3-23-2040/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2040

Haldusasi

F.B. kaebus haridus- ja teadusministeeriumi vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.03.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.B. apellatsioonkaebus ning haridus- ja

teadusministeeriumi vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja F.B.

Vastustaja haridus- ja teadusministeerium

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata F.B. taotlus tõendite kogumiseks ning apellatsioonkaebuse lisade

haldusasja materjalide juurde võtmiseks.

2. Jätta rahuldamata haridus- ja teadusministeeriumi taotlus vastuapellatsioonkaebuse

lisade haldusasja materjalide juurde võtmiseks.

3. Jätta F.B. apellatsioonkaebus ning haridus- ja teadusministeeriumi

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.03.2025. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

4. Mõista haridus- ja teadusministeeriumilt F.B. kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud summas 1440 (tuhat nelisada nelikümmend) eurot. Jätta ülejäänud

menetluskulud kaebaja enda kanda.

5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.12.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) määras 18.08.2023. a käskkirjaga nr

4.1.-9.1/23/3626 alates 29.08.2023 Tallinna Majanduskooli (TMK) kogukonnajuhi K.L. TMK

direktori ülesannetesse kuni uue direktori tööle asumiseni (p 1) ning määras K.L.le igakuise

lisatasu 800 eurot direktori ülesannete täitmise eest p-s 1 nimetatud perioodil (p 2), võttes

aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 71 lg 1 ja HTM ministri 07.04.2022. a

käskkirja nr 110.

2. F.B. esitas 18.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, 22.01.2024 kaebuse täienduse

ning 15.05.2024, 28.02.2025 ja 21.03.2025 täiendavad seisukohad, milles taotles

kokkuvõtlikult HTMi 18.08.2023. a otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626 tühistamist, tühise haldusakti

kehtivuse ajal antud haldusaktide kehtetuks tunnistamist ja sooritatud tehingute tühisuse

tuvastamist ning vaidlusaluse haldusakti alusel tehtud eraõigusliku tehingu (direktori

kohusetäitjaga sõlmitud tööleping, töölepingu lisa) tühisuse tuvastamist. HTM-i tuleb

kohustada korraldama viivitamatult avalik konkurss TMK direktori vabale ametikohale.

Kaebuse põhjendused:

1) HTM määras 18.08.2023. a otsusega TMK direktori kohusetäitja ebaõige õigusliku

alusega. Ka ei ole piisav viide ministri 04.04.2022. a käskkirjale nr 110.

2) HTM eiras kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) §-st 16 tulenevat kohustust korraldada vaba

ametikoha täitmiseks avalik konkurss. Direktori kohusetäitjaks määratud isik ei vasta

seaduses sätestatud kutseõppeasutuse direktori kvalifikatsiooninõuetele. 18.08.2023. a

käskkirjal on tühise haldusakti tunnused. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud.

3) Nii ränkade menetlusvigade ja materiaalõiguse ebaõige tõlgendamise läbi antud haldusakt

on õigusvastane ja tühine ning sellega saadud volituse alusel sõlmitud lepingud, antud

käskkirjad jms tuleks tunnistada kehtetuks.

4) Kaebuse esitamise ajal ei olnud HTM-l mingit visiooni kooli ümberkorraldamisest. Seega

on sisutu HTM väide, et koolide ümberkorraldamise tõttu oli mõistlik jätta konkurss

korraldamata. Konkurssi direktori ametikohale ei ole senini välja kuulutatud.

3. Tartu Halduskohus tagastas 08.03.2024. a määrusega kaebuse osas, mis oli esitatud

avalikest huvidest lähtudes.

4. HTM palus 22.04.2024. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Otsuse alusena on ekslikult viidatud PGS-le. Viidata tulnuks KutÕS § 16 lg-le 4. Nii

KutÕS § 16 lg 4 kui ka PGS § 71 lg 7 annavad ministrile õiguse riigikoolide juhtidega

töölepingute sõlmiseks ja selle õiguse edasivolitamiseks. Minister kasutas 04.04.2022. a

käskkirjaga nr 110 edasivolitamise õigust.

2) KutÕS §-st 16 tuleneb kohustus täita direktori koht avaliku konkursi korras ning HTM ei

eira seda kohustust. Avaliku konkursi väljakuulutamise aeg on ministeeriumi kui kooli pidaja

kaalutlusotsus. TMK puhul ei kuulutatud konkurssi välja, kuna kaalumisel on

kutseõppeasutuste võrgu ümberkorraldamine. 2023. ja 2024. a toimusid kutseõppeasutuste

ümberkorraldamiseks ettevalmistavad tööd. 2026/2027. õppeaastast moodustatakse Tallinnas

praegu tegutsevate kutseõppeasutuste baasil 2 riigi hallatavat kutseõppeasutust, korraldades

ümber TMK ja Tallinna Teeninduskooli. Ühe esimese sammuna toimub TMK-le uue juhi

leidmine.

3) Kuna KutÕS ei reguleeri direktori kohusetäitjale esitatavaid nõudeid, on kooli pidajal õigus

arvestades kooli huve ja eesmärke määrata direktori kohusetäitjaks sellele kohale sobiv isik,

kes tagab ajutisel perioodil kooli toimimise. 18.08.2023. a otsus ei ole tühine haldusakt.

Kohusetäitjaga ei ole eraldi töölepingut sõlmitud.

2

5. HTM teatas 24.03.2025, et 21.03.2025. a käskkirjaga nr 64 kuulutati välja konkurss TMK

direktori ametikoha täitmiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 27.03.2025. a otsusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks (täiendamiseks kohustamisnõudega) (resolutsiooni p 1); rahuldas kaebuse

osaliselt (resolutsiooni p 2); tuvastas 18.08.2023. a otsuse nr 4.1-9,1/23/3626 õigusvastasuse

(resolutsiooni p 3); jättis muus osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4); mõistis HTM-lt

kaebaja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 20 eurot (resolutsiooni p 5); jättis ülejäänud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 6). Otsuse põhjendused:

1) 21.03.2025. a käskkirjaga nr 1.1-2/25/64 kuulutati välja avalik konkurss TMK direktori

ametikoha täitmiseks, millega on kohustamisnõude eesmärk täidetud. Kaebuse esitamine

muudetud kujul ei ole lubatud, kuna menetlus selles osas kuuluks lõpetamisele vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-le 4.

2) 18.08.2023. a otsus nr 4.1.-9.1/23/3626 on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.

Tegemist on riigikooliga, mistõttu konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab

HTM (KutÕS § 16 lg 1). 18.08.2023. a otsus on haldusakt. Otsus riivab kaebaja põhiseaduse

(PS) §-s 29 sätestatud õigust. Kuna KutÕS-s oli õiguslik alus 18.08.2023. a otsuse tegemise

ajal olemas, ei saa tugineda otsuse kehtetuks tunnistamisel viitele, et see on antud valel

õiguslikul alusel. Selline eksimus ei mõjuta käskkirja materiaalset õiguspärasust.

3) Isiku määramist kooli direktori kohusetäitjaks ei reguleeri otseselt õigusliku alusena ei

KutÕS, PGS ega Vabariigi Valitsuse seadus (VVS). Õigusliku alusena 18.08.2023. a otsuse

väljastamiseks saab pidada KutÕS § 4 lg-t 1 ja ministri 04.02.2022. a käskkirja nr 1.1-

2/22/110 p-i 1.2. Järelikult esines HTM-l 18.08.2023. a otsuse väljastamiseks õiguslik alus.

4) 18.08.2023. a otsus ei sisalda faktilisi ega õiguslikke põhjendusi ega kaalutlusi, miks mitte

korraldada õppeasutuse direktori ametikoha täitmiseks avalikku konkurssi vastavalt KutÕS §

16 lg-le 1. Otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 1-3 sätestatud nõuetele

ehk on formaalselt õigusvastane. Olukorras, kus direktori ametikohustusi pannakse täitma

kohusetäitja, ilma et oleks korraldatud avalik konkurss või oleks ametlikult otsustatud ja

kinnitatud lähiajal kutseõppeasutuse juhtimise ümberkorraldamise kavatsust, mis rõhutaks

avaliku konkursi läbiviimise ebaotstarbekust, on selline tegevus vastuolus KutÕS § 16 lg 1

eesmärgiga ja seetõttu õigusvastane.

5) Kohtule edastatud mõttepaber ei ole piisav, et pidada HTM-i plaani Tallinna

kutseõppeasutuste seas reformide läbiviimiseks otsustatuks ja tõendatuks 18.08.2023 seisuga.

Pelgalt ametniku mõtted ei saa olla mõjuvaks põhjuseks KutÕS § 16 lg-s 1 sätestatud

kohustusest kõrvalekaldumiseks. HTM ei ole KutÕS § 49 lg-s 3 nimetatud otsust kohtule

esitanud. 21.03.2025. a käskkirjast nr 1.1-2/25/64 tulenevalt jääb TMK direktori ametikoht

alles. HTM tõend pigem kinnitab kaebaja väidet, et 18.08.2023 seisuga TMK direktori

ametikohale avaliku konkursi kuulutamata jätmine oli põhjendamata.

6) Kui HTM-l oleks kutseõppeasutuste töö ja nende juhtimise muutmise osas kindel plaan

2026/2027 õppeaastaks, oleks enam kui 2-aastane periood ebaproportsionaalselt pikk

ajavahemik, millega oleks põhjendatud seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmine. Ei

nähtu veenvaid põhjusi, miks 21.03.2025 avaldatud konkursiteatega TMK direktori

ametikohale välja kuulutatud konkurssi ei olnud põhjendatud ega otstarbekas korraldada

18.08.2023 seisuga. KutÕS ei keela HTM-l korraldada avalikku konkurssi, et täidetav koht

oleks tähtajaline. Ka VVS § 43 lg 1¹ võimaldab sõlmida direktoriga töölepingu kuni 5 aastaks.

HTM põhjendamatult eiras KutÕS § 16 lg-s 1 sätestatud nõuet, mistõttu on 18.08.2023. a otsus

materiaalselt õigusvastane.

7) 04.02.2022. a käskkirjaga nr 1.1-2/22/110 anti volitus üldhariduspoliitika osakonna

juhatajale ja üldhariduspoliitika osakonna riigikoolide pidamise valdkonna juhile toimingute

ja otsuste tegemiseks. Sellest on piisav, et lugeda osakonnajuhatajat volitatud isikuks

3

18.08.2023. a otsuse väljastamiseks. 18.08.2023. a otsus ei vasta HMS § 63 lg 2 p-des 3 ja 5

sätestatud tühise haldusakti nõuetele.

8) Direktori asetäitja kvalifikatsioon ei pruugi vastata direktori kvalifikatsiooninõuetele, kuna

tegemist on ajutise kohaga.

9) 18.08.2023. a otsus ei riku alates 21.03.2025 kaebaja õigusi, kuna kaebaja saab

kandideerida avaliku konkursi raames TMK direktori ametikohale. Ka on saavutatud kaebuse

eesmärk – avaliku konkursi kuulutamine. Järelikult puudub alus 18.08.2023. a otsuse

tühistamiseks. Vajalik on kindlaks teha 18.08.2023. a otsuse õigusvastasus kohtuotsuse

reolutsioonis.

10) Kaebaja nõue K.L.ga sõlmitud töölepingu tühisuse tuvastamiseks ning nõue tuvastada

K.L. poolt tehtud tehingute tühisus jäid tulemusteta.

11) HTM tekitas 18.08.2023. a otsusega kaebajale menetluskulud, mille väljamõistmine

HTM-lt summas 20 eurot (riigilõiv) on põhjendatud. Menetluskulud summas 3900 eurot jäid

kaebajal tõendamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. F.B. esitas 28.04.2025 apellatsioonkaebuse ja 16.05.2025 apellatsioonkaebuse

täienduse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.03.2025. a otsuse p-d 4 ja 6;

tühistada HTM-i 18.08.2023. a otsus ja selle alusel K.L.ga sõlmitud eraõiguslik tehing;

tuvastada K.L. poolt sõlmitud tehingute tühisus ning mõista HTM-lt kaebaja kasuks välja

halduskohtus kantud õigusabikulud summas 3900 eurot, samuti apellatsioonkaebuse

menetluses kantud õigusabikulud ja riigilõiv. Kaebaja palus võtta asja juurde tõenditena TMK

konkursi kiri; lisatasu maksmise lõpetamise otsus ja HTM-i vastus selgitustaotlusele

konkursside kohta. Veel palus kaebaja kohtul nõuda HTM-lt välja nimekiri K.L. poolt

18.08.2023. a otsuse kehtivuse ajal tehtud tehingutest, misjärel saab kaebaja täpsustada nõuet

tehingute tühisuse tuvastamise osas. Kaebaja põhjendused:

1) Viivitus konkursi väljakuulutamisel (üle 1,5 aasta) võttis kaebajalt võimaluse kandideerida

varem, mis põhjustas talle varalist ja mittevaralist kahju. Ebamõistlikult pikk kohtumenetlus

ei taasta kaebaja õigusi (langes ära üksnes kohustamiskaebuse vajalikkus). Kohus ei

analüüsinud, kas HTM 21.03.2025. a käskkiri kõrvaldab vaidlustatava otsuse tagajärjed

täielikult.

2) Õigusvastase haldusakti kehtima jätmine on vastuolus HMS § 63 lg-ga 1 ja PS § 15 lg-ga

1. 3) Kohus lõi ohtliku pretsedendi, et HTM võib eirata KutÕS § 16 lg-t 1, määrates direktori

kohusetäitja avaliku konkursita ja põhjendusteta.

4) K.L. poolt direktori kohusetäitjana tegutsemine ja lisatasu maksmine viitavad

töölepingulisele suhtele. Kuna töölepinguline suhe eksisteerib, pidanuks kohus 18.08.2023. a

otsuse tühistamisega tuvastama selle alusel tekkinud töölepingu tühisuse vastavalt HKMS § 5

lg-le 2, kuna see põhineb õigusvastasel haldusaktil.

5) 18.08.2023. a otsus andis K.L.le volitused TMK direktorina, mis hõlmas ka õigust sõlmida

tehinguid kooli nimel. Seega vastab kaebaja nõue tuvastada K.L. poolt 18.08.2023. a otsuse

alusel sooritatud tehingute tühisus HKMS § 5 lg 2 tingimustele. Kohus ei kaalunud, kas K.L.

tehingud võisid olla tühised võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel, kuna

ta tegutses õigusvastase volituse alusel. 18.08.2023. a otsuse mõju ei ole lõppenud ega lõppe

enne, kui uus direktor asub K.L. poolt tehtud tehinguid heaks kiitma ning asjas on olemas

ringkonnakohtu otsus, et HTM peab lõpetama senise õigusvastase praktika.

6) K.L. on määranud kabinetikaaslasele, kellega perekondlikult lävitakse, täiendava tasu

kogukonnajuhi tööülesannete täitmise eest, saades ise samal ajal selle eest töötasu.

7) Kaebaja õiguste riivamine toimub läbi suletud konkursside.

4

8) Kuna kohus tuvastas 18.08.2023. a otsuse õigusvastasuse ja HTM-i tegevusest tulenevalt

tekkisid kaebajal õigusabikulud, oleks õiglane mõista HTM-ilt välja kogu tõendatud summa.

Kohus ei põhjendanud, miks menetluskulude nimekiri ja arve ei ole piisav tõend ega nõudnud

kaebajalt täiendavaid tõendeid.

8. HTM esitas 13.05.2025 vastuapellatsioonkaebuse ja seisukoha apellatsioonkaebuse

nõuete kohta. HTM palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.03.2025. a otsuse p-d 2, 3 ja 5; jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata; teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata

kaebeõiguse puudumise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata; jätta menetluskulud

poolte enda kanda. HTM põhjendused:

1) Konkursil TMK direktori kohale valis HTM välja uue direktori, kes asus tööle 20.05.2025.

2) Kohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse. Kaebaja ei ole tõendanud subjektiivsete

õiguste rikkumist. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ametikohale konkureerimisel

võiks kaaluda, kui kaebaja oleks õigust vabale ametikohale konkureerida realiseerima asunud.

Seega kaebaja püüab esitada populaarkaebust, mis ei ole lubatav.

3) Ei nõustu kohtuga, et direktori kohusetäitja määramise otsus on kaebaja suhtes

regulatiivne. Kohusetäitja määramine on võrreldav töötingimuste kokkuleppimisega, mis on

eraõiguslik suhe. Otsus kohusetäitja määramiseks ei ole käsitletav konkursi kuulutamata

jätmise otsusena ja sellist otsust HTM teinud ei ole. Direktori kohusetäitja määramise

otsusega ei tekitatud avalik-õiguslikke suhteid, vaid see puudutas sisemist töökorraldust.

18.08.2023. a otsus ei ole haldusakt. Seega ei ole õige kohtu järeldus, et 18.08.2023. a otsus

on formaalselt õigusvastane.

4) Kohtuotsus on vastuoluline. Ühelt poolt kohus nõustub, et HTM-l on õigus direktori

kohusetäitja määrata, kui teisalt heidab ette, et HTM määras kohusetäitja, mitte ei korraldanud

konkurssi.

5) Ümberkorraldamise otsus KutÕS § 49 mõttes on lõpptulem (haldusotsus), kuid selleni

jõudmiseks on oma menetlus (Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrus nr 244

„Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende

tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“). Kooli ümberkorraldamise otsust ei tehta vaid paari

kuu jooksul direktori lahkumisest. TMK direktori lahkumisega paralleelselt toimus

koolivõrgu korrastamise ideekorje. HTM eeldas protsesside kiiremat kulgu, kuid kohusetäitja

määramine oli vältimatult vajalik lahendus, et kooli juhtimisega seotud ülesanded oleksid

konkursi järgse uue juhi leidmiseni täidetud.

6) 11.03.2025. a kohtunõudest ei olnud arusaadav, et ümberkorraldamise plaani tõendina

aktsepteerib kohus üksnes ümberkorraldamise otsust. Kohtu seisukoht, et ümberkorraldamise

otsus on ainus plaani tõendav tõend, on üllatuslik. Kohus eksis tõendite hindamisel.

7) Mõttepaberist nähtub, et esialgu oli plaan koondada kõik Tallinnas asuvad

kutseõppeasutused üheks õppeasutuseks. KutÕS § 49 lg 2 p-des 1 ja 2 nähakse ette

õppeasutuste liitmiseks kahte erinevat võimalust. Augustis 2023 ei olnud teadmist, kumma

võimaluse alusel kutseõppeasutusi liidetakse. Tollal ei saanud panna juhile konkureerimisel

infot, et tuleb asuda juhtima oluliselt suuremat kooli kui see, mis töölepingus kirjas.

8) K.L.le direktori ülesannete panemine on olemasoleva töösuhte raames lisanduvate

ülesannete panemine ja selle eest täiendava töötasu maksmine. Käsitlus suulisest töölepingust

on ebavajalik. Kaebaja ei tõendanud, milles kahju seisneb.

9) K.L. sai volitused direktori ülesannete täitmiseks õiguspäraselt, seega ei ole põhjendatud

nõue tuvastada K.L. sooritatud tehingute tühisus. Nii KutÕS § 15 kui ka TMK põhimääruse §

7 alusel juhib ja esindab kooli direktor oma pädevuse piires. Seega on teiste isikute suhtes

K.L. kooli esindamine kehtiv.

10) Kohus jättis otsuse p 38 järgi kaebuse nõuded tulemusteta. Jääb selgusetuks, mida kohus

nende nõuetega teinud on.

5

11) HTM on konkursi läbi viinud, kuid konkursil osalemise avaldust kaebaja ei esitanud.

Seega on põhjendamatu kaebaja pahatahtlikkusest kantud kaebuse lahendamisega seotud

kulude jätmine HTM-i kanda.

9. HTM palub 25.06.2025. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. HTM

põhjendused:

1) Koheselt konkursi mittekuulutamine on erandlik praktika. 2 aasta jooksul on konkursi

väljakuulutamine viibinud 2-l korral. Meelevaldne on kaebaja väide, et HTM-i konkursi

kuulutamisega viivitamise praktika on laiaulatuslik.

2) K.L. tehingud on kehtivad. Tehingute suhtes ei ole kohtuotsust, et need ei kehti. Seega ei

ole vajadust heakskiitmise järele.

3) Nimekirja esitamine K.L. tehtud tehingutest ei ole vajalik. Kaebaja õigusi rikkuvatest

tehingutest peab ta olema teadlik, kuivõrd ta peab teadma, milliste tehingute osaline ta on.

4) Väited, et K.L. andis kogukonnajuhi ülesanded kabinetikaaslasele ja korraldas suletud

konkursse ei ole asjassepuutuvad, kuna ei tõenda ülesannetesse määramise õigusvastasust.

10. F.B. palub 25.06.2025. a vastuses jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja

põhjendused:

1) Kaebajal oli soov saada TMK direktoriks. 2 aasta jooksul kujundas HTM ametikoha ümber

selliseks, et see tähendab TMK täielikku ümberkorraldamist. Ametikoha konkursi

avaldamisel peale rohkem kui 1,5 aastat ei soovinud kaebaja kandideerida ühendkooli

direktoriks, kelle peamiseks tööülesandeks on TMK uksed sulgeda.

2) Menetluses esitatud „memo“, mille koostamises kaebaja osales, ei kajasta HTM-i arusaama

kutsehariduse ümberkorraldamisest, vaid see on endise koolijuhi mõttepaber võimalikest

tegevustest.

3) 18.08.2023. a otsus ja kaebaja õiguste riive on põhjuslikus seoses, mistõttu tuleb seda

käsitleda haldusaktina.

4) Tulenevalt KutÕS § 49 lg-test 1-3 toimub kutsekooli tegevuse ümberkorraldamine HTM-i

otsuse alusel, millest teavitatakse kooli juhtkonda ja kooliõpilasi hiljemalt 6 kuud enne uue

õppeaasta algust. Selline otsus puudub tänaseni. HTM-i tegevus on õigusvastane.

11. HTM märgib 27.10.2025. a seisukohas, et kui TMK direktori kohusetäitjaga oleks

sõlmitud tähtajaline tööleping, ei oleks HTM teinud otsust kohusetäitja määramise kohta.

Koolide liitmise sisuline otsustus on tehtud ning eeltegevustega toimetab nii koolile valitud

juht kui ka ministeerium. Koolipered on saanud infot. Kaebaja väited seoses mõttepaberiga on

asjassepuutumatud.

12. F.B. märgib 03.11.2025. a seisukohas, et KutÕS sätestab kohustuse direktori vabale

ametikohale kuulutada avalik konkurss. Väide koolide teavitamisest on vale. Ideepaber ei

tõenda poliitilist otsustust ega HTM-i kavatsust kutsekoolid liita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, tuvastades HTM-i 18.08.2023. a otsuse

õigusvastasuse ning jättes muus osas kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et

halduskohus ei rikkunud menetlusnorme, ei eksinud materiaalõiguse normide tõlgendamisel

ega tõendite hindamisel, mistõttu ei ole halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Nii F.B.

apellatsioonkaebus kui ka HTM-i vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.

Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja apellatsioonkaebust (I), seejärel vastustaja

vastuapellatsioonkaebust (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse ja

6

vastuapellatsioonkaebuse taotlused, kaebaja vastuväited halduskohtu poolt menetluskulude

väljamõistmisele ning jaotab menetluskulud ringkonnakohtus (III).

I

14. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses HTM-i 18.08.2023. a otsuse ja selle alusel K.L.ga

sõlmitud eraõigusliku tehingu tühistamist ning K.L. poolt direktori kohusetäitjana teostatud

tehingute tühisuse tuvastamist. Ringkonnakohtu hinnangul on HTM-i 18.08.2023. a otsuse

näol tegemist käskkirjaga, mistõttu viitab ringkonnakohus järgnevalt käskkirjale, mitte

otsusele.

15. Vaidlus puudub selle üle, et HTM-i osakonnajuhataja Ü. M. käskkirjaga määrati alates

29.08.2023 TMK kogukonnajuht K.L. täitma TMK direktori ülesandeid igakuise lisatasuga

800 eurot kuni uue direktori tööle asumiseni (dtl 7). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga,

et käskkirja näol on tegemist HMS § 51 kohase haldusaktiga, mis riivas selle andmisel

kaebaja PS §-s 29 sätestatud õigust direktori ametikohale kandideerida (halduskohtu otsuse p

29). KutÕS § 16 lg 1 järgi korraldatakse kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks avalik

konkurss. Kuna haldusakti andmise tulemusena jäi konkurss TMK direktori ametikohale

määramata ajaks välja kuulutamata, võis käskkiri riivata konkursil osalemisest huvitatud

isikute, sh kaebaja õigust kooli direktori ametikohale kandideerida ning kaebaja oli õigustatud

pöörduma käskkirja õiguspärasuse kontrollimiseks ja võimalikuks tühistamiseks

halduskohtusse.

16. Vastustaja 17.03.2025. a vastusest ja 24.03.2025. a vastusest halduskohtule (dtl 104, 136)

saab järeldada, et K.L.l oli käskkirja andmisel kehtiv tööleping TMK-ga ning HTM ega TMK

K.L.ga uut töölepingut ei sõlminud. Seetõttu puudus vajadus HTM-i 18.08.2023. a otsuse

alusel K.L.ga sõlmitud eraõigusliku tehingu tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks, kaebaja

õiguste kaitseks piisas käskkirja tühistamise nõudest. Seega tuli halduskohtul jätta kaebaja

esitatud eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamise nõue rahuldamata, mida halduskohus

otsuse resolutsioonis ka tegi.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ka HTM-i 18.08.2023. a käskkirja tühistamiseks.

Vastustaja selgitas 24.03.2025. a vastuses kohtunõudele, et HTM otsustas 21.03.2025. a

käskkirjaga kuulutada välja konkursi TMK direktori ametikoha täitmiseks (dtl 136-137).

HTM-i 13.05.2025. a selgitusest (dtl 188) nähtub, et konkursi tulemusena asus TMK

direktorina 20.05.2025 tööle K. T. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni

või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. HTM-i 18.08.2023. a otsuse õiguslik

mõju ammendus seega kaebaja jaoks uue direktori ametisse asumisega, mis tõi kaasa

käskkirja kehtivuse lõppemise.

18. Kuigi haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja

läbivaatamist, ei nähtu ringkonnakohtule, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ oleks kaebaja

õiguste kaitseks vajalik. Senisest kohtupraktikast saab järeldada, et haldusakti kehtivuse

tagasiulatuv kõrvaldamine võib olla isiku õiguste kaitseks vajalik reeglina selleks, et

haldusakti varasemale kehtivusele ei oleks haldusorganil või kolmandatel isikutel võimalik

enam isiku kahjuks tugineda1. Sellist olukorda praegusel juhul ei esine. HTM-i käskkiri

puudutas kaebajat vaid niivõrd, kuivõrd see ei võimaldanud kaebajal 18.08.2023 kandideerida

1 RKHKo 13.11.2014, 3-3-1-44-14.

7

TMK direktori ametikohale ning käskkirja ületühistamisega käskkirja andmisele eelnenud

olukorda taastada võimalik ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei aitaks ka käskkirja nn

ületühistamine kaebajal enam tagantjärgi direktori ametikohale kandideerida. Kaebaja väitel

võttis viivitus konkursi väljakuulutamisel (üle 1,5 aasta) kaebajalt võimaluse varem

kandideerida, mis põhjustas talle varalist ja mittevaralist kahju. Ringkonnakohus märgib, et

varalist ja mittevaralist kahju saab soovi korral nõuda ka õigusvastaseks tunnistatud

haldusakti alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väide varalise ja mittevaralise kahju

tekkimisest samas põhjendamata ning ka ebaveenev, arvestades, et kaebaja HTM-i

21.03.2025. a käskkirjaga välja kuulutatud konkursil ei osalenud. Eeltoodust lähtudes ei näe

ringkonnakohus HTM-i 18.08.2023. a käskkirja tühistamiseks alust.

19. Kaebaja arvates pidanuks halduskohus tuvastama K.L. poolt õigusvastase käskkirja alusel

sooritatud tehingute tühisuse. Kaebaja leiab, et kohus ei kaalunud, kas K.L. tehingud võisid

olla VÕS ja TsÜS alusel tühised põhjusel, et ta tegutses õigusvastase volituse alusel.

Halduskohus pidanuks vähemalt uurima, kas sellised tehingud eksisteerivad.

Apellatsioonkaebuse täienduses taotleb kaebaja, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja

täieliku nimekirja K.L. poolt vaidlustatava otsuse kehtivuse ajal tehtud tehingutest. Kaebaja

taotlus tehingute nimekirja väljanõudmiseks jääb rahuldamata. Kaebaja ülesandeks on

märkida kaebuses vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ning kaebuse faktiline põhjendus

(HKMS § 38 lg 1 p-d 6, 7). Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kohtu ülesandeks ei ole aidata kaebajal välja selgitada, kas mõni

vaidlustatud käskkirja alusel tehtud tehing võiks kaebaja õigusi riivata. Kui kaebaja ise

selliseid tehinguid nimetada ei oska, võib järeldada, et kaebaja õigusi riivanud tehinguid

tehtud ei ole ning kaebajal puudub kaebeõigus selliste konkretiseerimata tehingute tühisuse

tuvastamiseks. Halduskohus selgitas kohtuotsuse motiveerivas osas, et ta jätab kaebaja nõude

tuvastada K.L. poolt sõlmitud tehingute tühisus tulemusteta (otsuse p 38.2). Ringkonnakohus

märgib, et halduskohus ei saa jätta ühtegi nõuet seda lahendades „tulemusteta“. Hoolimata

kohtuotsuse motiveeriva osa ebaõnnestunud sõnastusest ei pea ringkonnakohus vajalikuks

otsuse resolutsiooni muuta, sest tõlgendab, et halduskohus lahendas kaebaja nõude viisil, et

jättis kaebuse nimetatud nõuet hõlmavas osas rahuldamata (otsuse resolutsiooni p 4). Küll aga

tuleb muuta halduskohtu otsuse põhjendust.

20. Kaebaja taotles apellatsioonkaebuse täienduses TMK konkursi kirja, lisatasu lõpetamise

otsuse ja HTM vastuse selgitustaotlusele konkursside kohta haldusasja materjalide juurde

võtmist. Apellatsioonkaebuse lisadena esitatud tõendid (v.a. TMK konkursi kiri, mida

apellatsioonkaebusele lisatud ei ole) tuleb kaebajale tagastada. Kaebaja selgitustaotlus ja

vastus selgitustaotlusele puudutas kooli direktori ametikohale konkursside korraldamise

praktikat erinevates koolides, millel ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust.

Haldusasja lahendamisel ei oma tähtsust ka TMK 21.01.2025. a direktori käskkiri turundus-

ja kommunikatsioonispetsialist H. Rajale määratud lisatasu tühistamise kohta.

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et ei ole alust kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks.

II

22. HTM taotleb vastuapellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega

kohus HTM-i 18.08.2023. a otsuse õigusvastasuse tuvastas ning uue otsuse tegemist, millega

jätta kaebus tervikuna rahuldamata, kuna vaidlustatud otsus ei ole tehtud avalik-õiguslikus

suhtes.

8

23. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et HTM-i 18.08.2023. a otsust saab pidada

haldusaktiks (vt käesoleva otsuse p 15) ning jääb selle juurde. Õige on HTM-i seisukoht, et

TMK on põhimääruse järgi HTM-i hallatav riigiasutus2, milles töölepingu alusel töötavale

kooli direktorile ATS-i sätted ei laiene3. Seega saaks käskkirja alusel direktori ülesannetesse

määramisest tulenev võimalik vaidlus K.L. ja HTM-i vahel olla tööõigussuhte pinnalt

tekkinud tsiviilvaidlus. Samas ei lahendanud halduskohus vaidlust käskkirjast võrsunud

tööõigussuhte üle. Kaebuse esemeks oli küsimus sellest, kas käskkirjast nähtuv otsus, jätta

kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks avalik konkurss välja kuulutamata ning määrata

selle asemel kooli direktori ülesannete täitja, oli seaduslik. KutÕS § 16 lg 1 järgi

korraldatakse kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks avalik konkurss. Sellise konkursi

korraldamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid (KutÕS § 1 lg 3). Riigikohus on

TMK administratiivtöö õppetooli juhi ametikohale konkursi korraldamisega seonduvat

vaidlust käsitlenud haldusasjana4. Seega on ka vaidlustatud käskkirjaga otsustatud konkursi

korraldamata jätmine avalik-õiguslikust suhtest võrsunud vaidlus.

24. HTM-i arvates jääb kaudseks ja teoreetiliseks kaebaja väide, et vastustaja otsus määrata

direktori ülesannetesse konkreetne isik kahjustab olulisel määral kaebaja põhjendatud ootust

vabale ametikohale kandideerida. Kaebaja pole HTM-i arvates täitnud kohustust tõendada,

mille läbi ja kuidas täpselt on vaidlustatud haldusaktiga tema subjektiivseid õigusi riivatud.

Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu. KutÕS § 39 lg 1 järgi on direktori

kvalifikatsiooninõuded magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsus

ja -kogemus, pedagoogiline kompetentsus ning C1 tasemel eesti keele oskus. Kaebajal oli

16.11.2020 sõlmitud TMK-ga tähtajatu tööleping administratiivtöö õppetooli juhataja

ametikoha täitmiseks (dtl 42-43), seega oli tal vaidlustatud käskkirja tegemise ajaks olemas

juhtimiskompetents. Ka omas kaebaja Tallinna Ülikoolist 2020. a omandatud magistrikraadi

(dtl 40) ning tal oli ka pedagoogilise töö kogemus (dtl 39). Seega olid kaebajal direktoriks

kandideerimise nõutavad eeltingimused täidetud, mistõttu ei saa kaebaja väidetud huvi

direktori ametikohale kandideerimise vastu kahtluse alla seada. Seda ei muuda ka asjaolu, et

kaebaja 24.03.2025 välja kuulutatud konkursil TMK direktori kohale ei kandideerinud. Ei saa

eeldada, et kaebaja huvi samale ametikohale kandideerimiseks pidi püsima veel poolteist

aastat pärast vaidlustatud käskkirja andmist.

25. HTM väidab, et ta ei otsustanud jätta konkurssi välja kuulutamata, vaid otsustas

konkursi välja kuulutada hiljem, kui on selgunud kutseõppeasutuste ümberkorraldamise viis.

2023. a augustis ei näinud vastustaja ette, et ümberkorraldamise otsus tehakse poolteist aastat

hiljem. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja väited on asjakohatud. Haldusorgan saab

käituda vaid seadusega ettenähtud raamides. Avalikus õiguses kehtiva seaduslikkuse

põhimõtte (PS § 3 lg 1 esimene lause) kohaselt võib haldusorgan teha üksnes seda, mis on

kehtiva õigusega lubatud5. Halduskohus on otsuses õigesti märkinud, et isiku määramist kooli

direktori kohusetäitjaks ei reguleeri õigusliku alusena ei KutÕS, PGS ega VVS (otsuse p 31).

Olukorras, kus KutÕS § 16 lg 1 näeb kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks ette vaid

avaliku konkursi, ei saa konkursi välja kuulutamata jätmist põhjendada sellega, et koha

täitmist ei peetud vastaval ajahetkel otstarbekaks või et kuna direktori vabale kohale määrati

konkurssi välja kuulutamata direktori kohusetäitja, seaduse nõuet ei rikutud. Vastasel juhul

muutuks KutÕS § 16 lg 1 sisutuks. Tähtsust ei oma seetõttu ka see, millised olid konkursi

väljakuulutamata jätmise põhjused ega ka see, kui pika hilinemisega konkurss viimaks välja

kuulutati. Seepärast ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldi analüüsida, kas HTM-l oli 2023.

2 HTM-i 16.06.2016. a määrus nr 24 „Tallinna Majanduskooli põhimäärus“, RT I, 16.08.20019, 7.

3 Vt ka RKEKm 15.06.2001, 3-3-4-1-01.

4 Vt ka RKHKm 24.04.2025, 3-23-2445, p 10.

5 RKHKo 09.02.2011, 3-3-1-88-10, p 18.

9

a sügisel plaan Tallinnas asuvad kutseõppeasutused ümber korraldada ning see andis aluse

konkursi edasilükkamiseks või mitte. Ringkonnakohus muudab vastavas osas halduskohtu

otsuse põhjendusi.

26. HTM-i väitel puudutas käskkiri TMK sisemist töökorraldust. Ringkonnakohus kahtleb ka

HTM-i selles väites, sest käskkiri riivas selgelt ka asutusevälise isiku õigust TMK direktori

vabale ametikohale kandideerida. Seega ei saa käskkirja pidada HTM-i siseaktiks. HTM esitas

ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse lisadena kaebaja kompromissiettepaneku ning

ülevaate 2023-2025 konkurssidest. Tõendid ei oma haldusasja lahendamisel tähtsust ning

tuleb vastustajale tagastada. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et puudub alus ka HTM-i

vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

III

27. Eeltoodud põhjendustel jäävad nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.03.2025. a otsus muutmata.

28. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja vaid riigilõivu

summas 20 eurot, kuid jättis välja mõistmata õigusabikulud summas 3900 eurot

põhjendusega, et menetluskulude väljamõistmise eelduseks on, et kohtule on esitatud

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning kulud on kantud. Kaebaja ei olnud esitanud

kohtule kuludokumente ja tõendeid, et kulud on kantud (arved jne).

29. Kaebaja leiab, et halduskohus pidanuks teavitama kaebajat vajadusest esitada täiendavaid

kuludokumente ega andnud võimalust puudusi kõrvaldada. Kaebaja oleks saanud esitada

kohtu äranägemisel muud tõendid, kui kohus oleks sellele tähelepanu juhtinud.

Menetluskulude nimekiri sisaldas detailselt kulusid, mis on kohtu poolt aktsepteeritavad ilma

arvete esitamiseta, kui need on põhjendatud.

30. HKMS § 109 lg 1 ls 3 järgi esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Halduskohtu 21.06.2024. a määruse kohaselt oli

menetlusosalistel õigus esitada menetluskulu taotlusi ja kulude kandmist tõendavaid

dokumente kuni 27.01.2025 ning vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule kuni 28.02.2025

(dtl 74). Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks 03.03.2025 (dtl 98-99). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et

kohtul puudus alus õigusabikulude väljamõistmiseks. Esiteks oli taotlus esitatud hilinemisega,

teiseks ei olnud menetluskulude nimekirjale lisatud kuludokumente ehk arveid. Samas ei saa

ringkonnakohus nõustuda halduskohtu seisukohaga nagu tulnuks kaebajal esitada tõendid

selle kohta, et kulud on kantud. Menetlusseadustik tõendite esitamist kulude kandmise kohta

ei nõua ning samast põhimõttest on lähtunud ka pikaaegne kohtupraktika. Kuna kaebajat

esindas õigusteadmistega isik, ei pidanud halduskohus andma samas kaebajale tähtaega

taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei ole ringkonnakohtul alust halduskohtu otsuse

resolutsiooni muutmiseks ka menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas, kuid muuta

tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi.

31. Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja menetluskulude nimekirja ja taotluse koos

arvega (dtl 246-247) tähtaegselt. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja vastustaja

10

vastuapellatsioonkaebusega seoses kaebaja poolt kantud menetluskulud kokku 8 töötunni eest

summas 1440 eurot. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

32. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3 asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute

nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

11