Legislator Case Law & Legislation
2-25-111954/8 AI generated

2-25-111954/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-111954/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista solidaarselt kostjatelt Safe Rent OÜ ja J.-K. A. hageja BB Finance OÜ kasuks välja BB Finance OÜ ja Safe Rent OÜ vahel 15.01.2025.a. sõlmitud krediidilepingust

Legislator headnote

AI generated

2-25-111954/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: A. hageja BB Finance OÜ kasuks välja BB Finance OÜ ja Safe Rent OÜ vahel 15.01.2025.a. sõlmitud krediidilepingust

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-111954

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi Safe Rent OÜ, J.-K. A. vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlustoimingu tegemise viis

7344,23 eurot

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564; asukoht

Pronksi tn 19 Tallinn, 10124 Harju maakond), volitatud

esindaja Kaisa Kivisikk (e-post XXX)

Kostja I: Safe Rent OÜ (registrikood 16347119; asukoht

Pae tn 88 Tallinn, 13621 Harju maakond; e-post XXX),

seaduslik esindaja J.-K. A.

Kostja II: J.-K. A. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2. Mõista solidaarselt kostjatelt Safe Rent OÜ ja J.-K. A. hageja BB Finance OÜ kasuks

välja BB Finance OÜ ja Safe Rent OÜ vahel 15.01.2025.a. sõlmitud krediidilepingust

nr XXX ning BB Finance OÜ ja J.-K. A. vahel 15.01.2025.a. sõlmitud

käenduslepingust tulenev põhivõlgnevus 4000 eurot, sissenõutavaks muutunud intress

352,81 eurot, viivis 26,42 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja maksehäire avaldamise

tasu 15 eurot.

3. Mõista solidaarselt kostjatelt Safe Rent OÜ ja J.-K. A. hageja BB Finance OÜ kasuks

välja veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4000 eurot alates

24.04.2025.a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,2% päevas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Jätta menetluskulud kostjate kanda.

2. Mõista solidaarselt kostjatelt O Safe Rent OÜ ja J.-K. A. hageja BB Finance OÜ

kasuks välja menetluskulud summas 685 eurot, so riigilõiv 665 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot.

3. Mõista solidaarselt kostjatelt Safe Rent OÜ ja J.-K. A. hageja BB Finance OÜ kasuks

välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (so 685 euro)

tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjatel on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjatele on menetlusdokumendid kätte toimetatud. Kostjad ei

ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 665 eurot ja kandnud maksekäsu kiirmenetluses

kulusid 20 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka maksekäsu kiirmenetluse kulude näol on tegemist

põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista kokku summas

685 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik