1-25-615/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

27. november 2025

Kohtuasja number

1-25-615

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Marina

Ninaste

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi

Emmanuil

Tanejevi

süüdistuses

karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 4231 järgi,

üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 12. augusti 2025. a otsus

Apellant

Emmanuil Tanejevi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Emmanuil Tanejev, isikukood 39701152724, viibib Tartu

Vanglas, kriminaalkorras karistatud, tõkendina kohaldatud

vahistamist alates 17. oktoobrist 2024

Kaitsja

-

vandeadvokaat Kalju Kutsar (määratud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Silva Rood

Kannatanud

-

KÜ Tartu linn, Jaama tn 10a, KÜ Tartu vald, Raadi alev,

Kaupmehe tn 13, MTÜ Tartu Üliõpilasküla, M.V. , K.M. ,

S.P. , M.K. , A.U. , K.K. , S.L.V. , M.K. , K.R. , M.M. , K.-

E.K. , A.N. , E.K. , R.L. ja E.L.

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. november 2025, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Süüdistatav Emmanuil Tanejev

Kaitsja Kalju Kutsar

Prokurör Silva Rood

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Täpsustada Tartu Maakohtu 12. augusti 2025. a otsuse resolutsiooni punkti 6, lisades, et

solidaarvõlgnikult S.S: lt on tsiviilhagid välja mõistetud Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1484.

2. Muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja osa, milles tugineti Emmanuil

Tanejevit süüdi tunnistades E.P. a ütlustele.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 739 eurot 4 senti (sealhulgas käibemaks 143 eurot 4

senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanud advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

1. Emmanuil Tanejevit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning §

4231 järgi.

2. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdistatakse E. Tanejevit selles, et ta tungis 14. kuni 15.

oktoobrini 2024 koos S.S: ga Tartus Kummeli 10a kortermaja keldriboksidesse ning võttis ära:

1) M.V. ile kuuluva 350-eurose Makita akulööktrelli koos laadijaga ja 100-eurose Makita

laadija koos akuga;

2) K.M. ele kuuluva 100-eurose ressiiveri Sony STR-DH100;

3) S.P. le kuuluva Makita akutrelli DF347D koos kahe aku ja laadijaga, Makita tikksae

JV143D, Makita puuriotsikud koguväärtusega 155 eurot ning 10-eurose puuride komplekti;

4) A.U. ile kuuluva 563,90-eurose Makita tööriistakasti Combokit koos kahe akutrelli ja aku

ning laadijaga, 800-eurose seinalihvija Mirka Leros, 250-eurose Makita akuketassae, 60-

eurose Makita aku, 144-eurose Makita juhtmevaba kõlari ning 151-eurose Makita

trell-kruvikeeraja koos kahe akuga;

5) S.L.V. ile kuuluva 100-eurose sülearvuti Lenovo Thinkpad;

6) K.R. le kuuluva 469,90-eurose elektrilise tõukeratta Navee Electric Scooter N40;

7) M.M. ale kuuluva elektrilise tõukeratta GPad Joyride koos laadijaga koguväärtusega 599

eurot, 180-eurose naiste parka ning 174-eurose AEG akutrelli koos kahe aku ja akulaadijaga.

3. E. Tanejev murdis sisse ka K.K. e ja M.K. i keldriboksidesse, lõhkudes uksehaagi, ent ei leidnud

midagi huvipakkuvat. Ta üritas sisse murda ka M.K. a keldriboksi, lõhkudes uksehaagi, kuid ei

pääsenud tabaluku tõttu sisse.

4. E. Tanejev tungis koos S.S: ga 16. kuni 17. oktoobrini 2024 Mõisavahe 71a/2 kortermaja

keldriboksidesse ja võttis boksist nr 16 K.-E.K. ile kuuluva 799,99-eurose elektrilise jalgratta

Oolter Torm S ja 62-eurose jalgrattaluku. Boksist nr 24 võttis ta R.L. ale kuuluva

elektritõukeratta Gpad Joy Eco koos laadijaga, mille koguväärtus on 499,99 eurot. E. Tanejev

üritas murda sisse A.N. ele kuuluvasse boksi nr 13, painutades uksepiita ja püüdes lukku katki

teha, ning E.K. ile kuuluvasse boksi nr 20, kuid see ei õnnestunud.

5. 15. oktoobril 2024 kella 1.15 paiku tungis E. Tanejev koos S.S: ga Tartus Jaama 10a asuvasse

kortermajja, kuid keldrisse sisse murda ei õnnestunud. 16. oktoobril 2024 kella 1 paiku tungis E.

Tanejev koos S.S: ga Tartus Narva mnt 89 asuvasse MTÜ Tartu Üliõpilasküla rattaruumi ja

võttis E.L. ule kuuluva lukustatud jalgratta Scott Aspect 980 väärtusega 300 eurot. 16. oktoobril

2(12)

2024 kella 5 paiku tungis E. Tanejev S.S: ga Tartus Kaupmehe 13 asuvasse kortermajja, kuid

keldriust ei õnnestunud avada.

6. KarS § 4231 järgi süüdistatakse E. Tanejevit selles, et ta juhtis 21. detsembril 2023 kella 16

paiku Tartus Kalda tee 32B juures sõidukit Audi A6, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkust ta liiklusseaduse § 90 lg-t 1. Ta on Tartu

Maakohtu 9. augusti 2024. a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 4231 järgi (kuriteod pani toime

18. oktoobril ja 8. detsembril 2023).

MAAKOHTU OTSUS

(a) Resolutiivosa

7. Tartu Maakohtu 12. augusti 2025. a otsusega tunnistati E. Tanejev süüdi KarS § 4231 järgi ja

talle mõisteti karistuseks 6-kuuline vangistus. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle 4 aasta ja 6

kuu pikkune liitkaristus Tartu Maakohtu 9. augusti 2024. a otsusega mõistetud karistusega,

millest arvati maha 8 kuud ja 5 päeva osaliselt kantud vangistust. E. Tanejev tunnistati süüdi ka

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3-aastane vangistus. KarS § 65

lg 2 alusel mõisteti E. Tanejevile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud ja 25

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust 17. oktoobrist 2024.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldati täies ulatuses.

(b) Põhiosa

Vargused

8. 4. novembri 2024. a ekspertiisiakti järgi leiti Kummeli 10a keldrist klaaspudelilt ja keldriboksi

rippluku kinnituselt E. Tanejevi ja S.S: DNA-d. Seda kinnitab ka 15. jaanuari 2025. a

ekspertiisiakt. Kohtus kuulati üle kannatanud M.V. , M.K. ja K.R. , kes kirjeldasid, millist kahju

tekitati. Teiste kannatanute kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati kohtumenetluse poolte

nõusolekul. Kannatanute ütlused sissemurdmise aja ja koha kohta on ühetaolised. Lisaks on

esitatud kviitungeid ja pilte, mis tõendavad varastatud asjade väärtust. Üleandmise-vastuvõtmise

aktidega on kindlaks tehtud, et kannatanud said varastatud asjad politseilt tagasi.

9. 5. novembri 2024. a ekspertiisiaktist nähtub, et Mõisavahe 71a/2 keldrikorruselt võetud

proovides sisalduv DNA ei langenud kokku E. Tanejevi ega S.S: DNA profiiliga. Kannatanud

E.K. , K.E.K. ja R.L. kirjeldasid kuriteojälgi ja ära võetud esemeid ning nende ütlused

haakuvad omavahel. Kannatanu A.N. e ütlused võeti vastu kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 2911 alusel. Arved ja muud dokumendid kinnitavad kannatanutelt ära võetud asjade

väärtust ja kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutusi.

10. Jaama 10a sissemurdmise katset tõendavad juhatuse liikme K.V. ütlused ja turvakaamerate

salvestised. Neilt on näha, et kell 00.31 tulevad ukse juurde kaks meest, kellest üks on üleni

tumedates riietes ja kannab õlal kotti ning teisel on tumedad üleriided ja heledad püksid.

Heledais pükstes mees kangutab kortermaja välisust, pistes midagi samal ajal ukse vahele.

Välisuks tuleb lahti, mehed lähevad koridori ja jooksevad trepist alla. Välisukse peegelduselt on

näha, et mehed kangutavad midagi. Kell 00.32 nad lahkuvad.

11. MTÜ Tartu Üliõpilasküla juhatuse liikme G.L. e ütlustega on tõendatud, et 16. oktoobril 2024

kella 1 paiku tungiti Narva mnt 89 rattaruumi ja sealt võeti E.L. ule kuuluv jalgratas.

Turvakaamerate salvestiselt nähtub, et kaks noormeest murdsid sõrgkangi abil rattaruumi ja

3(12)

valisid välja jalgratta. Üks meestest lõhkus rattaluku ja väljus rattaga. E.L. u ütlused ning

esitatud arved tõendavad ratta ja luku väärtust.

12. KÜ Kaupmehe 13 esindaja K.N. d kirjeldas, millist kahju tekitati kortermajja sissemurdmisega.

Kevin Hallop kõneles sellest, et elab Kaupmehe 13 kortermajas ja ärkas 16. oktoobril 2024 kella

5 paiku metallikolina peale. Keldriuksed olid lahti ja tuled põlesid. Ühe boksi uksel olid

sissemurdmisjäljed. Ta läks õue ja nägi seal kaht meest. Üks mees oli teisest natuke lühem, üleni

mustas ja tal oli kapuuts peas. Teine oli heledate dressipükste, musta jope ja sinakashalli pusaga.

Temalgi oli peas kapuuts. Mõlemal mehel olid puhvid või torusallid näo ees. K.H. nägi, et

meestele tuli hall Seat järele. Lühem, üleni mustas mees, pani kangi põõsasse. Samuti panid nad

moosipurgi suvalise auto ratta alla. K.H. i elukaaslane filmis mehi korteriaknast. Sellelt on näha,

et õues seisavad kaks meest, kellest üks on üleni tumedais riideis ning teisel on heledad püksid,

hele pusa ja tume jope. Tumedates riietes mehel on käes kang. Mehed istuvad mõne aja pärast

heledasse autosse. Patrullpolitseinik S.J. sõnas, et ta sai 16. oktoobril 2024 kell 5.18 väljakutse

aadressile Kaupmehe 13. Selle maja trepikoja uksel ja keldris oli näha muukimisjälgi. Majast 20

meetri kaugusele oli jäetud sõrgkang. Sündmuskohalt lahkudes nägi ta ristmikul kaht K.H. i

kirjeldustele vastavat meest, kellest üks pani jooksu. E. Tanejev jäi seisma ja ütles, et tema

põgenenud paariline oli S.S: . E. Tanejevi sõnul vaatas ta pealt, kuidas S.S: Kaupmehe 13

keldriboksis sees käis.

13. Kõiki vargusi puudutavate kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses pole põhjust

kahelda, sest need kattuvad teiste tõenditega. Keldriboksidest võeti kannatanute nõusolekuta

erinevaid asju. Kahel korral jäi kuritegu lõpule viimata, sest keldribokside ust ei saadud avada.

See toimus 15. oktoobril 2024 Jaama 10a ja 16. oktoobril 2024 Kaupmehe 13 majades.

14. Süüdistatav leidis, et tema DNA võis Kummeli 10a keldrisse sattuda seetõttu, et keegi kandis

tema riideid, mille ta oli jätnud E.P. a juurde. See pole aga võimalik, sest sissemurdmine toimus

vahemikul 14.–15. oktoobrini 2024, kuid süüdistatava ja Gerli Loki ütluste järgi viis E. Tanejev

oma riided E.P. a juurde 16. oktoobril 2024. Samuti pole usutav, et alkoholipudeli, millelt leiti

DNA-d, viis sinna keegi teine peale E. Tanejevi.

15. Kohus võttis KrMS § 291 lg 1 p 4 alusel vastu E.P. a ütlused, sest tema asukohta ei suudetud

mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha. E.P. a sõnul tuli E. Tanejev tema juurde rattaga

Scott Aspect. Kui süüdistatav tema juures elas, käis ta viimased neli ööd ära. E.P. p märkas, et

majja tekkisid võõrad asjad, näiteks sülearvutid ja kõlarid. E. Tanejevi selgituste järgi kuulusid

need asjad talle. 17. oktoobri 2024. a hommikul avastas tunnistaja, et tema majas seisab valge

jalgratas, mille vargust E. Tanejev samuti tunnistas. E. Tanejev hakkas oma asju kokku

pakkima, kui saabus politsei, kes pidas ta kinni. E.P. p leidis E. Tanejevi toast tööriistu, mis ei

kuulu tunnistajale ega tema pojale ja andis need politseile. Ta selgitas, et tema juures elas ka

S.S: , aga kui E. Tanejev öösiti ära käis, oli S.S: kodus. E.P. p andis välja asjad, mis olid

kannatanutelt ära võetud. Nende hulgas on S.P. akutrell ja tikksaag, S.L.V. i sülearvuti, M.M. a

akutrell koos kahe aku ja laadijaga ning K.E.K. i elektriline jalgratas.

16. E. Tanejevi sõnul pole ta E.P. a juures elanud ega tea, kuidas varastatud asjad sinna said. Ta

väidab, et E.P. p tahab süüd tema kaela veeretada, kuna viimane paneb ise pidevalt varavastaseid

kuritegusid toime. E. Tanejev elas G.L. i juures, kuid tülide ajal läks E.P. a juurde. Ta pole

viibinud varguste toimepanemise ajal neis kohtades, välja arvatud 16. oktoobril 2024, kui ta oli

Kaupmehe 13 maja juures.

17. G.L. i sõnul ööbis E. Tanejev septembri lõpust 17. oktoobrini 2024 tema juures, välja arvatud

16. või 17. oktoobril, kui G.L. sõitis E. Tanejevile Vahi Coopi juurde järele. Isiklikud asjad viis

4(12)

E. Tanejev G.L. i juurest ära 16. oktoobril 2024, kuna nad tülitsesid. G.L. i ütlused pole

usaldusväärsed osas, milles ta väidab, et E. Tanejev oli öösiti alati koos temaga, sest need ei

lange kokku E.P. a ja E. Tanejevi ütlustega.

18. Jaama 10a ja MTÜ Tartu Üliõpilasküla turvakaamerate ja K.H. i üle antud videosalvestistele

jäänud inimesed on nii käitumise kui ka riietuse järgi samad. E. Tanejev tundis end K.H. i

videosalvestisel ära. Pole usutav, et E. Tanejev ei võtnud vargusest osa, vaid üksnes vaatas S.S: t

tegutsemas. Meeste käitumine Kaupmehe 13 maja juures sarnanes teistes kohtades toimunud

sissemurdmistega. Kõigilt sündmuskohtadelt leitud jäljed osutavad sõrgkangi kasutamisele.

Videosalvestistelt on näha, et see oli meestel kaasas Kaupmehe 13, MTÜ Tartu Üliõpilasküla ja

Jaama 10a majadesse sisse murdes. E. Tanejev pani kõik sissemurdmised toime koos S.S: ga,

kes on samades kuritegudes Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025. a otsusega süüdi tunnistatud.

19. E. Tanejevi vargused on süstemaatilised, sest ta pani nelja päeva jooksul toime viis vargust.

Süstemaatilisusele osutab ka tema elukäik. Kõik kuriteod pani ta toime kavatsetult, sest seadis

eesmärgiks võõraste vallasasjade äravõtmise ja teadis, et see tagajärg saabub. Õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Auto juhtimine süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta

20. E. Tanejevil pole juhtimisõigust. Seda kinnitavad liiklusregistri väljatrükk ja E. Tanejevi

ütlused. Teda on Tartu Maakohtu 9. augusti 2024. a otsusega karistatud 18. oktoobril ning 8. ja

23. detsembril 2023 toime pandud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Ta juhtis

uuesti 21. detsembril 2023 mootorsõidukit juhtimisõiguseta, mis on kolmas järjestikune kord

veidi enam kui kahe kuu jooksul. Seda tõendavad E. Tanejevi ning tunnistajate S.S. a ja P.K.

ütlused. Tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati KrMS § 2911 alusel poolte

kokkuleppel. E. Tanejevi sõnul vabanes ta 10. oktoobril 2023 vanglast, ostis endale auto ja

sõitis selle mahakandmisele, mistõttu üüris S.S. alt auto. E. Tanejev tegutses kavatsetult, kuna

seadis eesmärgiks mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta ja tegi seda. Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

21. E. Tanejev vabanes viimase karistuse kandmiselt 27. augustil 2024 ja pani juba kahe kuu

möödudes toime uued kuriteod, olles katseajal. Tartu Maakohtu 9. augusti 2024. a otsusega

karistati teda 4 aasta ja 6 kuu pikkusse vangistusega. Eelvangistuses viibitud 8 kuud ja 5 päeva

arvati karistusaja hulka ja kandmata karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 5-aastase

katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 75 lg 2 p-dele 21 ja 5 tuginedes keelati tal narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ning tal oli kohustus läbida sõltuvusravi

hiljemalt katseaja lõpuks. Ravi alustamiseks pidi ta 27. augustil 2024 minema SA Viljandi

Haigla ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. 17. oktoobriks 2024 ta ravile pöördunud ei olnud.

Tal polnud mõjuvat põhjust ravi edasilükkamiseks.

22. E. Tanejevil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Kokku on teda karistatud kümme korda, millest

kuus korda varguste eest. Seega on varastamine saanud talle harjumiseks. Ta on kandnud nii

reaalset vangistust kui ka saanud võimalusi kanda karistust vabaduses. Sellest hoolimata pole ta

oma käitumist muutnud ja pani katseajal toime uued kuriteod. E. Tanejevi süü on keskmine.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole.

Tsiviilhagid

5(12)

23. KÜ Kaupmehe 13 esitas tsiviilhagi summas 298,90 eurot, MTÜ Tartu Üliõpilasküla 103,70

eurot, A.U. 190 eurot, M.M. 300 eurot, K.E.K. 200 eurot, E.L. 190 eurot, A.N. 190 eurot ja

E.K. 200 eurot. Kannatanute varalise kahju nõuded tuleb rahuldada täies ulatuses. S.S: lt

mõisteti kannatanute nõuded Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025. a otsusega täies ulatuses välja. E.

Tanejev ja S.S: vastutavad solidaarselt.

APELLATSIOONIMENETLUS

Kaitsja apellatsioon

24. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist osas, millega E. Tanejev

tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti selle eest karistus. Kaitsja

leiab, et E. Tanejev tuleb selles osas õigeks mõista ja talle KarS § 4231 järgi mõistetud karistus

lugeda kaetuks Tartu Maakohtu 9. augusti 2024. a otsusega mõistetud karistusega. Lisaks palub

kaitsja jätta vangistuse tingimisi kohaldamata ja tsiviilhagid rahuldamata. Kaitsja väited on

lühidalt järgmised.

25. KrMS § 15 lg 3 järgi ei tohi kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele,

mille allikat pole kaitsja või süüdistatav saanud küsitleda. Maakohus tugines E.P. a ütlustele,

keda menetlusosalised küsitleda ei saanud. Kohus osutas, et E.P. p andis välja asjad, mille E.

Tanejev võttis süüdistuse järgi kannatanutelt. Samuti märkis kohus, et E.P. a sõnul tekkisid need

asjad tema elukohta ajal, mil süüdistatav elas seal koos temaga. Samas elas E.P. a juures ka

S.S: , kes on Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025. a otsusega tunnistatud süüdi samades kuritegudes,

mille toimepanemist arvatakse süüks E. Tanejevile. Arvestades E.P. a elukohast leitud asjade

hulka, pole usutav, et need toimetas sinna vaid üks inimene. Kohus ei pööranud aga tähelepanu

nendele vastuoludele E.P. a ütlustes. Lisaks ei arvestanud kohus sellega, et E.P. pa on karistatud

varguste eest, mistõttu võis ta vastutusest pääsemiseks süüstada alusetult E. Tanejevit.

26. Turvakaamera salvestistelt pole võimalik kedagi ära tunda. MTÜ Tartu Üliõpilasküla salvestiselt

on näha tegutsemas kaht inimest, kes kannavad tumedaid riideid ja ühel neist on rohekas

seljakott. Sealt varastati jalgratas. K.H. kirjeldas Kaupmehe 13 juures viibinud isikuid,

osutades, et ühel olid tumedamad riided ja teisel heledamad dressipüksid. Ta ei märganud

seljakotti ega jalgratast. Kuna kuriteod pandi toime samal ööl (16. oktoobril 2024), pole usutav,

et vahepeal käidi riideid ja varustust vahetamas.

27. Ekspertiisiaktide järgi leiti Kummeli 10a keldriboksi rippluku kinnituselt ja klaaspudelilt nii E.

Tanejevi kui ka S.S: DNA-d. E. Tanejev eitab koos S.S: ga Kummeli 10a majja tungimist. Nad

tarvitasid S.S: ga E.P. a elukohas alkoholi ja S.S: võis mõne pudeli endaga kaasa võtta. Ükski

kannatanutest pole öelnud, et leitud klaaspudel on nende oma. Lisaks jättis S.S: Kaupmehe 13

maja lähedusse moosipurgi. Samuti olid S.S: valduses E. Tanejevi riided ja kindad. E.P. a

elukohast leiti E. Tanejevi kindad, mida võis S.S: kasutada. Ekspertiisiaktist jääb ebaselgeks,

kust DNA-proovid võeti. Proovide paiknemine on seotud keldriboksidega nr 015 ja 026, kuid

M.V. kinnitas, et numbreid bokside ustel pole. See nähtub ka sündmuskohal tehtud fotodelt.

