2-25-11405/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-11405

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-11405

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J.X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2230,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Marie Tsine (e-post XXX)

Kostja: J.X (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 15.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse J.X (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 1851,52 eurot, intressi 33,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

139,22 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 16.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja

19.05.2017. a laenulimiidi lepingu. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt

võimaldati kostjale limiiti kuni 2000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. 22.01.2020. a pooled

muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale lepingu üldtingimused koos Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi

2-25-11405

suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5000 eurot. Kostja on kasutanud

laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 6534 eurot.

Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p

3 kohaselt kohustus klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 45,22% aastas ehk

0,1239% päevas. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd

KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2016 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille

kohaselt KKM kolmekordne määr on 56,85% (18,95% x 3). Vastavalt lepingu tingimustele

kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved

väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist

laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma,

laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad,

sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale

võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on

suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse

miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate

maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele

kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja

muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).

Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 8999,57 eurot,

millest põhinõude katteks arvestati 3693,79 eurot, kulude katteks 206,02 eurot ja intressi

katteks 5099,76 eurot.

Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata jaanuarikuu osamakse summas

152,90 eurot, maksetähtaeg 19.01.2024, veebruarikuu osamakse summas 149,71 eurot,

maksetähtaeg 19.02.2024, märtsikuu osamakse summas 155,25 eurot, maksetähtaeg

19.03.2024, aprillikuu osamakse summas 161,17 eurot, maksetähtaeg 19.04.2024.

Krediidiandja edastas kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu.

Krediidiandjal ei ole võimalik süsteemiprobleemide tõttu lepingu ülesütlemise teatist

taasesitada. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei

tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu

lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset

tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 18.04.2024. a. Lepingu üldtingimuste punkt

12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja

muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved

edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Ülesütlemise teatise saab lugeda kätte

toimetatuks lepingu punkti 12.1 alusel ja/või kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 69 lg 2 ja 3

alusel. Kostjat teavitati 03.05.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele

võlausaldajale.

Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 6534 eurot ja

kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 3693,79 eurot. Eeltoodust

tulenevalt on kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 2840,21 eurot (6534 eurot -

3693,79 eurot). Kuivõrd kostja tasus inkassomenetluses 988,69 eurot, on kostjal

põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 1851,52 eurot (2840,21 eurot - 988,69 eurot),

mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intress perioodi eest

11.01.2024–18.04.2024 summas 33,17 eurot. Kostja viimane makse krediidiandjale toimus

11.01.2024 summas 92,78 eurot. Mistõttu arvestab hageja intressi nimetatud viimasest maksest

alates kuni lepingu ülesütlemiseni 18.04.2024 põhinõude summalt 2840,21 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista viivise krediidisumma jäägilt 1851,52 eurot alates kostja viimase

makse järgnevast päevast 15.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.07.2025 seadusjärgses

viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 139,22 eurot. Hageja märgib, et kuivõrd kostja

tegi inkassomenetluses hagejale tagasimakseid kogusummas 988,69 eurot ja hageja arvestas

nimetatud maksed põhinõude katteks, on hageja põhjendatult arvestanud viiviseid põhinõude

2-25-11405

jäägilt alates kostja viimasele maksele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista

jooksev viivis hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku tasumiseni.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja

Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Enne krediidilepingu

sõlmimist oli kostja kohustatud ennast tuvastama kostjale sobivas Eesti Post postkontoris.

Kostja isikusamasus tuvastati Jõhvi Eesti Postis 19.05.2017. a ID kaardi alusel. Krediidiandja

lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Enne

laenulepingu sõlmimist täitis kostja hageja edastatud dokumendi „Laenusaaja isikuandmed ja

kinnitused“, millel kostja märkis mh enda igakuiseks sissetulekuks 650 eurot ja igakuised

kohustused 120 eurot. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et

tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud

kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema

võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu

sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja

vahel on krediidileping sõlmitud 2017. a, seega on krediidiandja teostanud kliendi

krediidivõimelisuse hindamise 2017. a kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide

kohaselt. 8 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel

teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu kohandada täna kehtivaid

nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et

krediidiandja (Multitude Bank) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega. Hageja 05.08.2025 menetlusdokumendile on lisatud lepingu

ülesütlemise teatis.

2. Hagimaterjalid ja 02.10.2025 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud

kättetoimetamise portaali vahendusel 03.10.2025 (määrus ja hagiavalduse täiendus) ja

14.10.2025 (algne hagiavaldus). Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva alates

menetlusdokumentide kättesaamisest kirjaliku vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kostja ei

ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 28.10.2025 kuni käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud vastust

hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 2230,35 eurot, s.h põhinõue 1851,52 eurot, ja kohus

menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel

võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui

kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

4. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga 19.05.2017.a laenulimiidi lepingut ja 22.01.2020 lepingu

muudatust sõlmides tegutses Multitude Bank p.l.c krediidiandjana oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduses esitatu põhjal on tegemist

sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 tähenduses.

2-25-11405

Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel täitis krediidiandja oma lepingujärgse põhikohustuse ja

võimaldas kostjale krediiti kokkulepitud limiidi ulatuses, kokku summas 6534 eurot.

5. Kostjal oli kohustus kasutusele võetud krediit tagastada igakuiselt vähemalt

miinimumsummana krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kohtule esitatu põhjal tasus

kostja lepingu täitmisena kokku 8999,57 eurot. Kostja on jätnud tasumata minimaalse

kuumakse 04.01.2024, 04.02.2024, 04.03.2024 ja 04.04.2024 arvete järgi.

6. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

7. Kohus tuvastas, et lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr aastas (19.05.2017 -

56,84%) jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse. Kohus lähtub

üksnes algselt sõlmitud lepingust ja selle tingimustest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks

andnud tahteavalduse laenulimiidilepingu muutmiseks, mistõttu kõik viited 22.01.2020

lepingu muudatusele jätab kohus tähelepanuta.

8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus

esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning

krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,

RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

9. Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist 05.09.2025 määruses.

Krediidiandja on tutvunud vaid maksehäirete- ja rahvastikuregistri väljavõtetega.

Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud

andmetest. Hageja märgib, et kostja regulaarseks sissetulekuks oli 650 eurot ja igakuised

kohustused 120 eurot. Krediidiandja ei ole palunud esitada ega analüüsinud kostja pangakonto

väljavõtet. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja

kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja

krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm

12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks aga

kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms

ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole

küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute

regulaarsust. Lepingumuudatuse puhul puuduvad tõendid, et hageja oleks kostja tegelikku

rahalist seisu uuesti kontrollinud. Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava

hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.

2-25-11405

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb

VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates esimese lepingute

sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar),

seega kostja hagejale lepingu alusel intressi ei võlgne.

Kohus on käesoleval juhul andnud 05.09.2025 määrusega hagejale võimaluse tuua esile oma

nõude korrigeeritud arvestus. Hageja ümberarvestust ei esitanud. Riigikohus on lahendi nr 2-

21-13098/50 p-is 25 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud

hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude

nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja

andma TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu

määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks astus (vt selle kohta käesoleva määruse p-d 17-23), või kui ta ei suuda oma

kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või

osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks

laenusumma tagasimaksmiseks.“

Kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et krediidiandja oleks kohaselt täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingus sätestatud intressikokkulepe tühine. Hageja

ei ole esitanud nõude ümberarvestust. Kostja on krediiti saanud 6534 eurot, kuid on

tagasimakseid teinud kokku 8999,57 eurot, millest põhinõude katteks arvestati üksnes 3693,79

eurot, kulude katteks 206,02 eurot ja intressi katteks 5099,76 eurot. Kuna tühise

intressikokkulepe katteks tehtud maksed tuleb arvestada laenusumma katteks, on vaidlusalune

nõue täies ulatuses rahuldatud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud, siis ei ole

kostjale tekkinud menetluskulusid, seega hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik