2-22-5012/132 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Aleksandr Kondrašov, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5012

Kohtuasi

S.M hagi B.W vastu kinkelepingu tühisuse

tuvastamise nõudes ning tahteavalduse asendamiseks

kohtuotsusega

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.W 01.07.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

7000 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): S.M

(isikukood XXX), maakohtus ja osaliselt ringkonnakohtus

seaduslik esindaja

eestkostja

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Olavi Järve (e-post:XXX), seejärel

ringkonnakohtus erieestkostja Saaremaa vald Saaremaa

Vallavalitsuse kaudu, lepinguline esindaja Tormis Otsma

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): B.W

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Jüri Reede (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 30.10.2025.a

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 17.05.2024 otsus jätta muutmata.

2. B.W apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kuna hagejal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad, siis

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. S.M esitas 05.04.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse B.W vastu kinkelepingu tühisuse

tuvastamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Hagiavalduses esitas

hageja järgmised nõuded: 1. Tuvastada 4.06.2021 sõlmitud tehingu tühisus TsÜS § 13 alusel,

VÕS § 1028 lg 1 alusel kohustuse täitmisena saadu tagastamist või alternatiivselt tunnistada

kinkeleping kehtetuks; 2. VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda tühise või kehtetuks tunnistatud

lepingu järgi üleantu tagastamist isikult, kelle kasuks sooritus; 3. Kohustada kostjat andma

nõusolek järgmiseks: 3.1. asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja annab hagejale üle

kinnistu nr. XXXXXX (katastritunnus XXX ja YYY) ½ mõttelises osas omandi; 3.2.

kinnistusraamatu registriosa nr-ga XXXXXX 1/2 mõttelise osa kostja omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnistu 1/2

mõttelise osa omanikuna hageja või asendada kostja eelmärgitud tahteavaldused

kohtuotsusega.

Kohus jättis 13.04.2022 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagiavalduses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks hagejale tähtaja mh nõude täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks.

25.04.2022 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles täiendas ja täpsustas oma varasemat

hagiavaldust ning esitas järgmised nõuded: 1) tuvastada 04.06.2021.a S.M ja B.W vahel

sõlmitud S.M kinnistu (reg osa nr XXXXXX) 1/2 mõttelise osa kinkelepingu, isikliku

kasutusõige seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tühisus; 2) Kohustada B.W andma

nõusolek kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks ½ mõttelise osa Saare

maakonnas Saaremaa vallas XXX alevikus XXX ja QQQ asuva kinnistu (reg osa nr

XXXXXX) suhtes ning kohustada teda andma nõusolek S.M sissekandmiseks eelnimetatud

kinnisasja ½ mõttelise osa kaasomanikuna. Nõusoleku andmisest keeldumise korral asendada

B.W nõusolek kohtuotsusega.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt esitas B.W 24.03.2021 Harju Maakohtule avalduse

täisealisele isikule S.M-ile eestkoste seadmiseks ja määramiseks. Avalduse kohaselt soovis

B.W hakata oma 83 aastase ema eestkostjaks, kuna S.M ei ole võimeline igapäevaeluga toime

tulema. Harju Maakohtu 29.03.2021 määrusega saadeti tsiviilasi kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määrusega algatati S.M-ile eestkostja määramise menetlus.

07.07.2021.a koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt vajab S.M

oma huvide kaitseks kestvalt eestkostet ja uuritava vaimne seisund ei luba tal kestvalt oma

tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja korraldada oma elu; teostada valimisõigust,

langetada otsuseid ja teha tehinguid.

Pärnu Maakohtu 08.11.2021.a määrusega määrati S.M eestkostjaks Y.

Käeolevas ajaks on selgunud, et eestkoste määramise menetluse ajal, 04.06.2021.a. sõlmis

B.W S.M-iga notariaalselt tõestatud kinkelepingu, millega S.M kinkis ½ mõttelise osa

kinnistust. Kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, katastritunnusega XXX CCC ja

katastrinumbriga YYY, QQQ. Selle kinkelepinguga omandas B.W kogu emale kuulunud

kinnisvara.

B.W ja S.M sõlmisid kinkelepingu kuu aega enne kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi toimumist,

kuigi S.M vaimse seisundi probleemid (2017.a tehtud uuring, millest ilmnes vaskulaarne

entsefalopaatia), madalad toimetulekuoskused ja raskused arusaamisega materiaalsete

toimingute (pangakaardi kasutamine, ostlemine, arusaam raha tähendusest jms) väärtusest,

olid ka tehingu sõlmimisel aktuaalsed. Sõltuvalt sellest, ei osanud S.M kinkelepingut, kui

olulist notariaalset dokumenti allkirjastades hinnata, kuidas tehing mõjutab teha huve ja

majanduslikku toimetulekut. Kinkelepingu sõlmimise tähendusest ta tehingu ajal aru ei

saanud ja tema sõnul ei mäleta ta notaris käimist. Lisaks eeltoodule, pöördus S.M ise perearsti

poole eelmise aasta 29.aprillis segaduse ja desorienteerituse tõttu ning perearst suunas S.M

samal päeval SA Kuressaare Haigla psühhiaatria osakonda uuringutele, kus ta viibis kuni 11.

maini. Uuringutest selgus, et S.M-il on hilise algusega Alzheimeri tõbi, mis selgitab S.M

varasema käitumise ja isiksuse olulist muutumist ning kognitiivsete võimete (taju, mälu,

tähelepanu, kõne) ja toimetulekuoskuste langusZ viibib alates 2021.a juunikuust hooldekodus

ja ta on füüsilise tervise poolest liikuv ja aktiivne vanaproua.

