ei teinud lepingu katteks mitte

ühtegi makset.

2. Kohus võttis hagi menetlusse 10.09.2025. a määrusega. Kohus kohustas kostjat kohtule

kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on

kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis hagimaterjalid ja menetlusse

2-25-9131

võtmise määruse kostjale 10.09.2025 ja 30.09.2025 e-postile. T.T kinnitas kohtule

30.09.2025 e-kirjaga, et on dokumendid kätte saanud. Kostja ei ole hagile vastanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekuludena muud makseviivitusega tekkinud

kulud kogusummas 15 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb

tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid,

vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid

nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab

hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu

tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma

kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud

esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja

üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude

kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

6. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude

summas 15 eurot. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see

obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus

põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

7. Hageja hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku

1907 eurot (riigilõiv 1400 eurot ja lepingulise esindaja tasu 507 eurot).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus

ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Hageja on riigilõivu tasunud 1400 eurot.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 507

eurot. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud

ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning

hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral

ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu

2-25-9131

sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Samuti on tegemist

vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega

tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Juristi õigusteenuse keskmine hind on

senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi

spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike

arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua

kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja

mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu

hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 150

eurot ning menetluskulud kokku 1550 eurot (1400 + 150).

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik