2-25-6008/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Aleksandr Kondrašev, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-6008

Kohtuasi

E.D hagi B.P vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.08.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.P 18.09.2024 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): E.D

(isikukood XXX) lepinguline esindaja Jana Kitter

Kostja

(apellatsioonimenetluses

apellant):

B.P

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 30.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19.08.2025 otsus jätta muutmata.

2. B.P apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja vastuväited

1. E.D (hageja) esitas 21.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse B.P (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 05.01.2024 Tallinna

Perekonnaseisuametis. Hageja ja kostja ei ela koos alates 01.03.2025. Hageja ei pea

võimalikuks kostjaga leppimist.

2. Kostja oma 02.06.2025 vastuses hagiga ei nõustunud. Kostja on veendunud, et abielu

säilitamine ja psühholoogiline teraapia aitaksid lahendada lahkhelisid ja taastada usaldust.

Kostja leiab, et praegused abieluprobleemid ei ole püsiva iseloomuga, vaid tulenevad eeskätt

tema vaimse tervise seisundist, millega ta on viimasel kuul tegelenud.

3. 11.08.2025 teatas kostja, et ei saa tulla 12.08.2025 istungile seoses silmaoperatsiooniga ja

palus istungi edasi lükata (al 22.09.2025). Kohus teatas, et ei lükka istungit edasi, vaid kuulab

istungil ära hageja ja hiljem kuulab ära kostja telefoni teel.

4. 12.08.2025 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära hageja, kes kinnitas, et jääb

hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Hageja

selgitas, et pärast kooselu lõppu ei ole kostja otsinud hagejaga kontakti ega teinud

ettepanekuid suhte parandamiseks.

5. 19.08.2025 kuulas kohus ära kostja telefoni teel. Kostja kinnitas, et pärast kooselu

lõppemist ei ole ta hagejaga otse suhelnud, vaid on otsinud hagejaga kontakti läbi ühiste

sõprade-tuttavate. Kostja põhjendas, et hagejaga otse suheldes avaldab hageja selle oma

blogis või sotsiaalmeedias. Kostja soovib, et kohus annaks pooltele 2 kuud leppimisaega.

Selle aja jooksul plaanib kostja hagejaga ühendust võtta läbi sõprade, et hagejaga kokku saada

ja asju rahulikult arutada.

6. 19.08.2025 edastas kohus kostja leppimise soovi hageja esindajale telefoni teel. Hageja

esindaja teatas, et hageja jääb oma hagiavalduse juurde ja leppimist ei soovi.

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas hagi ja lahutas poolte abielu. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus,

et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasadel abielulist kooselu enam

ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, kuivõrd hageja on sellele täielikult

vastu. Poolte lepitamiseks aja andmise eelduseks on kas mõlema poole ühine tahe leppimiseks

või vähemalt ühe poole tahe ja teise poole valmisolek lepitamiseks. Antud juhul ei ole hagejal

ei tahet ega ka valmisolekut lepituseks. Seega on leppimisaja andmine võimatu ja ebamõistlik.

E

Kostja apellatsioonkaebus

8. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste

kohaselt ei selgitanud kohus välja, kas abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kohus jättis

kostja taotluse leppimisaja määramiseks rahuldamata Maakohus rikkus ka õigusliku

ärakuulamise põhimõtet.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Kolleegium nõustub TsMS §

654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.

10 Asjas puudub vaidlus, et poolte abielusuhted katkesid hiljemalt 2025 a. märtsis. Maakohtus

toimunud istungil leidis hageja, et abielusuhteid taastada võimalik ei ole. Maakohus kuulas

kostja ära telefoni teel, sest kostja määratud istungile ei ilmunud. Kuigi kostja palus

apellatsioonkaebuses istungimenetlust, teatas tema lepinguline esindaja vahetult enne istungi

toimumist, et kostja palub asja läbi vaadata ilma istungit korraldamata. Hageja avaldas

ringkonnakohtus toimunud istungil selgelt veendumust, et abielusuhteid võimalik taastada ei

ole. Abikaasad ei ole peale maakohtus toimunud menetlust kordagi suhelnud, mistõttu puudub

põhjus ka leppimisaja andmiseks..

11.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja avaldas ringkonnakohtus, et ta ei

näe mingit võimalust abielusuhete taastumiseks.

12.Arvestades, et hageja soovib abielu lahutada, abielusuhete taastumist võimalikuks ei pea,

tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Leppimisaja andmine hageja seisukohta ei muudaks.

Menetluskulude jaotus

13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud poolte

menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Hageja palus jätta menetluskulud

kostja kanda, kuid ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesolevas asjas erilised asjaolud,

mis annaksid aluse kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotamise

üldreeglist.

/allkirjastatud digitaalselt/