2-25-107599/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

.Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-107599

Tsiviilasi

Aktsiaselts MASEKONORD hagi Arnatus Grupp OÜ vastu

võla nõudes

Hagihind

hagi hind 2 695,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts MASEKONORD (registrikood 10058816,

Peterburi tee 51a, 11415 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Polman

(Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post: xxx);

Kostja: Arnatus Grupp OÜ (registrikood 14855704, Laki tn 14a/2,

10621 Tallinn);

Kostja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Ilya Zuev

(Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Arnatus Grupp OÜ-lt (registrikood 14855704) hageja AS Masekonord

(registrikood 10058816) kasuks välja 2 495,51 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend viis

eurot ja 51 senti) eurot.

3. Mõista kostjalt Arnatus Grupp OÜ-lt (registrikood 14855704) hageja AS Masekonord

(registrikood 10058816) kasuks välja viivis põhinõudelt 2 495,51 eurolt alates 21.04.2025 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt Arnatus Grupp OÜ-lt (registrikood 14855704) hageja AS Masekonord

(registrikood 10058816) kasuks menetluskuludena välja 1 795 (üks tuhat seitsesada

üheksakümmend viis) eurot, millest 385 eurot on tasutud riigilõiv ja 1 410 eurot kulud

õigusabile.

3. Mõista kostjalt Arnatus Grupp OÜ-lt (registrikood 14855704) hageja AS Masekonord

(registrikood 10058816) kasuks menetluskuludena välja viivis menetluskuludelt 1 1795 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.09.2021 tootmispinna üürilepingu nr xxx.

Üürilepingu kohaselt sai kostja kasutada üüripinda ning pidi tasuma selle eest üüri ja kõrvalkulusid.

Kostja kasutas üüripinda aktiivselt ning alguses tasus selle eest. Kui alguses tasus kostja talle esitatud

arveid, siis alates jaanuarikuust 2025 kostja talle esitatud arveid ei tasunud.

2. Hageja esitas kostja viis tasumata arvet. Kokku on tasumata jäetud viis arvet. Tasumata on arve nr

21 summas 358,19 eurot, arve nr 151 summas 811,70 eurot, arve nr 228 summas 268,64 eurot, arve nr

285 summas 1 232,20 eurot ja arve nr 286 summas 179,10 eurot. Kogumis on tasumata 2 849,83 eurot.

3. Hageja ütles seoses võlgnevusega lepingu üles ja teostas üürileandja pandiõigust üüriobjektil olevale

varale. Hageja esitas kostjale mitu teadet üüriobjekti üleandmise kohta, kuid kostja nendele teadetele ei

reageerinud. Kuna kostja lõpetas igasuguse suhtlemise hagejaga ega võtnud vastu tema kõnesid, esitas

hageja 11.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. Kostja volitatud esindaja

avaldusele vastu. Hageja oli sunnitud hagiavalduse esitama.

4. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 495,51 eurot. Hageja palus ka kostjalt välja

mõista viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest 21.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni seaduses

sätestatud määrast lähtudes. Hageja põhjendab kõigepealt põhivõla nõuet ning sellele järgnevalt viivise

nõuet.

5. Poolte vahel oli kirjalik leping, mille järgi hageja üüris kostjale välja tootmispinna üürilepingus

sätestatud tingimustel. Üürilepingu alusel pidi kostja tasuma hagejale üüri ja kõrvalkulusid. Kehtivat

lepingut peab kostja täitma. Kostja põhivõlgnevus muutus sissenõutavaks alates iga konkreetse arve

sissenõutavaks muutumisest. Hageja arvestab viivist alates hagi esitamisest 21.04.2025 ning

võlgnevuse pealt, millest on maha arvatud tagatisraha. Selline arvestus on kostjale oluliselt soodsam.

Viivise määr tuleneb seadusest.