Y-il kui eestkostjal tuleb hoolitseda S.M vara (talle kuulunud vara) kui majandusliku heaolu

tagamise eesZ-ile kuulunud kinnisvaraga oskuslikult majandades, on võimalik kindlustada

materiaalselt tema vanaduspõlv, tasuda hooldekodu arveid. Näiteks maja osa ja teist

lahustükki välja rentides või kui lõppevad kogutud säästud, siis võtta S.M-ile koduhooldaja.

Kõike eeltoodut arvestades on hageja seisukohal, et 04.06.2021.a sõlmitud kinnistu mõttelise

osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse leping ning asjaõiguslepingud on tühised ning kinnistu

mõtteline osa tuleks S.M-ile tagastada.

S.M suhtes on läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis. Eksperdi arvamuse

kohaselt esinevad S.M-il mäluhäired hilise algusega dementsuse Alzheimeri tõve (RHK-10

järgi F00.14) näol, mis väljendub tal eelkõige unustamises, orientatsioonihäiretes, lühimälu ja

igapäevaeluoskuste halvenemises. Tema vaimne seisund ei luba tal kestvalt oma tegude

tähendusest aru saada, neid juhtida ja korraldada oma elu; teostada valimisõigust, langetada

otsuseid ja teha tehinguid.

Arvestades S.M tervisliku seisundi iseloomu ning asjaolu, et ekspertiisi viidi läbi veidi enam

kui kuu pärast kinkelepingu sõlmimist, siis on ilmne, et kinkelepingut sõlmides ei olnud ta

suuteline õigesti hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve, s.o. tegemist oli otsustusvõimetu

isiku poolt tehtud tehinguga.

Arvestades hagiavalduse esitamist tinginud asjaolusid on usutav, et B.W ei soovi anda

nõusolekut kinnisomandi üleandmiseks.

Eeltoodut arvestades ning Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-te 1, 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel

palub hageja kohustada B.W teha tahteavaldus kinnisomandi üleandmiseks: kohustada

kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks ½ mõttelise osa

Saare maakonnas Saaremaa vallas XXX alevikus XXX ja QQQ asuva kinnistu (reg osa nr

XXXXXX) suhtes ning kohustada teda andma nõusolekut S.M sissekandmiseks eelnimetatud

kinnisasja ½ mõttelise osa kaasomanikuna.

Pärnu Maakohtu 26.04.2022 määrusega hageja taotlusel hagi tagati ning seati hagi tagamise

korras B.W omandis olevale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX

kantud kinnisasja III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge 04.06.2021. a sõlmitud

kinnistu ½ mõttelise osa kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõude tagamiseks S.M kasuks

kuni tsiviilasjas nr 2-22-5012 tehtava lahendi jõustumiseni. Sama kuupäeva kandva

määrusega võeti hagi menetlusse.

Kostja seisukoht

2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning leiab, et see tuleb põhjendamatuse ja alusetuse

tõttu rahuldamata jätta.

Kostja vastuväidete kohaselt kuulus S.M kinnistu S.M ja B.W kaasomandisse ja on nende

ühine elukoht. 04. juunil 2021 koostas ja tõestas Kuressaare notar Anne Heinsaar kinnistu

mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud.

Märgitud kinkelepinguga kinkis S.M B.W-le kinkija omandis olnud ½ mõttelist osa S.M

kinnistust, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr

XXXXXX ja mis koosneb kahest katastriüksusest: QQQ, katastritunnus YYY, pindala

7259 m2 ja XXX, katastritunnus SSS, pindala 4314 m2.

Lepingu p-s 2.1.14 on kinkija kinnitanud, et kinkija on otsustanud kinkida lepingu eseme oma

pojale B.W-le lepingus toodud tingimustel, sealhulgas väärtusega, sh tingimusel, et kinkijale/

kasutajale jääb lepingu eseme koosseisus olevas elamus tähtajatu elamisõigus ning sõlmimisel

on ta teadlik, et kinkelepingu alusel läheb omand lepingu esemele lepingus sisalduva

asjaõiguslepingu alusel kingisaajale üle kandega kinnistusraamatus. Lepingu p 2.2.3 kohaselt

kinnitas kingisaaja, et ta on nõus omandama lepingu eseme koos kinkija/kasutaja kasuks

seatava isikliku kasutusõigusega ja hooldamiskohustusega.

Lepingu p 3.8 kohaselt on pooled leppinud kokku, et kingisaaja on kohustatud kasutaja eest

hoolitsema ja tagama tema tavapärasest eluvajadusest lähtudes toimetulekuks vajaliku

ülalpidamise ja abi, sealhulgas vajadusel tasuma osaliselt hooldekodu kulud.

Kostja B.W elas koos oma pere ja ema S.M-iga XXXl XXX asuvas elamus ja abistas ning

hooldas ema S.M-i koos endise abikaasa W-iga (praegu W) umbes 25 aasta jooksul pärast

seda, kui S.M teised pojad Y, F ja Z lahkusid elama mandrile. Kuna B.W jäi poegadest

ainukesena Saaremaale ja elas ainukese pojana S.M-iga koos XXXl XXX asuvas elamus, oli

S.M-il ammune soov kinkida S.M kinnistu kaasomandi osa B.W-le. Asjaolu, et XXXl XXX

kinkimine B.W-le oli S.M ammune tahe, kinnitab tema varasem käitumine. S.M soovis nelja

poja emana, et kõik pojad saaksid enda omandisse Saaremaal maatüki. F sai JJJ katastriüksuse

nr JJJJJ, millest moodustati JJJ kinnistu, reg nr JJJJJJJJJJJ ja Z sai LLL katastriüksuse nr

LLLLL, millest moodustati LLL kinnistu reg nr LLLLLLLLL. S.M-ile kuulus Saare

maakonnas Saaremaa vallas asuv XXX külas asuv VVV kinnistu, mille ta kinkis 2016. aasta

novembris poeg Y-ile, kes müüs kinnistu koheselt OÜ-le Metsagrupp, reg kood 10044866.

S.M soov oli kinkida temale kuuluv ½ mõttelist osa S.M kinnistu kaasomandist poeg B.W-le.

Nagu eelpool on märgitud, teised pojad Y, F ja Z olid maatükid varem enda omandisse

saanud.

Hooldekodu vajas S.M seetõttu, et B.W-l on tööl pikad vahetused ja B.W ei julgenud S.M

tööloleku ajal üksinda koju jätta. Enne B.W abielulahutust hooldas ja toetas S.M-i B.W

tööloleku ajal B.W abikaasa W (praegu W). Keegi vendadest ema enda juurde võtta ei

soovinud. Hooldekodusse panek oli Z, F ja B.W ühine otsus.

Ajal, kui B.W ei viibi tööl, toob ta ema sageli hooldekodust koju. Ema teab B.W töögraafikut

ja hooldekodu töötajate sõnul ootab alati, et B.W viiks ta koju.

Saaremaa Südamekodu OÜ-ga sõlmis 8. juunil 2021 Ööpäevaringse hooldusteenuse

osutamise lepingu kaasfinantseerijana B.W. Leping on käesoleval ajal tähtajatu.

Pärast S.M hooldekodusse paigutamist maksis ema hooldekodu kulud B.W ema

arvelduskontolt. S.M hooldekodu tasu on B.W-le teadaolevalt 900 eurot ja S.M pension on

B.W-le teadaolevalt 660 eurot. Seega tuleb igas kuus tasuda hooldekodu tasuna 240 eurot,

millele lisandub retseptiravimite jms kulu. Kuna B.W maksis hooldekodu tasu S.M

arvelduskontolt, ta teab, et S.M arvelduskontol oli üle 10 000 euro ja lisaks oli S.M-il

hoiukonto, kuhu oli samuti hoiustatud suur summa.

Lisaks eeltoodule märgib B.W, et ema rahaliste vahendite lõppemise korral, lasub temal 04.

juuni 2021 lepingu p 3.8 kohaselt kohustus kinkija eest hoolitseda ja tagada tema tavapärasest

eluvajadusest lähtudes toimetulekuks vajalik ülalpidamine ja abi, sealhulgas vajadusel tasuma

osaliselt hooldekodu kulud. Seega ei ole alust väita, et S.M tegi kinkelepingut sõlmides endale

kahjuliku tehingu.

04. juunil 2021 lepingu tõestanud Kuressaare notar Anne Heinsaar on väga suurte

kogemustega ja täpne notar. Ei ole tõenäoline, et ta eksis lepingu tõestamisel S.M

otsusevõime hindamisel. 4. juunil 2021 tõestatud lepingus ei ole notari märget selle kohta, et

tal tekkis mingigi kahtlus, et S.M-il ei ole vajalikku teo- ega otsusevõimet. 04. juunil 2021

tõestatud lepingus on märge, et leping on notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. 04.

juuni 2021 Kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingud ei ole tühised, sest need vastavad S.M tegelikule tahtele. Ambulatoorne

kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millele hageja viitab, viidi läbi 07. juulil 2022, st rohkem kui

kuu aega pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist.

Maakohtu otsus

3.Maakohus rahuldas hagi ning:

-Tuvastas S.M ja B.W vahel 04.06.2021 sõlmitud S.M kinnistu asukohaga XXX ja QQQ (reg osa nr

XXXXXX) 1/2 mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingute tühisuse.

-Kohustas B.W andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX teises jaos tema kohta

tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse

omanikena B.W (isikukood XXX) 1/2 kaasomandiosas ja S.M (isikukood XXX) 1/2

kaasomandiosas. Jõustunud kohtulahend asendab B.W nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5).

-Kohustas B.W andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX kolmandas jaos S.M

kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Jõustunud kohtulahend asendab B.W

nõusolekut (TsÜS § 68 lg 5).

-Jättis rahuldamata kostja 9.04.2024 vastuväite kohtu tegevusele.

-Jättis rahuldamata kostja 17.04.2024 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks.

-Jättis jõusse Pärnu Maakohtu 26.04.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva

kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.

-Jättis menetluskulud kostja kanda.

-Määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse 6882,35 eurot.

-Mõistis välja B.W-lt S.M kasuks menetluskulud summas 6882,35 eurot, B.W-lt Eesti Vabariigi

kasuks riigilõivu 210 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt lisatud makseinfo lehele.

