2-24-8731/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-8731

Tsiviilasi

Andrei Bražnikovi, Andres Kampuse ja Sergei

Volkovi avaldus XXXXXXXXXXX korteriühistu

27. mai 2024 üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Bražnikovi ja Sergei Volkovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad

Andrei Bražnikov (isikukood XXXXXXXXXXX)

Sergei Volkov (isikukood XXXXXXXXXXX)

Andrei Bražnikovi ja Sergei Volkovi lepinguline

esindaja Marina Suhnjova

Andres Kampus (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud

Oksana Rusman (isikukood XXXXXXXXXXX)

Liudmila Timofeeva (isikukood XXXXXXXXXXX)

Igor Semjonov (isikukood XXXXXXXXXXX)

Sergei Gorkov (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 25. veebruari 2025 määrus. Saata tsiviilasi tagasi Viru

Maakohtule Andrei Bražnikovi, Andres Kampuse ja Sergei Volkovi avalduse uueks

menetlemiseks.

2. Rahuldada Andrei Bražnikovi ja Sergei Volkovi määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Andrei Bražnikov, Andres Kampus ja Sergei Volkov (avaldajad) esitasid 4. juunil 2024

avalduse, milles taotlesid XXXXXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu)

27. mai 2024. a üldkoosoleku kõigi otsuste kehtetuks tunnistamist ja menetluskulude jätmist

puudutatud isiku kanda.

Avaldajatele kuuluvad korteriomandid XXXX, asuvas kortermajas, nad on korteriühistu

liikmed. 27. mail 2024 toimus korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorras oli juhatuse

liikmete tagasikutsumine umbusalduse tõttu ja uue juhatuse valimine. Juhatusest kutsuti tagasi

Juri Golubtsov, Natalia Kuznetsova ja Oksana Rusman ning uuteks juhatuse liikmeteks valiti

Liudmila Timofeeva, Igor Semjonov ja Sergei Gorkov (uued juhatuse liikmed).

Tagasikutsumist põhjendati sellega, et juhatuse esimehe palk on liiga suur ja koos esimehega

tuleb tagasi kustuda kogu juhatus. Ei tuginetud sellele, et juhatuse liikmed ei oleks täitnud

oma kohustusi, mistõttu puudus tagasikutsumiseks alus ja otsus on vastuolus korteriühistu

põhikirjaga. Põhikiri ei näe ette juhatuse tagasikutsumist usalduse kaotuse tõttu. Väited

tagasikutsutud juhatuse liikmete käitumise ja kohustuste rikkumise kohta on paljasõnalised.

Iga rikkumine ei too kaasa usalduse kaotust. Keegi pole nõudnud majandamiskulude

arvestamist vastavalt kinnistusraamatusse kantud pindalale.

Töölepingu seaduses sisustatakse usalduse kaotust varguse ja pettuse kaudu, avaliku

teenistuse seaduses tahtliku rikkumisega varalise kahju tekitamise kaudu. Ei ole tõendatud, et

tagasikutsutud juhatuse liikmed oleks teinud midagi sarnast.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 järgi on juhul, kui koosoleku

kokkukutsumise korda on rikutud, koosoleku otsused tühised, väljaarvatud kui koosolekul

osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. 27. mai 2024 üldkoosolekul osales 68

korteriomanikku 108-st. Üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks.

Juhatusse kolme uue liikme valimise otsus on kehtetu ja vastuolus põhikirjaga, sest põhikirja

p 35 järgi on juhatus 3-liikmeline. Kui seniste juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ei olnud

alust, ei saanud juhatusse liikmeid juurde valida.

Avaldajad juhtisid tähelepanu, et üldkoosolekul ei arutatud ega hääletatud esindusõiguse

erisusi, mis on registrisse kantud ekslikult.

Korteriühistu üldkoosolek võttis küll 2. oktoobri 2024 vastu uue samasisulise otsuse, kuid see

on samuti vaidlustatud (ts. asi nr 2-24-15465).

2. Tagasikutsutud juhatuse liikmed esitasid korteriühistu nimel seisukoha, milles toetasid

avaldust.

Otsus on vastuolus korteriühistu põhikirja p-ga 42, sest juhatuse tagasikutsumist nõudnud

inimesed ei põhjendanud, milles seisneb juhatuse liikmete kohustuste süstemaatiline täitmata

jätmine. Juhatuse kohustused on loetletud põhikirja p-s 36. See, et juhatuse esimehe palk

tundub liikmetele liiga suur, ei tähenda, et juhatus ei täidaks oma kohustusi ega mõjuta

kohustuste täitmist. Teiste juhatuse liikmete tagasikutsumist ei põhjendatud. Koosoleku

protokollis nimetatud usalduse kaotus ei kajasta tegelikult koosolekul räägitut.

Revisjoniaktides on viited nii juhatuse koosolekutele kui ka üldkoosolekutele. Juhatuse

koosolekute protokollide edastamata jätmine ei kvalifitseeru kohustuste oluliseks

rikkumiseks, nende avaldamine ei kuulu korteriühistu põhikirja, Oksana Rusmaniga sõlmitud

lepingu ega seaduse järgi juhatuse kohustuste hulka. Ei ole tõendatud, et tagasikutsutud

juhatuse liikmete tegevus oleks korteriühistut oluliselt kahjustanud.

Põhikirja p-i 28 järgi kehtestab juhatuse liikmete tasustamise alused ja korra üldkoosolek.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et üldkoosolek oleks juhatuse esimehele makstavat tasu

muutnud. Seega ei kaasnenud juhatuse vahetusega esimehe palga vähenemist.

Kuna juhatuse tagasikutsumine ei ole kehtiv, ei saanud valida ka uusi juhatuse liikmeid.

3. Uued juhatuse liikmed esitasid seisukoha, milles nad avaldajate nõudeid ei tunnista ning

leiavad, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Korteriomanikud otsustasid juhatuse ümber valida, sest kahe aasta jooksul ei saanud nad

juhatuselt teavet juhatuse koosolekute ega otsuste kohta. Korteriühistu põhikirja p 39 kohaselt

peavad juhatuse koosolekud toimuma mitte harvem kui kord kvartalis ja otsustest peab

korteriomanikke teavitama infotahvli kaudu. Samuti ei suutnud juhatus tagada, et

arveldamisel kasutataks kinnistusraamatus märgitud korteri pindala. See tekitas juhatuse

tegevuse suhtes umbusaldust. Kohtule esitatud revisjoniakte ei koostanud üldkoosoleku

määratud revident.

Oksana Rusman suhtus korteriomanikesse üleolevalt ning Natalia Kuznetsova ja Juri

Golubtsov eemaldusid korteriühistu juhtimisest. Uue juhatuse valimisega näitasid

korteriomanikud, et ei soovi seniste juhatuse liikmete volituste pikendamist, mis oli algselt

päevakorras. Üldkoosolekul on põhikirja p 28.8 järgi õigus juhatus ennetähtaegselt tagasi

kutsuda.

20. oktoobril 2024 esitasid uued juhatuse liikmed kohtule korteriühistu 2. oktoobri 2024

üldkoosoleku otsuse, millega on kinnitatud vaidlustatud otsust juhatuse liikmete Juri

Golubtsovi, Natalia Kuznetsova ja Oksana Rusmani tagasikutsumise ja uute juhatuse liikmete

Liudmila Timofejeva, Igor Semjonovi ja Sergei Gorkovi valimise kohta.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 25. veebruari 2025 määrusega avalduse rahuldamata ja

menetluskulud avaldajate kanda.

Maakohus tuvastas, et 27. mai 2024 üldkoosoleku kutsus 22 korteriomaniku nõudel kokku

juhatus. Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine kuulub mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 2 järgi üldkoosoleku pädevusse. Koosoleku kokkukutsumist

nõudnud korteriomanikud põhjendasid juhatuse tagasikutsumise soovi sellega, et juhatuse

juhtimisstiil ei vasta korteriühistu liikmete huvidele ja juhatus on kaotanud usalduse.

Määruse kohaselt ei ole juhatuse tagasikutsumise otsus vastuolus korteriühistu põhikirja p-ga

42. MTÜS § 28 lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi

kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral

mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Kuna usalduse kaotus tekib

enamasti juhatuse liikmete igapäevase tegevuse või korteriomaniku või korteriühistu huvide

olulise kahjustamise tulemusena, siis võib korteriühistu liikmete huvidega vastuolus olev

juhtimisstiil olla alus juhatuse tagasikutsumiseks.