28. E. Tanejev oli S.S: ga 16. oktoobri 2024. a varahommikul Kaupmehe 13 maja juures, kuid sisse

soovis tungida vaid S.S: . Politseiametniku S.J. e sõnul nägid nad Kaupmehe 13 maja juures kaht

meest, kellest üks põgenes. E. Tanejev jäi kohale. Tunnistaja sõnul ei leitud temalt midagi, mis

võinuks osutada kuriteo toimepanemisele. Kui E. Tanejev oleks püüdnud S.S: ga sisse tungida,

oleks ta kasutanud võimalust põgeneda. Süüdistuse järgi pani E. Tanejev 16. oktoobri 2024. a

ööl toime kaks vargust, mille vahele jääb viis tundi. Kaupmehe 13 läheduses kinnipidamisel

6(12)

polnud tal asju kaasas. E. Tanejev poleks saanud nii lühikese aja jooksul varastatud asjad kuhugi

hoiule viia.

29. G.L. kinnitas, et E. Tanejev elas 2024. aasta oktoobris tema juures. E. Tanejev käis enamasti ära

nii lühikest aega, et ta poleks saanud selle aja jooksul midagi varastada ega asju hoiule viia. G.L.

i sõnul lahkus E. Tanejev 16. või 17. oktoobril 2024 ja helistas varahommikul, paludes endale

järele tulla. E. Tanejevi ütluste järgi helistas ta G.L. ile pärast seda, kui politsei pidas ta

Kaupmehe 13 juures kinni. Maakohus leidis, et G.L. i ütlused pole usaldusväärsed, kuna need ei

lange kokku E.P. a ja süüdistatava ütlustega. Samas ei ole E.P. a enda ütlused usaldusväärsed

ning G.L. i ja E. Tanejevi ütlustes erinevad vaid ebaolulised detailid.

30. E. Tanejev selgitas, et pidi minema 18. oktoobril 2024 statsionaarsele võõrutusravile. Seda

maakohus kahtluse alla ei seadnud. E. Tanejevil puudus motiiv panna toime vargusi vahetult

enne ravi, sest varastatud asjadega poleks tal ravil midagi teha.

31. S.S: lt mõisteti Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025. a otsusega välja kannatanute kasuks tsiviilhagid.

Maakohus rahuldas samad tsiviilhagid vaidlustatud otsuses uuesti ja mõistis kahju välja ka E.

Tanejevilt. Seetõttu on kannatanutel võimalik nõuda kahju hüvitamist täies ulatuses nii S.S: lt

kui E. Tanejevilt. See läheb vastuollu kahju hüvitamise eesmärgiga.

Ringkonnakohtu istung

32. Tartu Ringkonnakohtus 13. novembril 2025 toimunud istungil jäi kaitsja apellatsioonis esitatud

seisukohtade juurde ja lisas, et maakohus pole otsuses kaitseväidetele vastanud. Kaitsja

hinnangul on E.P. a ütlused vastuolulised. Kohus leidis ekslikult, et G.L. i ütlused pole

usaldusväärsed, kuna need on vastuolus E.P. a ütlustega. S.S: võis E. Tanejevi DNA-ga pudeli

viia sündmuskohale. Maakohus pidanuks tähelepanu pöörama sellele, et S.S: lt on kannatanute

tsiviilhagid juba välja mõistetud. E. Tanejev ütles, et E.P. p valetas.

33. Prokurör leidis, et lisaks E.P. a ütlustele arvestas kohus ka teiste tõenditega. Vargused on toime

pandud lühikese aja vältel. Kaupmehe 13 maja juurest leiti sõrgkang ja mitmes kuriteopaigas on

välisustel sissemurdmise jäljed. E. Tanejev on varem süüdi tunnistatud sarnastes

sissemurdmistes. Turvakaamera salvestised kinnitavad, et vargused panid toime E. Tanejev ja

S.S: . Kui S.S: püüdnuks E. Tanejevi kindaid kasutades kuritegu varjata, pole usutav, et ta

jätnuks maha pudeli, kust on joonud. G.L. i ja E. Tanejevi ütlused on vastuolulised.

7(12)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissejuhatus

34. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et E. Tanejev pani toime talle süüks arvatud kuriteod

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. Apellatsioonis on vaidluse alla seatud E. Tanejevi

süüditunnistamine vargustes ja tsiviilhagide väljamõistmine. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja

kriitikaga, et maakohus ei pööranud tähelepanu kaitseväidetele. Kolleegium jagab aga kaitsja

seisukohta, et maakohus eiras KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud reeglit, mis toob kaasa vaidlustatud

otsuse põhjenduste osalise muutmise. Samas ei tingi see E. Tanejevi õigeksmõistmist ega talle

mõistetud karistuse muutmist. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada tsiviilhagide

väljamõistmise osas. Ringkonnakohus vastab kõigepealt apellatsiooniväidetele E. Tanejevi

süüküsimuse, sealhulgas KrMS § 15 lg 3 rikkumise (a), ja tsiviilhagide kohta (b), kujundab

seejärel seisukoha karistuse osas (c) ning võtab viimaks kokku apellatsioonimenetluse tulemuse

ja peatub menetluskulu küsimusel (d).

(a) Süüküsimus

35. KrMS § 15 lg 3 järgi ei või kohtulahend üksnes ega valdavas ulatuses tugineda selle isiku

ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal polnud võimalik küsitleda. Kohtuotsus tugineb tõendile

valdavas ulatuses, kui see on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava

tähendusega. (Vt lähemalt RKKK 09.12.2024, 1-21-5115/53, p-d 50 ja 51.)

36. Maakohus tugines E. Tanejevit KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi tunnistades muu hulgas

E.P. a ütlustele, osutades, et „Emmanuil Tanejevile kui varguste toimepanijale viitab tunnistaja

E.P. p.“ Kohus tuvastas E.P. a ütluste põhjal, et varastatud asjad, mille ta oma elukohast

politseile üle andis, tõi tema majja just E. Tanejev. (Vt maakohtu otsuse p 11). Sellele aga ükski

teine otsene tõend ei osuta. E.P. a ütlused avaldati KrMS § 291 lg 1 p 4 alusel, sest tema

asukohta ei suudetud mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha. Kaitsepoolel polnud

võimalust E.P. ale küsimusi esitada.

37. KrMS § 15 lg-s 3 kirjeldatud tõendamissituatsioonis peab kohus esmalt tuvastama, missugused

on teised otsesed ja kaudsed tõendid ning missugused asjaolud saab nende alusel kindlaks teha.

Seejärel peab hindama, millist teavet annavad ütlused, mille allikat kohtus küsitleda ei saanud,

ning otsustama neid teiste tõenditega kõrvutades ütluste olulisuse üle. (Vt RKKK 09.12.2024, 1-

21-5115/53, p 51.) Kui jätta esialgu kõrvale E.P. a ütlused, seob E. Tanejevit süüdistuses

kirjeldatud vargustega järgmine tõendusteave.

38. 4. novembri 2024. a ekspertiisiaktist nähtub, et Kummeli 10a keldrikorrusel olnud klaaspudelilt

ja keldriboksi rippluku kinnituselt võetud proovidest leitud DNA-profiil langeb kokku E.

Tanejevi DNA-profiiliga. Pudelilt leiti ka S.S: DNA-d. Klaaspudel asus 15. oktoobri 2024. a

sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi keldriboksi nr 015 juures ja ripplukk panipaiga nr 026

küljes. Kaitsja hinnangul on ebaselge, kust proovid võeti, sest keldriboksidest tehtud piltidel ei

paista ustel numbreid. Samas on sündmuskoha vaatlusprotokollis toodud Kummeli 10a

kortermaja 0-korruse plaan, millelt on näha keldribokside asukoht ja nummerdus (II kd, tl 5).

Kaitsja leidis sedagi, et S.S: võis võtta E.P. a elukohast kaasa alkoholipudeli ja E. Tanejevi

kindad, mille tõttu võis viimase DNA sündmuskohale sattuda. Teisalt rääkis E. Tanejev, et ta

viis oma asjad E.P. a juurde alles 16. oktoobril 2024 ja enne seda tema asju seal polnud (dtl 838–

839). Seega ei saanud S.S: 14. või 15. oktoobril 2024 Kummeli 10a majja tungides E. Tanejevi

kindaid kasutada. Neile kaitseväidetele on ka maakohus vastanud (vt maakohtu otsuse p-d 3.1 ja

10). Samuti on tuvastatud, et Kummeli 10a keldriboksidest varastati arvukalt asju, sealhulgas

8(12)

erinevaid tööriistu ja tööriistakast, sülearvuti ning kaks elektrilist tõukeratast. Pole tõenäoline, et

S.S: tegi seda ilma E. Tanejevi abita.

39. Jaama 10a turvakaamera salvestiselt on näha, et 15. oktoobril 2024 kell 00.31 tulevad

kortermaja välisukse juurde kaks meest, kellest üks on lühem ja üleni tumedates riietes. Teine

mees on pikem, tal on musta värvi valge Nike’i logoga jope, heledad musta taskuosaga

dressipüksid, valge tallaga mustad tossud, must müts ja näo ees sinine valge mustriga torusall.

Pikem mees kangutab abivahendiga kortermaja välisukse lahti ja nad jooksevad trepist alla,

püüdes keldriust lahti saada, kuid see ei õnnestu. Narva mnt 89 turvakaamerate videosalvestiselt

nähtub, et 16. oktoobril 2024 kell 00.54 tungivad kaks meest rattaruumi. Lühemal mehel on

kaasas roheline Bolt Food seljakott, kust pikem mees võtab sõrgkangi ja asub ust kangutama.

Viimasel on musta värvi Nike’i logoga jope, musta värvi püksid, valge tallaga mustad tossud,

must müts ja näo ette on tõmmatud sinine valge mustriga torusall. Jope alt paistab kohati hele

kapuuts. Mõlemal mehel on käes töökindad. Nad valivad jalgrattaid ja pikem mees jalutab ringi

sõrgkangiga. Seejärel võtavad mehed kaks jalgratast ja sõidavad nendega minema. Kaupmehe

13 juures 16. oktoobril kella 5 paiku tehtud videosalvestistelt on näha, et maja ees kõnnivad kaks

meest, kellest üks on lühem ja üleni tumedais riideis ning teisel on musta värvi valge logoga

jope, selle all hele kapuutsiga pusa, heledad musta taskuosaga dressipüksid, valge tallaga mustad

tossud, must müts ja näo ees sinine valge mustriga torusall. Hiljem võtab ta kapuutsi peast ja

salli näo eest ning on näha, et tal on lühikesed tumedad juuksed. Mehed istuvad halli autosse.

40. Kehaehituse, kõnnaku ja riietuse järgi on kõigil videosalvestistel samad mehed. Kolleegium

leiab maakohtuga nõustudes, et pikem mees videotel on E. Tanejev ja lühem S.S: . E. Tanejev

osales ringkonnakohtu istungil. Ta on pikemat kasvu, tumedate lühikeste juuste ja tumedate

tugevate kulmudega ning sarnaneb kehaehituselt videotelt nähtuvale pikemale mehele. Eri

paikades tehtud videotelt on näha, et ta kannab musta värvi valge Nike’i logoga jopet. E.