-Tagastas S.M-ile 18.06.2023 tasutud eksperditasu ettemaksust (3000 eurot) enamtasutud osa

summas 1590 eurot S.M kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja 17.04.2024 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jätta

rahuldamata. Nimelt esitas kostja 17.04.2024 hagi läbivaatamata jätmise taotluse, milles

palub: 1. Jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja nimel

hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamiseks ning see on puudunud

kogu menetluse kestel menetluslike tahteavalduste tegemiseks ning ka advokaadibürooga

käsunduslepingu sõlmimiseks hageja esindamiseks, 2. Tuvastada hagejal menetluskulude

puudumine ja jätta kulude puudumise tõttu need kostjalt välja mõistmata juhul, kui kohus

jätab rahuldamata p-s 1 esitatud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus leiab, et kostja

taotlus on esitatud hilinenult. Tegemist ei ole TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud olukorraga.

Taotlusega arvestamine venitaks menetlust ning kostja ei põhistanud, et tal oli hilinemiseks

mõjuv põhjus.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud nõude tuvastada poolte vahel

04.06.2021 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise

lepingu ja asjaõiguslepingute tühisus ning kohustada kostjat andma nõusolek

kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks vaidlusaluse

kinnisasja ½ mõttelise osa kaasomanikuna. Muid nõudeid menetlusse võetud ei ole, kuna

esialgses hagiavalduses esitatud nõudeid on hageja täpsustatud ja alternatiivset nõuet

täiendatud hagiavalduses esitanud ei ole. Sellisena on ka kostja 10.05.2022 hagivastuses

hageja nõudeid mõistnud ja käsitlenud (I kd tl 67 jj). Seetõttu on ainetud ka kostja uue

esindaja poolt 09.04.2024 kohtuistungil püstitatud temaatika hagi muutmise osas ning seega

tuleb kohtul sisuliselt lahendada hageja nõue kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamiseks ning

kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks nõusoleku saamiseks.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel 4.06.2021 sõlmitud notariaalne

leping (kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja

asjaõiguslepingud) on kehtiv või mitte. Antud asjas hageja suhtes läbiviidud

kohtupsühhiaatria ekspertiisi alusel on tuvastatud, et 04.06.2021 vastas S.M psüühiline

seisund RHK-10 järgi Altzheimeri tõvest tingitud dementsuse diagnostilistele kriteeriumitele.

Väljendunud kognitiivsest defitsiidist tulenevalt puudus S.M-il tehingu tegemise ajal ja

kestvalt sisuline arusaam õiguslikes ning oma elukorralduslikes ja varalistes asjaoludes. S.M

ei olnud 04.06.2021 võimeline aru saama lepingu asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima

oma otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid oma huvidest lähtuvalt. S. M-il

on käesoleva ajani ja oli tõenäoliselt ka 04.06.2021 säilinud osaline lugemis- ja

kirjutamisoskus, mis võimaldas tal tehniliselt tehinguid teha. Tõenäoliselt võis ta olla valmis

erinevateks tehinguteks talle usaldusväärsetena tunduvate isikutega.

Eksperdi arvamusest nähtub veel, et olemasolevate andmete kohaselt oli S.M varasemalt hea

baasintellektiga ja toimetulekuga ning vähemalt rahuldava tervisega. 2021 kevadeks oli

erinevate tunnistajate sõnul S.M vaimne seisund oluliselt halvenenud. Mäluhäireid ja

toimetulekuraskusi kirjeldati juba varem. 08.06.2021 on perearsti poolt koostatud retsept

täiendavale antipsühhootikumile. Ei ole kirjeldatud, mis põhjustas täiendava ravi vajaduse.

Üldiselt ordineeritakse täiendav antipsühhootikum psüühilise seisundi halvenemise korral. Sel

perioodil asus S.M elama hooldekodus. Uus asukoht ja elukorraldus võisid kaasa tuua

seisundi destabiliseerumise. 07.07.2021 kohtupsühhiaatria eksperdi kirjelduse kohaselt oli

S.M vaimne seisund sarnane 2021 aprillis-mais haiglasviibimise ajal olnule. Diagnoositud

jätkuvalt dementsus Alzheimeri tõvest. Eksperdi hinnangul esinesid Linda S.M-il unustamine,

orientatsioonihäired, lühimälu ja igapäevaeluoskuste halvenemine; mäluhäirete tõttu pidas

ekspert võimalikuks S.M ärakasutamist ja tema huvide kahjustamist. 19.10.2021 S.M

ärakuulamise käigus veendus kohus, et S.M vajab enda huvide kaitseks eestkostet.

Eelolevast nähtuvalt ei ole alust arvata, et S.M vaimne seisund oleks 04.06.2021 oluliselt

erinenud S.M vaimsest seisundist, mida on kirjeldatud enne ja peale tehingu tegemist. Kui ka

04.06.2021 S.M ja B.W vahel sõlmitud leping oli kooskõlas S.M varasemate soovide ja

avaldustega ning ei kahjustanud oluliselt S.M huve, siis sel ajal esinenud väljendunud

kognitiivsest defitsiidist tulenevalt ei olnud S.M võimeline aru saama lepingu asjaoludest,

kaaluma riske ning analüüsima oma otsuste ja tegude tagajärgi ega tegema teadlikke valikuid

oma huvidest lähtuvalt.

Kohtu hinnangul nähtub ekspertiisiaktist, et hageja ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise

ajal, so 4.06.2021 otsusevõimeline ning seega on tuvastatud tema otsusevõimetus TsÜS § 13

lg 1 mõttes. Hageja ei olnud tehingu tegemise hetkel võimeline hindama seda, kuidas tehing

tema huve mõjutab. Tehingu tegemise tulemusena jäi hageja ilma oma omandist. Seda ei

muuda ka asjaolu, et hageja kasuks on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistul asuvas

elamus elamiseks ja et kingisaaja kohustus hageja eest hoolitsema ning vajadusel tasuma tema

hooldekodu kulud.

Maakohus leidis, et hageja oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu, tal puudus arusaam

tehingu tegemisest, olemusest ja eesmärgist mistõttu on S.M ja B.W vahel 04.06.2021

sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping tühine. Kuivõrd kohus on eelnevaga tuvastanud

kinkelepingu tühisuse, st, et kinkeleping ei ole kehtiv, siis leiab kohus, et ka samas sõlmitud

isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõiguslepingud on kehtetud.

Abstraktsioonipõhimõtte kohaselt tuleb käsutustehingu kehtivust, sh võimalike teovõime ja

tahtepuuduste esinemist käsutuse tegemisel kontrollida eraldi käsutuse aluseks oleva

kohustustehingu kehtivusest. Kui kohustus- ja käsutustehing on sõlmitud samas olukorras

(üheaegselt), võib kohustustehingu kehtetuse põhjustanud puudus tuua ühtlasi kaasa ka

käsutustehingu kehtetuse. Käsutustehingu kehtetus ei ole sel juhul põhjustatud mitte

kohustustehingu kehtetusest, vaid sama puuduse topeltmõjust nii kohustus- kui käsututehingu

suhtes. Sellisel juhul on tegemist veasamasusega. Sõltuvalt alustest on neil juhtudel nii

kohustus – kui käsutustehing algusest peale kehtetud. Järelikult on käesoleval juhul tühised

nii kohustus- kui käsutustehing.

Hageja 09.04.2024 menetluskulude nimekirja (II kd lk 57 jj) kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel esindaja kulust summas 3906,90 eurot,

mis sisaldab käibemaksu. Menetluskulude koosseis on toodud lisatud arvetel. Hageja esindaja

tunnihinne on summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas ka bussipileti,

mis seondub 27.09.2022 istungi kuluga summas 14,05 eurot. Lisaks koosnevad hageja

menetluskulud TsMS § 138 lg 2; § 139 lg 1 ja § 143 lg 1 alusel riigilõivust summas 490 eurot

ning ekspertiisikulust summas 1410 eurot. Käesolevas asjas on menetluskulud kandnud

hageja eestkostja Y menetluskulude täienduse kohaselt lisandub eelnimetatud kuludele 329,40

eurot koos käibemaksuga ning 23.04.2024 täienduse kohaselt veel 732 eurot (II kd lk 77 ja

90). Kokku märgib hageja enda menetluskuludeks 6868,30 eurot. Kostja ei ole hageja

menetluskulude koosseisu ega suuruse osas seisukohta avaldanud (vt kostja seisukohta

17.04.2024 menetlusdokumendis).

Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et

hageja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud ja ajakulu on vastavalt esitatud

arvete sisule hageja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja

vajalikud. Ka esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) peab kohus põhjendatuks.

Seega on hageja esindaja põhjendatud kulude suurus kokku 4968,30 eurot (sh käibemaks).

Lisaks peab kostja hagejale hüvitama hageja esindaja sõidukulud 14,05 eurot (II kd lk 69),

menetluses tasutud riigilõivu 490 eurot (I kd lk 59) ja ekspertiisikulu 1410 eurot (I kd lk 197-

198; II kd lk 7). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud 6882,35

eurot.

Apellatsioonkaebus

4.Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata

TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul (eestkostja) ei

olnud esindusõigust hagi esitamiseks ning see on puudunud kogu menetluse kestel

menetluslike tahteavalduste tegemiseks ning ka hiljem eestkostja poolt hageja nimel

advokaadibürooga käsunduslepingu sõlmimiseks hageja esindamiseks õiguslikus vaidluses

hageja pojaga. Alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656

lg 1 p 4 alusel, kuna hagejast eestkostetavat ei esindanud selleks õigustatud isik ning piiratud

teovõimega hageja ei saa enda esindamist menetluses heaks kiita. Alternatiivselt saata asi

uueks arutamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel, kuna maakohus ei ole

otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, kui ringkonnakohtul ei ole võimalik

puudust kõrvaldada. Alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus 26.04.2022 määrusega menetlusse

võtnud hagiavalduse, mille on hageja S.M nimel allkirjastanud ja kohtule esitanud eestkostja

Y, kes on hageja poeg ja kostja vend. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 180 lg 1 p-de 1 ja 3 ja §

202 koostoimest tuleneb, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada õiguslikus vaidluses

eestkostetava ja eestkostja otsejoones sugulase vahel. See on imperatiivne keeld. Kostja B.W

on S.M poeg, st otsejoones sugulane. Kohtumenetluse lõppresultaadina võivad eestkostjale

langeda väga suurte menetluskulude kandmise kohustus ning juba menetluse alguses on

eestkostetaval hagejal kohustus tasuda hagiavalduse eest riigilõiv (tsiviilkohustus). TsÜS § 84

lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, millest tulenevalt ei

saa mingeid õiguslikke tagajärgi olla ka Y poolt esitatud hagiavaldusel ega ühelgi teisel tema

poolt tehtud menetluslikul tahteavaldusel.

Hageja S.M’t ei ole õigus esindada ka OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus vandeadvokaat Olavi

Järve’l, kuna ühelt poolt ei saanud kehtivat käsunduslepingut (kliendilepingut) sõlmida

piiratud teovõimega S.M ning teiselt poolt ei saanud eestkostja Y juba eelnevas punktis

avatud PKS §-de 180 lg 1 p-de 1 ja 3 ja § 202 ning § 190 koostoimest tulenevalt kehtivalt

sõlmida lepingut S.M kasuks B.W’ga kui pojaga (otsejoones sugulasega) õigusvaidluse

pidamiseks, kuna sellega langeksid eestkostetavale väga suured rahaliselt hinnatavad

tsiviilkohustused.

Kostja juhtis esimese astme kohtu tähelepanu hageja nimel hagiavalduse esitanud eestkostja

esindusõiguse ja hilisema lepingulise esindaja esindusõiguse puudumisele 17.04.2024

seisukohas, milles taotles hagi läbivaatamata jätmist. Ebaõige on esimese astme kohtu

seisukoht, nagu oleks kostja esitanud sellise taotluse koos õigusliku põhistusega hilinenult

TsMS § 329 lg 1 ja § 330 lg 1 tähenduses. Kostja leiab, et olukorras, kus esineb hagi

menetlemist välistav asjaolu ning pool juhib sellele sõltumata menetlusstaadiumist

tähelepanu, ei saa kohus tugineda TsMS § 329 lg 1 ja § 330 lg 1 normidele, vaid kohtul lasub

omaalgatuslik kohustus sellele kohaselt reageerida.

Maakohus on lahendanud nõuet, mida hagiavalduses ei ole esitatud (mh lahendanud

ebaõigesti tuvastusnõude). Maakohus on 26.04.2022 määrusega menetlusse võtnud

esindusõiguseta eeskostja poolt hageja nimel esitatud 24.04.2022 parandatud hagiavalduse

resolutsiooni punktis 1 esitatud tuvastusnõude (lepingute tühisuse tuvastamine) ning

hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 esitatud sooritusnõude (kohustada andma nõusolek).

Maakohus on ebaõigesti läbi vaadanud ja kohtuotsuse resolutsiooniga rahuldanud hageja

tuvastusnõude, mille läbi vaatamata jätmiseks esitas kostja taotluse 09.04.2024 kohtuistungil.

Esimese astme kohus on otsuse resolutsiooni punktiga 3 rahuldanud nõude, mida

hagiavalduses ei ole esitatud. Maakohus ei lahendanud otsusega esitatud sooritusnõuet, vaid

muutis lubamatult kardinaalselt ja teisetähenduslikult hagiavalduses esitatud nõude sõnastust.

Kostja leiab, et 02.10.2023 avaldusega on hagi lubamatult muudetud TsMS § 376 sisu

vastaselt ilma kostja ja kohtu nõusolekuta.

Maakohus on kogumis ja vastastikuses seoses ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on viinud

ebaõige otsuse tegemisele isegi eelduse korral, et hageja esindajatel oleks esindusõigus.

Apellandist kostja tugineb apellatsioonimenetluses kõigile maakohtus kogutud ja uuritud

tõenditele ning palub ringkonnakohtul neid uuesti uurida ja hinnata

Otseselt vale on maakohtu poolt otsuse punktis 26.2. esitatud väide, nagu ei oleks kostja

hageja menetluskulude koosseisu ega suuruse osas vastuväidet esitanud. Kostja väitis

tähtaegselt, et hageja 09.04.24 menetluskulude nimekirjast tulenevalt ei ole vaidlust selles, et

nimekirja lisadeks olevad arved on väljastatud Y-ile, kes ei ole menetlusosaline TsMS § 198

lg 1 p 1 tähenduses.

Vastus apellatsioonkaebusele

5.S.M, keda esindas maakohtu menetluses eestkostja Y ja vandeadvokaat Olavi Järve, vaidles

apellatsioonkaebusele vastu.

Menetluse edasine käik

6.Ringkonnakohus peatas 17.11.2024 määrusega tsiviilasjas menetluse kuni hagejale

erieestkostja määramiseni käesolevas menetluses esindamiseks. Pärnu Maakohus määras

09.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4742 S.M-ile (isikukood XXX) erieestkostjaks

tema esindamiseks käesolevas tsiviilasjas Saaremaa valla Saaremaa Vallavalitsuse kaudu.

Erieestkostjale toimetati määrus kätte 10.04.2025 ja kohtumäärus jõustus 30.04.2025.

Tallinna Ringkonnakohus uuendas käesolevas asjas menetluse 12.05.2025 määrusega.

Hageja erieestkostja avaldas, et kiidab hagi esitamise, maakohtus hageja eestkostja poolt

tehtud menetlustoimingud ning vastuväited apellatsioonkaebusele heaks. Vastuseks Tallinna

Ringkonnakohtu küsimusele teatas B.W, et soovib apellatsioonkaebuse läbivaatamist

istungimenetluses.

Ringkonnakohtu seisukoht

7.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

8. Asja materjalidest nähtub:

-Kostja B.W esitas 24.03.2021 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule S.M-ile

eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Seda avaldust menetleti tsiviilasjana nr 2-21-

4742.

-S.M-ile eestkoste seadmise menetluses määrati S.M-ile 21.05.2021 kohtupsühhiaatria

ekspertiis.

-04.06.2021 sõlmis B.W S.M-iga notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu,

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, millega S.M kinkis B.W-le ½

mõttelise osa kinnistust aadressiga XXX ja S.M kasuks seati isiklik kasutusõigus.

-Alates 08.06.2021 viibib S.M hooldekodus, lepingu selleks sõlmis kostja.

-Tsiviilasjas nr 2-21-4742 S.M-ile eestkoste seadmise menetluses esitas ekspert arvamuse

07.07.2021 läbi viidud ekspertiisi tulemuste kohta ning selle järgi vajab S.M eksperdi

hinnangul oma huvide kaitseks kestvalt eestkostet (I kd, tlk 51-53).

-08.11.2021 määrusega määrati S.M-ile eestkostjaks Y (I kd, tlk 13-17).

-S.M eestkostja Y ja kostja B.W on S.M pojad.

9. S.M eestkostjana esitas käesolevas asjas hagi kohtusse eestkostja V.S.M. Maakohtus leidis

kostja, et eestkostjal puudub käesolevas asjas eestkostetava esindusõigus, paludes asi jätta läbi

vaatamata. Maakohus leidis, et taotlus on esitatud hilinenult. Ringkonnakohus leiab, et

põhjendatud on kostja seisukoht, et hagi menetlemist välistava asjaolu korral ei saa kohus

tugineda TsMS § 329 lg 1 ja § 330 lg 1 normidele ning juhul, kui pool on vastava asjaolu esile

toonud, siis tuleb kohtul see küsimus lahendada sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et kuigi

maakohus eksis, jättes esindusõiguse küsimuse sisuliselt lahendamata, ei anna see asjaolu

käesolevas menetlusstaadiumis alust jätta hagi läbi vaatamata või maakohtu otsus tühistada.

10.Hageja esindamiseks käesolevas kohtumenetluses, isegi, kui lähtuda selles, et

perekonnaseaduse (PKS) §-de 180 lg 1 p-de 1 ja 3 ja § 202 järgi ei saanud eestkostja

eestkostetavat esindada õiguslikus vaidluses eestkostetava ja eestkostja otsejoones sugulase

vahel, on määratud apellatsiooniastmes erieestkostja, kes on hageja eestkostja

menetlustoimingud nii maa-kui ringkonnakohtus heaks kiitnud. TsÜS § 113 järgi on

heakskiidul tagasiulatuv mõju. Seega tuleb asi lahendada sisuliselt. Asja läbivaatamata

jätmiseks alus puudub.

11. Maakohus tuvastas, et kuna hageja oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu, tal puudus

arusaam tehingu tegemisest, olemusest ja eesmärgist on S.M ja B.W vahel 04.06.2021

sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping, st nii kohustus kui käsutustehing tühine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Apellatsioonkaebuse väited, et maakohus

hindas asjas esitatud tõendeid ebaõigelt, on põhjendamatud. Asjas puudus vaidlus, et kostja

esitas 24.03.2021 kohtusse avalduse S.M-ile eestkoste seadmiseks, avalduses väitis kostja, et

ema vajab eestkostet dementsuse tõttu (i kd, tlk 54 pöördel). Asjas on tuvastatud, et 29.04 –

11.05.2021 haiglas viibimise ajal oli S.M desorienteeritud ajas, eluloolisi andmeid andis

raskustega ja osaliselt, eksis faktides. Tal esinesid väljendunud mäluhäired, eriti lühimälu

osas. S.M-il diagnoositi anamneesi, kliinilise pildi ja uuringute alusel dementsus Alzheimeri

tõvest. Lisaks esinesid luululised sümptomid, mis raviga mõnevõrra taandusid. 02.06.2021

kiirabi hinnangul oli S.M desorienteeritud, dementne (I kd, tlk 84 pöördel, tlk 112-113, tlk

128-130, tlk 132). Asjaolu, et hageja vaimse tervise halvenemine toimus 2021 kevadel

kinnitas eestkoste seadmise menetluses ka tema poeg E.S.M (I kd, tlk 108). 07.07.2021 läbi

viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemustest nähtub, et ekspertiisi läbiviimise ajal oli

S.M vaimne seisund sarnane nagu 2021 aprillis-mais haiglas viibimise ajal. Jätkuvalt

diagnoositi dementsus Alzheimeri tõvest. Eksperdi hinnangul esinesid S.M-il unustamine,

orientatsioonihäired, lühimälu ja igapäevaeluoskuste halvenemine; mäluhäirete tõttu pidas

ekspert võimalikuks S.M ärakasutamist ja tema huvide kahjustamist (I kd, tlk 84-86).

19.10.2021 eestkostemenetluses toimunud S.M ärakuulamise käigus veendus asja arutanud

kohus, et S.M vajab enda huvide kaitseks eestkostet. Käesolevas asjas viidi täiendavalt 15.07-

02.09.2023 läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis, eksperdi arvates (II kd, tlk1-4) puudus S.M-il

04.06.2021 tehingu tegemise ajal ja kestvalt sisuline arusaam õiguslikes, oma

elukorralduslikes ja varalistes asjaoludes. S.M ei olnud võimeline aru saama lepingu

asjaoludest, kaaluma riske ning analüüsima oma otsuste ja tegude tagajärgi.

12.Ringkonnakohus osutab, et TsMS § 232 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu ning seega ei ole sellist jõudu ka dokumentaalsetel tõenditel hageja

tervisliku seisundi kujunemise kohta ega ka eksperdiarvamustel kui tsiviilkohtumenetluses

lubatud tõenditel. Käesoleval juhul aga riimuvad nii eksperdiarvamustes väljendatud

ekspertide koostatud arvamused ja dokumentaalsed tõendid hageja tervisliku olukorra kohta,

veelgi enam, esitades rohkem kui kaks kuud enne vaidlustatud tehingu tegemist avalduse

S.M-ile eestkoste seadmiseks väljendas ka kostja ise, et hageja vajab tervislikust seisundist

tulenevalt eestkostet.

Kostja taotletud tehingu tõestanud notari ülekuulamine, isegi kui notar oleks väljendanud, et

tema arvates oli S.M tehingu tegemise ajal otsusevõimeline, ei kaaluks üles kostja enda

väljendatud seisukohta eestkostemenetluses, hageja tervislikku seisundit iseloomustavaid

dokumentaalseid tõendeid ja ekspertide arvamusi. Vaidlustatud tehingus isikliku

kasutusõiguse seadmine S.M kasuks ja kostjale hoolitsuskohustuse panemine (eelkõige

hooldekodu arvete tasumine, mis nähtuvalt kostja enda väidetest tasutakse hageja pensioni ja

pangakontodel olevate summade arvelt), ei muuda asjaolu, et hageja oli vaidlustatud tehingu

tegemise ajal otsusevõimetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega osas,

milles maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada neid pikemalt kordamata TsMs § 654 lg 6

järgi.

13.Apellatsioonimenetlus väidab kostja ka seda, et maakohus on rahuldanud nõuded, mida

hageja maakohtu menetluses ei esitanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on

põhjendatult esile toonud, et hageja täpsustas menetluses oma nõudeid. Hagi eesmärgiks oli

tühise tehingu tagajärjel hageja omandist läinud vara tagastamine ning selliselt said sellest aru

nii pooled kui ka kohus.

14. Apellatsioonkaebuse järgi leiab kostja, et tuvastusnõude oleks maakohus pidanud jätma

TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Ringkonnakohus leiab, et kuigi tuvastushagi esitamiseks

puudus eraldiseisvalt vajadus, ei ole käesolevas menetlusstaadiumis alust maakohtu otsust

selles osas tühistada. Riigikohus on näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17 22.mail 2017 tehtud

lahendis tehingu tühisuse tuvastamise nõuet pidanud asjakohaseks, vähemalt ei ole sellise

nõude menetlemisele etteheiteid tehtud, seega puudub käesolevas menetlusstaadiumis alus

käsitletava nõude läbi vaatamata jätmiseks, seda enam, et selle nõude menetlemine,

arvestades hagis esitatud nõudeid ning hagi aluseks olevaid asjaolusid, mingeid täiendavaid

menetluskulusid kaasa tuua ei saanud.

15. Kostja leidis 29.10.2025 menetlusdokumendis, et hagi tuleb jätta rahuldamata viidates, et

ta pöördus erieestkostja poole TsÜS § 13 lg 2 alusel ettepanekuga kiita heaks S.M poolt

vaidlustatud tehingu tegemine ning kuna erieestkostja sai kostja ettepaneku kätte 14.10.2025,

kuid keeldumist heakskiidu andmisele tehingule ei väljendanud hiljemalt 28.10.2025, tuleb

lugeda, et erieestkostja on tehingu heaks kiitnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoht

on ekslik. Hageja erieestkostja on kohtumenetluses leidnud, et vaidlustatud tehing on tühine,

seega ei toonud kostja saadetud ettepanek tehingu heakskiitmise kohta ning sellele vastamata

jätmine kaasa õiguslikku tagajärge.

16.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et hageja eestkostja kantud

menetluskulusid hageja esindamisel ei oleks tohtinud kostjalt välja mõista, kuna hagi esitas

hageja nimel isik, kellel puudus selleks esindusõigus. Ringkonnakohus leiab, et kostja

vastuväited ei ole käesolevaks hetkeks asjakohased. Hagejat menetluses esindanud

erieestkostja kiitis hageja eestkostja menetlustoimingud hageja esindamisel nii maa- kui ka

ringkonnakohtus heaks. 30.10.2025 toimunud kohtuistungil väljendas hageja erieestkostja

selgelt, et kiidab heaks ka hageja eestkostja menetluskulud hageja esindamisel. Maakohus on

otsuse põhjendanud, misks tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja mõista, vaagides

nii kulude suurust kui põhjendatust. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni

sekkuda. Asjaolu, kas ja millisel alusel toimub menetluskulude kandmine hageja, hageja

eestkostja ja hageja erieestkostja sisesuhtes, ei välista kostja kohustust hüvitada hageja

huvides tehtud menetluskulud maakohtus.

Menetluskulude jaotus

17. Kuna eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud

ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kuna hageja ei teatanud, et tal on

ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulud, siis jäävad ringkonnakohtus

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/