Koosolek oli korteriühistu põhikirja p-i 32 kohaselt otsusevõimeline. Üldkoosolekul ei rikutud

oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid.

MÄÄRUSKAEBUS JA VASTUVÄITED

5. Andrei Bražnikov ja Sergei Volkov (kaebajad) esitasid määruskaebuse, milles taotlevad

Viru Maakohtu 25. veebruari 2025 määruse tühistamist ning korteriühistu 27. mai 2024

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Kaebajad taotlevad menetluskulude jätmist

solidaarselt Liudmila Timofeeva, Igor Semjonovi ja Sergei Gorkovi kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on õiguskindluse tagamiseks vaja eristada, kas

korteriühistu saab lepingu juhatuse liikmega lõpetada igal ajal (MTÜS § 28 lg 2) või üksnes

kohustuste olulisel määral täitmata jätmisel või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida

või mõnel muul mõjuval põhjusel (MTÜS § 28 lg 3).

Maakohus ei selgitanud pooltele tõendamiskoormist ega arutanud asjaolusid ega õiguslikku

kvalifikatsiooni. Seetõttu ei ole maakohtu määrus õiguslikult põhjendatud. Maakohus rikkus

uurimispõhimõtet, ei hinnanud kõiki tõendeid ega tuvastanud asjaolusid.

Kaebajad esitasid maakohtus tõendid, et juhatuse tagasikutsumine oli vastuolus korteriühistu

põhikirja p-ga 42 ja MTÜS § 28 lg-ga 3: korteriühistu põhikiri, vaidlustatud koosoleku

protokoll ja salvestus, kaks kontrollimise akti, juhatuse esimehe leping ning Natalja

Kuznetsova ja Juri Golubtsovi seletuskirjad. On tõendamata, et juhatuse liikmed oleks jätnud

oma kohustused süstemaatiliselt täitmata. Maakohus jättis eelnimetatud tõendid hindamata

ega selgitanud, miks ta ei nõustu avaldajate väidetega, vaid hindab asjaolusid erinevalt.

Maakohtu järeldus põhineb ühel tõendil – koosoleku kokkukutsumist nõudnud korteriomanike

avaldusel. Sellega ei saa tõendada usalduse kaotust. Ei ole täpsustatud juhtimisstiili sisu ega

seda, kuidas saab juhtimisstiil viia usalduse kaotuseni.

Esitatud tõenditest nähtub, et Oksana Rusman kutsuti tagasi liiga suure töötasu tõttu ning

Natalja Kuznetsova ja Juri Golubtsov seetõttu, et nad tuleb tagasi kutsuda koos juhatuse

esimehega. Maakohus ei hinnanud, millist kohustust rikkusid Natalja Kuznetsova ja Juri

Golubtsov. Ei ole ka hinnatud väidet pindala arvestamise kohta majandamiskulude jaotamisel.

Väide koosolekute pidamata jätmise kohta on ümber lükatud revisjoniaktidega.

Kuna ei ole tõendatud ega üldkoosolekul tuginetud sellele, et Oksana Rusman, Natalja

Kuznetsova ja Juri Golubtsov ei täitnud süstemaatiliselt juhatuse liikme kohustusi, ei olnud

üldkoosolek õigustatud neid tagasi kutsuma. Maakohus ei tõlgendanud korteriühistu põhikirja

p-i 42 ja MTÜS § 28 lg-t 3 ega kontrollinud, kas tagasikutsumise eeldused olid täidetud.

Kohaldada tuleb võlaõigusseaduse kohustuse rikkumise regulatsiooni. VÕS § 104 lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Peab

arvestama kohtupraktikaga, mille kohaselt peab osaniku tegevuse tagajärg või mõju tema

osanike ringist väljaarvamise õigustamiseks olema sedavõrd intensiivne, et see muudab

eesmärgi, milleks osaühing on asutatud, saavutamise võimatuks või ohustab seda oluliselt või

kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult eeldada, et osaühing

taluks edaspidi kõnealuse isiku osanikuks olemist (RKTKo 2-20-17189, p 17). Umbusaldust

ei saa võrdsustada oma kohustuste olulisel määral täitmata jätmisega.

Kuna juhatuse tagasikutsumise otsus on kehtetu, ei saanud valida ka uusi juhatuse liikmeid,

sest korteriühistu põhikirja p 35 piirab juhatuse liikmete arvu kolmega.

6. Uued juhatuse liikmed vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata

jätmist.

Vastuväidete kohaselt on maakohus analüüsinud, miks üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks puudub alus. Seadus annab korteriomanikele õiguse kutsuda juhatuse liige

tagasi mitte ainult kohustuste rikkumise, vaid ka usaldamatuse korral.

Üldkoosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, kvooruminõue oli täidetud, koosoleku

läbiviimise või hääletamise korda ei rikutud.

Ei ole tõendatud, et juhatuse liikmete tagasikutsumine oleks seadusevastane. Kaebajad ise

koosolekul ei osalenud ja nende seisukohad põhinevad teiste inimeste arvamustel.

Maakohus vaatas läbi kõik tõendid, lähtus uurimispõhimõttest, andis pooltele võimaluse

esitada oma seisukohad.

Menetluskulud tuleb jätta kaebajate kanda.

7. Andres Kampus teatas, et ei ole põhjust tunnistada korteriühistu 27. mai 2024

üldkoosoleku otsuseid kehtetuks ja ta on maakohtu otsusega rahul.

8. Tagasikutsutud juhatuse liikmed toetavad määruskaebust.

Ei ole tõendatud, et nad oleksid rikkunud oma kohustusi või kahjustanud korteriühistu huve,

mistõttu ei olnud nende tagasikutsumine korteriühistu põhikirjaga kooskõlas. Maakohus seda

arvesse ei võtnud, vaid on jätnud tõendid hindamata ning sellega rikkunud uurimispõhimõtet

ja selgitamiskohustust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule uueks

lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 ja KrtS § 29 lg 2 kohaselt esitatakse

korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue korteriühistu vastu.

Avalduses on avaldajad korteriühistu küll märkinud, kuid maakohtu menetluses on

korteriühistu esindajatena esitanud seisukohti tagasikutsutud juhatuse liikmed ja vaidlustatud

määruses korteriühistut menetlusosaliste hulgas ei ole. Maakohus on kaasanud uued juhatuse

liikmed füüsiliste isikutena ja on arusaamatu, kes esindas korteriühistut või kas korteriühistu

menetluses üldse osales.

11. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et seadus ei seo juhatuse liikmete volituste

tekkimist ja lõppemist registrikandega. Juhatuse liikme volitused tekivad ja lõpevad

üldkoosoleku otsusest. See tuleneb KrtS § 24 lg-st 1 ning MTÜS § 19 lg 1 p-st 2, § 28 lg-test

1 ja 32.

Kui vaidlustatakse korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega kutsuti tagasi senised juhatuse

liikmed ja valiti uued, esindab kohtumenetluses korteriühistut seega uus juhatus. Praeguses

asjas ei väida avaldajad ka sisuliselt, et otsus oleks tühine, vaid tuginevad otsuse kehtetusele.

Kuna otsus kehtib, kuni seda pole kehtetuks tunnistatud, on tagasikutsutud juhatuse liikmete

volitused eelduslikult lõppenud, neid ei saa menetluses käsitada korteriühistu esindajatena ja

Oksana Rusmani volituse alusel esitatud seisukohti korteriühistu seisukohtadena. Maakohtu

käsitluse kohaselt jääb ka arusaamatuks, mille üle vaidlus üldse on, kui korteriühistu avaldust

toetab.

Vandeadvokaat Ilya Zuev esindas enda teate kohaselt uusi juhatuse liikmeid kui füüsilisi

isikuid, ringkonnakohtule on ta teatanud, et tema volitused on lõppenud. Seega ei saa

ringkonnakohus ka uute juhatuse liikmete seisukohti omistada korteriühistule.

12. Vaidlust korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle ei saa lahendada ilma

korteriühistu osaluseta. Kuna praeguses menetluses ei ole korteriühistu asja materjalide järgi

osalenud, ei saa ringkonnakohus ise asja sisuliselt lahendada, vaid see tuleb saata maakohtule

uueks lahendamiseks.

Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel kaasata menetlusse korteriühistu kehtivate volitustega

juhatuse liikmete kaudu.

13. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)