Tanejev on kinnitanud, et tal oli Nike’i tuulejope (dtl 843, 845) ja E.P. a majast leiti sarnane

valge Nike’i logoga must jope (III kd, tl 219). Samuti on kolmes sündmuskohas tehtud

videosalvestistelt näha, et E. Tanejev kandis näo varjamiseks samasugust torusalli. Lisaks on tal

kõigil videotel jalas samad tossud ning Jaama 10a ja Kaupmehe 13 juures samad dressipüksid.

E. Tanejev jaatas, et Kaupmehe 13 maja juures jäädvustatud videotel on tema ja S.S: (vt

maakohtu otsuse p-d 17 ja 18) ning et Kaupmehe 13 maja ees tehtud videol oli tal näo ees

torusall (dtl 845). Asjaolu, et videotel tungivad majadesse E. Tanejev ja S.S: , kinnitab seegi, et

Kummeli 10a keldrikorruselt leiti E. Tanejevi ja S.S: DNA-d ning sinna murti sisse päev enne

teistesse süüdistusaktis kirjeldatud kortermajadesse sissetungimist.

41. Kaitsja väitel ei saa 16. oktoobril 2024 kell 00.54 Narva mnt 89 videosalvestisele olla

jäädvustatud E. Tanejev, sest ta oli samal ööl kella 5 paiku Kaupmehe 13 maja juures ja poleks

selle aja jooksul saanud varastatud asju ära viia. Samas nähtub Narva mnt 89 salvestiselt, et E.

Tanejev ja S.S: sõitsid sealt võetud kahe jalgrattaga minema. Neljatunnine ajavahemik on

piisav, et jalgrattad kuhugi viia ja seejärel Kaupmehe 13 maja juurde minna. Samuti on E.

Tanejevil kahel videol sama jope, jalanõud, müts ja torusall. Ehkki Narva mnt 89 jalgrattaruumis

on E. Tanejev tumedate pükstega ja Kaupmehe 13 maja juures on tal jalas heledad dressipüksid,

oli tal vahepeal piisavalt aega pükse vahetada. Pealegi saab Kaupmehe 13 ja Jaama 10a

kajastavate sündmuste salvestiste põhjal öelda, et mõlemalt videolt nähtuv mees kannab

samasuguseid heledaid tumeda taskuosaga dressipükse. Kolleegium kordab, et Kaupmehe 13

maja juures tehtud videosalvestise osas tunnistas E. Tanejev, et see mees oli tema.

42. Mõisavahe 71a/2 kortermaja keldrikorrusele ja -boksidesse murti sisse ajavahemikul 16. kuni

17. oktoobrini 2024. Sellest videosalvestist pole ja sündmuskohalt võetud proovidest E. Tanejevi

ega S.S: bioloogilist materjali ei leitud. Samas leiti E.P. a elukohast K.E.K. ile kuuluv

9(12)

elektriline jalgratas Oolter Torm S, mis varastati Mõisavahe 71a/2 keldriboksist ajavahemikul

16. kuni 17. oktoobrini 2024. Sealt samast leiti ka S.P. Makita akutrell ja tikksaag, S.L.V. i

sülearvuti ning M.M. a akutrell, mis varastati Kummeli 10a keldriboksidest ajavahemikul 14.

kuni 15. oktoobrini 2024. (Vt maakohtu otsuse p 12.) Kummeli 10a keldrist leiti E. Tanejevi ja

S.S: DNA-d. Ehkki E.P. a elukohast leitud asjade pildid ja kirjeldused on vormistatud E.P. a

ülekuulamise protokolli lisana, pole tegu isikulise tõendiallikaga, mille puhul kehtib KrMS § 15

lg-s 3 sätestatud keeld. E. Tanejevi sõnul oli E.P. a kodu uks talle alati avatud ja ta käis seal, kui

nad G.L. iga tülitsesid (dtl 838). G.L. rääkis, et E. Tanejev elas tema juures alates septembri

lõpust ja läks enne kinnipidamist tüli tõttu E.P. a juurde (dtl 830 ja 833). Selles osas on

süüdistatava ja tunnistaja ütlused kooskõlas. Seega osutavad kaudsed tõendid sellele, et

Mõisavahe 71a/2 kortermajast võisid 16. kuni 17. oktoobrini 2024 varastada just E. Tanejev ja

S.S: .

43. Samuti sarnanevad Mõisavahe 71a/2 ustest sissemurdmise jäljed Kummeli 10a ustelt leitud

jälgedega (II kd, tl 4–19, 111–128). Kannatanute ja tunnistajate sõnul paistis Kummeli 10a,

Mõisavahe 71a/2, Jaama 10a ja Kaupmehe 13 majaustelt, et sisse on murtud mõnd tugevat

abivahendit, näiteks sõrgkangi kasutades (vt maakohtu otsuse p-d 3.4–3.6, 4.4–4.5, 5.1 ja 7.1–

7.4). Narva mnt 89 ja Jaama 10a videosalvestistelt on näha, et sissemurdmiseks kasutati

sõrgkangi. Kaupmehe 13 maja juures tehtud videolt nähtub, et E. Tanejev ja S.S: kõnnivad

sõrgkangiga ringi. See leiti hiljem maja lähedalt (II kd, tl 145–148). Kuna S.S: ja E. Tanejev

läksid Kaupmehe 13 majja sõrgkangiga, pole usutav E. Tanejevi väide, mille järgi ta ei teadnud,

et S.S: soovib vargile minna (vt ka maakohtu otsuse p 18). Muukimisjälgi oli näha nii

Kaupmehe 13 trepikoja välisuksel kui ka keldriboksi uksel (vt maakohtu otsuse p-d 7.1 ja 7.4).