6. 22.05.2025 seisukohtades viitas hageja, et kostja on vastu vaielnud ainult arvele nr 285 summas 1

232,20 eurot, mis on tasumata. Ülejäänud osas on kostja nõude omaks võtnud. Hageja ei ole tõesti veel

prügi väljaveo kulu kandnud, aga see kulu tuleb tal tulevikus kanda. Hageja kutsus objektile

prügikäitlusfirma esindaja ning mahajäetud prügi ülevaatusel selgus, et selle utiliseerimine läheb

maksma enam kui kaks korda rohkem hageja nõutud 1 232,20 eurot. Hageja esitas hinnapakkumise,

mille järgi läheb kostja mahajäetud prügi utiliseerimine maksma 2 380 eurot. Seega eksis hageja

tegeliku kulu hindamisel enam kui kaks korda kostja kasuks.

7. Pooltevahelises üürilepingus on sõnaselgelt kirjas, et prügi väljavedu ja utiliseerimine kuulub kostja

kulude koosseisu (üürilepingu p 6.1.22). See tähendab, et seda kulu peab kandma kostja.

Läbirääkimistel jäi allakirjutanule mulje, et hageja ei saa päris hästi aru, et prügi utiliseerimise eest

tuleb maksta. Täpsemalt, et sellega võib kaasneda kulu.

8. Kostja väitis, et viib selle prügi ise välja, kuid see protsess võtab pikemat aega prügi suure koguse

tõttu. Hagejale on arusaamatu, kuhu tahab kostja selle prügi välja viia ja veel odavamalt kui hageja

nõutav summa. Kõik see tekitab kahtlust, et kostja üritab vabaneda prügist vastuolus seaduse nõuetega.

Hagejale ei ole selline lähenemine prügi käitlusele aktsepteeritav.

9. 27.10.2025 seisukohtades viitas hageja, et üürilepingus on sõnaselgelt mitmes kohas kirjas, et prügi

väljavedu ja utiliseerimine kuulub kostja kulude koosseisu (üürilepingu p 6.1.22). See tähendab, et

kulu peab kandma kostja. See, et igaüks peab oma prügi ise ära koristama või selle eest maksma, on

iseenesestmõistetav. Kostja ise arvestas selle kuluga. Kostja lihtsalt palus luba oma prügi ise ära viia.

Hageja ei olnud sellega nõus, sest hagejale jäi arusaamatuks, kuhu ja millal tahab kostja prügi välja

viia ning kuidas ta kavatseb seda teha odavamalt, kui oli hageja nõutud summa. Kõik see tekitab

hagejas kahtluse, et kostja üritab vabaneda prügist vastuolus seaduse nõuetega. Hagejale ei ole selline

lähenemine prügi käitlusele aktsepteeritav.

10. Vajadus prügi äraveoks tekkis sellest, et kostja jättis enda järel üüritud ruumidesse suurel hulgal

prügi. Tegemist oli nii olmeprügiga kui ka kostja tootmisprotsessi prügiga. Kostja soovis prügi ise

välja viia, kuid ei suutnud välja käia konkreetseid tähtaegu (prügi suure koguse tõttu). Kostja üritab

lihtsalt asja venitada ning tõsist kavatsust prügi utiliseerimiseks kostjal ei ole. Arvel toodud summa

kujunes hageja visuaalse hinnangu alusel. Hiljem kutsus hageja kostja üüritud ruumidesse

prügikäitlusfirma ning mahajäetud prügi ülevaatusel selgus, et selle utiliseerimine läheb maksma enam

kui hageja nõue. Hageja esitas selle kohta hinnapakkumise.

11. Üürilepingu järgi käis kõrvalkulude arvestus erinevalt, sõltuvalt konkreetset kõrvalkulust. Elektri ja

vee tarbimise arvestus käis näiteks arvestite näitude järgi (üürilepingu p 2.6 ja 2.10). Niisamuti pidi

kostja tasuma prügi väljaveo eest (üürilepingu p 6.1.22). Üürilepingus pole mitte ühtegi indikatsiooni,

et prügiveo kulu saab kostjalt nõuda alles pärast selle kandmist hageja.

12. Kulu ei pea olema kantud, oluline on selle suurus ja kandmise vajalikkus endise olukorra

taastamiseks. Hageja esitab tellimuse prügivedajale 03.11.2025. Sellele järgneb prügiveo arve ja

sellele järgnevalt arve tasumist tõendav dokument. Hageja on seisukohal, et need dokumendid ei oma

juriidilist tähendust, kuid on valmis esitama need dokumendid kohtu esimesel nõudmisel.

13. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivuna 385 eurot ja õigusabi kuluna 1

410 eurot. Hageja sõlmis menetluses esindamiseks õigusabilepingu Advokaadibürooga Vilippus

Polman Partnerid. Tsiviilasja raames esindas hagejat vandeadvokaat Denis Polman. Vastavalt sõlmitud

õigusabilepingule tasub hageja advokaadibüroole osutatud õigusabi eest 150 eurot tunnis, millele

lisandub käibemaks. Kokku on tsiviilasja menetlemisel hagejale osutatud õigusabiteenust 9,4 tunni

ulatuses. Hageja õigusabikulu kogusumma on (9,4 x 150) 1 410 eurot. Hageja palus kostjalt välja

mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

14. Kostja nõustus osaliselt hageja nõudega. Kostja ei nõustunud nõudega tulenevalt arvest nr 285

summas 1 232,20 eurot, mis puudutab prügi väljavedu. Kostja leidis, et see kulu ei kuulu hüvitamisele,

kuna vastavat arvet ei ole tasutud. Seega ei ole tegemist hageja kuluga ning hagejal puudub selle osas

tegelik kahju. Kostja on korduvalt teavitanud hagejat oma valmisolekust ise prügi eemaldada ja ruumid

vabastada, samuti viia ära oma vara. Kostja kinnitab, et on valmis tasuma kõik asjakohased ja

tegelikult kantud kõrvalkulud puudutavad arved ning täitma oma kohustused mõistliku aja jooksul.

Kostja kinnitas, et on valmis tasuma osa nõudest. Kostja palus jätta menetluskulud hageja või poolte

endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

16. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 21.09.2021 tootmispinna üürilepingu, mille

alusel sai kostja kasutada üüripinda ning pidi selle eest tasuma üüri ja kõrvalkulusid. Pooled ei vaidle

selle üle, et kostja jättis arved alates 2025. a jaanuarist tasumata. Vaidlus puudub selle üle, et

võlgnevuse tõttu ütles hageja lepingu üles.

17. Hageja palus kostjalt üürilepingust tuleneva võlgnevusena välja mõista kokku 2 495,51 eurot ning

viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates 21.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

18. Kostja võttis hageja nõude omaks osaliselt summas 1263,31 eurot. Viivisenõudele sellelt summalt

kostja samuti vastu ei vaielnud. Kuna kostja võttis selles osas hagi õigeks, tuleb antud ulatuses

rahuldada hagi õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduse hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt tema

õigeksvõtu alusel välja 1263,31 eurot ning viivise sellelt summalt alates 21.04.2025 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni nõude tasumiseni.

19. Kostja vaidles hageja nõudele vastu summas 1 232,20 eurot, mis tulenes prügi väljaveo kulust.

Kostja leidis, et ta on valmis ise prügi ära vedama ning hageja ei ole selles osas kulu kandnud. Hageja

leidis, et kostjal oli lepingust tulenev kohustus prügiveo eest tasuda. Asjaolu, et hageja ise ei ole kulu

eest tasunud, ei välista nõude rahuldamist. Hageja on tõendanud, et tal tekib antud kulu.

20. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda hagi jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et

nendevaheline suhe tulenes üürilepingust. VÕS § 276 lg 2 järgi peab üürnik üüritus asja kasutama

hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik

üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja

lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt,

eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Eeltoodust tuleneb, et pärast üürilepingu

lõppemist pidi kostja üüritud pinnalt prügi ära vedama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks seda teinud.

21. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 115 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui viimane rikkus lepingut ega

tagastanud üüritud eset pärast lepingu lõppemist seisundis, kus prügi sellelt oli koristatud.

22. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostjale pidi

olema ette nähtav, et kui ta lahkub üüritud pinnalt seda koristamata, tekib üürileandjal täiendav

prügiveo kulu, mille eest leping pidi teda kaitsma.

23. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodud sätte järgi ei ole lepingulist

kohustust rikkunud poole vastu kahju nõude esitamise eelduseks see, et kannatanud pool on ise kulu

kandnud. Kahjuks on ka tulevikus tekkiv kulu.

24. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping (koos lisadega dtl 56-66),

mille puntki 5.4 järgi pidi üüritus objekti tagastamine toimuma aktiga. Üüriobjekti tagastamise aktis

fikseeritud üüriobjekti normaalsest ekspluatatsioonist tulenevat kulumist ületav halvenemine või

puudujäägid loetakse tekkinuks üürniku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Lepingu punkti 5.7 järgi

pidi üürnik hüvitama üürileandjale kõik ruumide vabastamisega seotud kulud. Kuigi hageja ei ole

esitanud kohtule ruumide tagastamisel koostatud akti, ei ole kostja vastu vaielnud sellele, et ruumides

oli selle tagastamisel prügi, mida kostja ei olnud hagi esitamise ajaks ära vedanud.

25. Hageja nõude aluseks oli tema koostatid arve nr 285 (dtl 70) prügiveo eest. Arve kohaselt soovis

hageja kostjalt tasu kahe korra prügiveo teenuse eest kokku summas 1 1232,20 eurot. Täiendavalt

esitas hageja kohtule hinnapakkumise (dtl 86), mille järgi oli tegelik prügiveo kulu üüritud objektilt

2380 eurot.

26. Kohus selgitas kostjale 17.10.2025 pöördumises (dtl 88-89), et kui kostja vaidleb jätkuvalt vastu

hageja arvest nr 285 tulenevale nõudele, tuleb kostjal vastuväiteid põhistada, milline lepingu säte

sellise kohustuse kandmise välistab. Vaatamata kohtu selgitusele ja täiendavalt antud tähtajale kostja

vastuväiteid rohkem ei põhistanud ega tõendanud. Kohus leiab, et täiendavalt esitatud tõendiga on

hageja tõendanud, et temal kui üürileandjal tekkis kostja lepingulise kohustuse täitmata jätmise tõttu

kulu, mille hüvitamist oli tal õigus nõuda. Kostjalt tuleb seetõttu täiendavalt hageja kasuks välja mõista

1 1232,20 eurot ja viivis antud summalt seadusjärgses määras. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista 2 495,51 eurot ning viivis sellelt summalt alates 21.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

27. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesolevas asjas ei esine

asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulud osaliselt või tervikuna hageja kanda. Kostja võttis

küll hagi kohe osaliselt õigeks, kuid andis oma kohtueelse käitumisega põhjust nõude esitamiseks, sest

ta ei tasunud enne hagi kohtusse jõudmist nõuet ka osaliselt. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

28. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivuna 385 eurot ja õigusabi kuluna 1

410 eurot. Hageja sõlmis menetluses esindamiseks õigusabilepingu Advokaadibürooga Vilippus

Polman Partnerid. Tsiviilasja raames esindas hagejat vandeadvokaat Denis Polman. Vastavalt sõlmitud

õigusabilepingule tasub hageja advokaadibüroole osutatud õigusabi eest 150 eurot tunnis, millele

lisandub käibemaks. Kokku on tsiviilasja menetlemisel hagejale osutatud õigusabiteenust 9,4 tunni

ulatuses.

29. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hagejale osutatud õigusabiteenuse hind on

mõistlik ja osutatud õigusabi maht kooskõlas menetluse keerukusega. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja 1 795 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis) eurot, millest 385

eurot on tasutud riigilõiv ja 1 410 eurot kulud õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega mõistab kohus

kostjalt välja viivise menetluskuludelt 1 1795 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik