2-23-132676/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-132676

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi North Business

OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490; asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III

korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja E A (e-post xxx)

Kostja: North Business OÜ (registrikood 11921482,

asukoht Punane tn 6-331, 13619 Tallinn, e-post xxx)

Kostja seaduslik esindaja: J S

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi North Business OÜ vastu.

2. Välja mõista kostjalt North Business OÜ-lt hageja osaühingu EUROPARK

ESTONIA kasuks võlgnevus summas 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi

võlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja North Business OÜ kanda.

4. Välja mõista kostjalt North Business OÜ-lt hageja osaühingu EUROPARK

ESTONIA kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 247,50 eurot,

kokku 367,50 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

1

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskäik, hageja nõue ja asjaolude kokkuvõte

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 11.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Kohus tegi 14.08.2023 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik esitas 28.08.2023 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas

04.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 22.09.2023 kostja vastu hagi, mis võeti Harju

Maakohtu 26.09.2023 määrusega menetlusse.

2. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 30 eurot ja

sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning

märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga xxx (sõiduk) 20.12.2021

hageja opereeritavale parkimisalale Tammsaare Ärikeskuses Tallinnas. Hageja tuvastas

kontrollimisel, et sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algusaeg ei

olnud fikseeritud parkimiskioskis, parkimise eest ei oldud tasutud makseautomaadis ning

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka

mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõude nr xxx maksetähtajaga 03.01.2022 võlgnevuse summaga 30 eurot.

Leppetrahvinõue paigutati sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli rikkumise ajal sõiduki

numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja.

4. Kohtueelselt saatis hageja lihtkirja teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile xxx.

Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskuludesse

on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti

füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale

kasutajale.

5. Vastuseks kostja vastusele toob hageja esile, et lepingu sõlmimise asjaolu kui ka tasuta

parkimise võimalus on olnud ajas muutumatu alates 28.02.2019, st ajal kui hageja hakkas

Tammsaare Ärikeskuses parkimist korraldama. Hageja selgitab, et parklasse sisenemisel

ei ole kuskil välja toodud, et parkimiskellaga oleks parkimine 2h tasuta või parkimiskell ja

parkimiskiosk oleks kuidagi võrdsustatud. Vastupidiselt, on lisatahvlil märgitud, et üksnes

parkimiskioskis registreerides on parkimine 2h tasuta. Kõikide parkimistingimuste p.10

sätestab, et sõiduki kasutaja peab parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult,

sihtotstarbeliselt, hoolsalt ning vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja parkimise

korraldaja juhistele. Parkimise korraldaja ei ole andnud ühtegi juhist selle kohta, et

parkimiskellaga oleks Tammsaare Ärikeskuses võimalik tasuta parkida. Hageja leiab, et

kostjal ei olnud tasuta parkimisõigust Tammsaare Ärikeskuse parkimisalal olukorras, kus

ta on asetanud armatuurlauale ainult parkimiskella. Tasuta parkimisõigus oleks olnud kas

vastava loa alusel, mida kostja armatuurlaual ei olnud, või parkimiskioskis sõiduki

registreerimisel. Hageja palub kohtul jätta tähelepanuta ülejäänud kostja viited

liiklusseadusele ja väidetavale puuduvale õiguslikule alusele. Riigikohus on leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS §

2

271 mõttes. See tähendab, et peaasjalikult kohaldub leppetrahvivaidlustes VÕS ning LS-s

väljatoodud põhimõtted (nt 15 minutit tasuta parkimisaega, viivistasu määramise

põhimõtted) ei rakendu eraparklates. Kostja viited selle kohta, et parkimist korraldati

kohaliku omavalitsuse territooriumil on väärad, sõiduk paiknes eramaal.

Kostja vastuväited hagile

6. Kostja toob esile, et firma sõiduk oli pargitud 20.12.2021, Tammsaare Ärikeskus, Tallinn,

märgistatud parkimisplatsil vastavalt parkimisreeglitele, nimelt – auto oli pargitud

parkimiskohal liinide vahel, auto ei seganud teisi parkimisplatsi kasutajaid, tuuleklaasi

alla oli paigutatud nähtaval kohal parkimiskell, parklas viibitud aeg ei ületanud

parkimiskellale märgitud 2-tunnist perioodi. Kostja on vastuväites osundanud

liiklusseaduse §-le 187, mis võimaldab omavalitsusel kehtestada avalikul parkimisalal

tasuline ala, parkimistasu maksmise kohustuse tekkimine 15 minuti möödumisel

parkimise alustamise hetkest, parkimise õigust tõendava dokumendi paigutamine

mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks

võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust ning viivistasu

määramise üle andmist eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kostja sõidukis oli kõik tehtud

vastavalt liiklusseadusele. Kostja palub jätta nõue rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

8. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4

esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud

õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta

ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna

käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

11. Poolte vahel puudub vaidlus, et 20.12.2021, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki

numbrimärgiga xxx kasutajaks kostja. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk numbrimärgiga

xxx parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja opereeritaval parkimisalal ning

leppetrahvi tähtajaks tasutud ei ole.

3

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võis parkimisalal parkida parkimiskellaga 2 tundi

tasuta.

13. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala

(Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või

enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis

tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus

(aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

14. Hageja esitatud fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning

liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritav parkla sissesõidu

juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele

parkimisalale Infotahvel viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas

avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib auto

hageja parkimisalale. Tüüptingimustele lisaks on parkla sissesõidu juurde ja ka

parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala

sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise

teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma

tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10

märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu

sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki

ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või

mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas

kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega

saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis

lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt

tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist

parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule

andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

15. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha

maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt

kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

4

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

16. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

kohta on tõendatud, et sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja on kostja.

Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki

parkinud 20.12.2021 Tammsaare Ärikeskuses Tallinnas hageja opereeritavale

parkimisalale. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et kostja oli parkimise alguse

fikseerinud parkimiskellaga. Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja parkimisalal

paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel avaldatu kohaselt on kostjat teavitatud sellest,

et 2 tundi tasuta parkimist kehtib juhul, kui sõiduk registreeritakse parkimiskioskis.

Alternatiivselt oli võimalik tasuda parkimise eest mobiilselt või parkimisautomaadis.

Peale parkimiskella ühtegi muud luba sõiduki parkimiseks sõiduki armatuurlaualt ei

nähtu. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki klaasipuhastajate vahele

pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvi nõudest number xxx,

maksetähtajaga 03.01.2022, võlgnevuse summaga 30 eurot, on tõendatud, et hageja esitas

kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude. Riigikohtu hinnangul on

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus

05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus

06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks

piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot

äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal

võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

17. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäeval võis 2 tundi tasuta

parkida ka parkimiskellaga või tal oleks luba parkimisalal parkimiseks või ta oleks sõiduki

parkimise eest hageja parklas tasunud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv.

Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Parkimisalale

sisenedes ega parkimistingimustes ei ole kuskil viidatud sellele, et parkimiskellaga on

õigus antud parkimisalal parkida tasuta kaks tundi. Hageja on parkimisala märgistanud

teavitussiltidega, millel peal on kirjas, et parkimiskioskis sõiduki registreerimisel on

parkimine 2 h tasuta. Asja lahendamisel ei oma tähtsust liiklusseaduses § 187 sätestatu,

kuna tegemist ei ole avalikul parkimisalal kehtestatud tasulise alaga, vaid kostja parkis

eramaal. Kohus jätab kostja vastuväited seoses liiklusseadusega tähelepanuta, kuna

eramaal parkimisele kohalduvad võlaõigusseaduse sätted.

18. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on

kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast

seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on

sõidukit juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud

ja asetanud kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla

asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on

ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal

tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.

19. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist

ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 113¹ lg

1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga ja hüvitise suurus ei sõltu otseselt

võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk

tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis

5

peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid

ehk kahju.

20. Koopiaga leppetrahvist number xxx ja võlgnevuse summaga 30 eurot on tõendatud, et

hageja andis kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda hiljemalt

03.01.2022, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks. Puudub vaidlus, et leppetrahv on

käesoleva ajani tasumata ja hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua

kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Puudub vaidlus, et

juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Seega on

täidetud VÕS § 1131 lg 1 eeldused. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40

eurot tuleneb seadusest. Kohus seisukohal, et tasumata sissenõudmiskulu 40 eurot on

põhjendatud kostjalt välja mõista.

21. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista tasumata leppetrahv summas 30

eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus

rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177

lg 1 järgi.

23. Hageja esitas 24.10.2023 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista

menetluskulud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 357,50 eurot (3,25 tundi *110 eurot).

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja

p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1

sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (TsMS §

4842). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9).

25. Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik

menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta.

Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna

maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja

tõendite kogumiseks.

26. Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110 eurot. Viimase paari

aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu

120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p

16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need

siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Hageja esindaja tunnihind

110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.

27. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

6

väljamõistmist. Kohus võtab arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast

maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja

selgitatud, kogutud ja komplekteeritud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg

hagiavalduse koostamiseks on 1 tund ning kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha

koostamiseks 1,25 tundi, kokku 2,25 tundi summas 247,50 eurot.

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 367,50

eurot (100 + 20 + 247,50). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

29. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik

7