2-25-101071/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-101071

Tsiviilasi

Bondora AS hagi V. M. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

967,74 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929;

esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: V. M., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V. M. hageja Bondora AS kasuks 726,62 eurot (millest 716,55

eurot on tagastamata krediidisumma ning 10,07 eurot) ja viivis alates 01.03.2025 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt V. M. hageja Bondora AS kasuks menetluskuludena riigilõiv 445

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb V. M.-il tasuda Bondora AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Bondora AS (hageja) ja V. M. (kostja) sõlmisid 08.03.2024.a. tarbijakrediidilepingu nr

XXX, mille alusel väljastas hageja samal päeval krediidisumma 900 eurot. Hageja

selgitab, et laenulepingu eritingimustes on leppinud pooled kokku, et laenusumma on 956

eurot, millest on lepingu üldtingimuste p.4.1 ja 8.3. alusel arvestatud maha lepingu

sõlmimise tasu (eritingimuste p.1.22), kuid hageja ei nõua lepingutasu tasumist. Kostja

kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud. Kostja on tänaseks tagastanud hagejale üksnes 183,45 eurot. Vastavalt

maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 8. kuupäevaks tagasimakse summas

36,3 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat

kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse

likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli

hageja sunnitud 13.01.2025 ütlema lepingu erakorraliselt üles.

Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi

anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel

arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele

jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt

maksehäireregistrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi

raames tuvastanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 726,62 eurot, millest 716,55 eurot on

tagastamata krediidisumma ning 10,07 eurot viivis ja alates 01.03.2025 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras tagastamata krediidisummalt aastas; jätta kõik tekkinud poolte menetluskulud

kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 04.10.25.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(51,47%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2023.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. 08.03.24 sõlmitud lepingu kokku

lepitud krediidi kulukuse määr on 51,47%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale (17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on

seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja selgitas hagiavalduses, et krediiditoimikust alamlehelt Loan Applications and

contracts nähtub kostja esitatud laenutaotlus ja hageja tehtud analüüs ning alamlehelt

Bank Statement nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõte. Antud juhul on hageja

lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija

on laenuvõimeline. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud

analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtted.

Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi

anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel

arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele

jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt

maksehäireregistrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi

raames tuvastanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline.

Hageja selgitas täiendavalt, et loeb kõik kostja senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse (s.o üksnes ülekantud summa) katteks ega nõua muid lepingujärgseid

tasusid (sh nt sissenõudmiskulud, lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu). Intressimääraks

on hageja arvestanud 0%. Eeltoodust tulenevalt kohus ei kontrolli vastutustundliku laenu

andmise põhimõtte järgimist.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot ning

õigusabikulud 180 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 245 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot.

Hageja menetluskulud: Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu

vahendusel õigusbüroo EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu

on 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud

hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu

tasumisega. Eeltoodu on hagejal võtnud aega 1,5h, st hagiavalduse esitamise seisuga on

lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot.

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu,

tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud

üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole

õiguslikult keeruka nõudega ja hagi ei tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel

peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1,5 tundi, kokku summas 180 eurot (1,5*120).

tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 445 eurot

(245+180+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (445

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik