1-25-4343/21 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnistada Kermo Abram süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-25-4343/21 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Tunnistada Kermo Abram süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2025, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-25-4343 (23284050247)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Kermo Abrami süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS §
424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
Kaitsja
Kermo Abram (isikukood: 39412256032; kodakondsus:
XXX kodanik; haridus: XXX; emakeel: XXX; elukoht:
XXX; töökoht: XXX; tõkend: ei ole kohaldatud; karistatus:
kehtivad kriminaalkaristused puuduvad)
vandeadvokaat Urmas Simon (riigi õigusabi korras)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
1. Tunnistada Kermo Abram süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi
kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Tunnistada Kermo Abram süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis)
kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kermo Abramile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust,
lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 26.03.2023.a. – 27.03.2023.a. s.o 2 (kaks)
päeva karistusaja hulka ja lugeda Kermo Abramile lõplikuks kandmisele kuuluvaks
karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi
kohaldamata. Määrata Kermo Abramile katseaeg 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ning
mõistetud vangistust 11 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Kermo Abram ei
pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
2. Menetluskulude hüvitamine:
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kermo Abramilt kriminaalmenetluse kuluna
sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 762,53 eurot riigi kasuks. Määrata
kriminaalmenetluse kulud 2091,53 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti
arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447
(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või
EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 33312300008328
ning selgituse “Kermo Abram, otsus nr 1-25-4343, menetluskulu“.
Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja
jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse
nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Rahuldada vandeadvokaat Urmas Simoni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega
seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks
eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Simon OÜ kasuks 334,80 eurot (s.h käibemaks
64,80 eurot) vandeadvokaat Urmas Simoni poolt süüdimõistetu Kermo Abrami
kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
3. Asitõendid ja salvestised.
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 3 CD-R plaati, s.h CD-R plaat
patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega; CD-R plaat Viljandi Huvikooli
turvakaamera salvestisega; CD-R plaat Viljandi linnakaamera salvestisega.
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete
rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui
kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle
eest ette ei näe.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
Süüdistus
Kermo Abramile (Abram) on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem karistatud Tartu
Maakohtu Viljandi kohtumaja 07.05.2019 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning
milline karistus ei olnud teo toimepanemise ajal kustunud, 23.09.2023 kella 23.00 paiku XXX
eluruumis lõi diivanil magavat kannatanut D.R-i (D.R) kindlaks tegemata viisil peapiirkonda,
mille tagajärjel põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o hematoomi
vasaku silma kohale ja ninaluu murru.
Seega pani Kermo Abram toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise 3
inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud
korduvalt.
Veel süüdistatakse Kermo Abramit selles, et tema juhtis 26.03.2023 kella 15.45 ajal Viljandi
maakonnas Viljandi vallas Pinska külas Unistuste teel (endine Leningradi tee) mootorsõidukit
Nissan Murano reg.märgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema
väljahingatavas õhus oli vähemalt 0.77 mg/l kohta ning omamata vastava kategooria
mootorsõiduki juhtimisõigust.
Nimetatud tegevusega rikkus Kermo Abram kuriteo toimepanemise ajal kehtinud
Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes.
Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi
ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus
on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
Seega pani Kermo Abram toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on
süüdistatavale mõistetavaks karistuseks KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistust ning
KarS § 424 lg 1 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kermo Abramile
liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 73 lg
1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata kui Kermo
Abram ei pane 1 aasta ja 1-kuulise katse jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Põhjendused süüdimõistmises
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt
kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja
kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud
kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse
tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest
keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses
õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud
kokkuleppele.
Põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega. KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni
kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava
karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud
kokkuleppele.
Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87
(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot
kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga
alammäära, s.o 1329 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kermo Abrami kaitsja
vandeadvokaat Urmas Simoni esinemise eest kohtueelses menetluses on määratud
hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna kokku 427,73 eurot. Kokkuleppes
kajastatud riigi õigusabi tasu 216 eurot vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa poolt
osutatud õigusabi eest on süüdistatava poolt riigile hüvitatud (kd 2, tl 61).
Süüdistatava Kermo Abrami kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon on esitanud taotluse riigi
õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks
seonduvalt kriminaalasja kohtumenetlusega summas 334,80 eurot s.h käibemaks 64,80 eurot.
Esitatud taotlusest nähtuvad riigi õigusabikäigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja
taotletav tasu, s.h taotletakse tasu järgnevate toimingute eest: toimikuga tutvumine 60 minutit
s.o 72 eurot; nõupidamine kliendiga, süüdistusaktiga tutvumine ja ettevalmistus
kohtuistungiks 75 minutit s.o 90 eurot; nõupidamine kliendiga, kokkuleppe läbirääkimised ja
sõlmimine 90 minutit s.o 108 eurot, kokku 270 eurot, millele lisandub käibemaks 64,80 eurot,
seega kokku 334,80 eurot. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja vastavuses
kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele.
KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine
otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse
kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3
kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja
resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule
üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud
hüvitatakse ositi.
Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud
määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval
puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see
halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on
süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 2091,53 eurot, s.h sundraha 1329 eurot
ja riigi õigusabi tasu 762,53 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul.
Kohtu muud põhjendused
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 3 CD-R plaati, s.h CD-R plaat
patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega; CD-R plaat Viljandi Huvikooli turvakaamera
salvestisega; CD-R plaat Viljandi linnakaamera salvestisega.
KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Kermo Abram on
kahtlustatavana kinni peetud 26.03.2023.a. – 27.03.2023.a., s.o 2 päeva.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on
möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest
või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva
jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint
Kohtunik