Samuti ei välista E. Tanejevi süüd kaitsja väide, et sissetungimise korral oleks ta hiljem politsei

eest põgenenud, nagu tegi S.S: .

44. Kõik E. Tanejevile süüks arvatud vargused ja sissetungimised on toime pandud nelja päeva

jooksul, 14. kuni 17. oktoobrini 2024. Kummeli 10a ja Mõisavahe 71a/2 kortermajades tungiti

keldrikorrusele ja varastati panipaikadest ning Jaama 10a ja Kaupmehe 13a majades üritati

samuti keldrisse pääseda. Narva mnt 89 ühiselamus murti sisse jalgrattaruumi. Majadesse

sisenemiseks kasutati abivahendit, sealhulgas sõrgkangi. Tähelepanu väärib ka see, et E. Tanejev

on Tartu Maakohtu 9. augusti 2024. a otsusega süüdi tunnistatud muu hulgas KarS § 199 lg 2

p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi, sest ta murdis öisel ajal sisse mitmesse Tartus asuvasse kortermajja (sh

Mõisavahe 71/4 ja Kaupmehe 16) ning varastas panipaikadest näiteks jalgrattaid ja tööriistu.

Seega võimaldab kuritegude toimepanemise viis (modus operandi) teiste tõendite kõrval (E.

Tanejevi ja S.S: DNA Kummeli 10a keldrikorrusel, kolm videosalvestist sündmuskohtadel

temast ja S.S: st, varastatud asjade leidmine E.P. a elukohast) järeldada, et E. Tanejev on toime

pannud talle süüks arvatud teod (vt nt RKKK 14.09.2016, 3-3-1-32-16, p 13.3 koos viitega).

45. Kuna E. Tanejevi süü on teiste tõenditega tuvastatud, ei saa rääkida valdavas osas E.P. a

ütlustele tuginemisest. Lisaks osutab kolleegium ka järgnevale. E.P. p kuulati tunnistajana üle

17. oktoobril 2024. Tema sõnul oli E. Tanejev selleks ajaks elanud tema juures kuskil nädal aega

ja viimased neli ööd ära käinud. Lisaks rääkis E.P. p, et kõigil öödel, kui E. Tanejev ära käis, oli

S.S: temaga kodus. Samas nähtub Jaama 10a, Narva mnt 89 ja Kaupmehe 13 videosalvestistelt,

et E. Tanejev käis neis kohtades S.S: ga. Samuti leiti Kummeli 10a keldrist nii E. Tanejevi kui

S.S: DNA-d. Peale selle on S.S: Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025. a otsusega tunnistatud süüdi

muu hulgas samades kuritegudes, milles E. Tanejevit menetletavas asjas süüdistatakse. Seetõttu

ei saa E.P. a ütlusi pidada kõnealuses osas usaldusväärseks. Samuti pole neil põhjustel

usaldusväärsed G.L. i ütlused selle kohta, et E. Tanejev käis tema juurest ära nii lühikest aega, et

10(12)

poleks selle jooksul saanud midagi varastada. Ka see, et E. Tanejev pidi pöörduma

sõltuvusravile, ei lükka ümber tema süüd kinnitavaid tuvastatuks loetud asjaolusid.

(b) Tsiviilhagid

46. Maakohus mõistis kannatanute kasuks välja tsiviilhagid solidaarselt E. Tanejevilt ja S.S: lt.

Jõustunud on ka Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025. a otsus kriminaalasjas nr 1-25-1484, millega

mõisteti samad tsiviilhagid välja üksnes S.S: lt. Kaitsja osutas, et täitemenetluses võib tekkida

olukord, kus kahjuhüvitised nõutakse välja mõlema kohtuotsuse alusel, mistõttu võivad

kannatanud selle arvelt rikastuda. Kolleegium täpsustab selguse huvides vaidlustatud otsuse

resolutsiooni, lisades, et S.S: lt on tsiviilhagid välja mõistetud ka Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025.

a otsusega. Lisaks märgib kolleegium, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1 järgi vastutavad E.

Tanejev ja S.S: kannatanute ees neile tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. See tähendab,

et kannatanul on õigus nõuda kahju hüvitamist mõlemalt, sõltumata sellest, missugune on kahju

tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes (VÕS § 65 lg 1). VÕS § 65 lg 2 järgi tekib

solidaarkohustus juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, ning

solidaarkohustuse täitmist saab nõuda üksnes ühe korra. Olukorras, kus solidaarvõlgnik on

täitnud ühist kohustust suuremas ulatuses kui temale langevas osas, saab ta esitada teise

solidaarvõlgniku vastu tagasinõude VÕS § 69 lg 2 alusel.

(c) Karistus

47. Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud E. Tanejevile karistust mõistes sellist kaalutlusviga, mis

tinginuks tema süüle ja isikule selgelt mittevastava karistuse. Ringkonnakohus leiab

apellatsiooni piiresse jäädes maakohtuga nõustuvalt, et E. Tanejevi süü vargustes on keskmine.

Ta murdis 14. kuni 17. oktoobrini 2024 sisse viite majja ja varastas neist kolmest hulgaliselt

erinevaid asju, sealhulgas tööriistu ja jalgrattaid. Seejuures lõhkus ta sisse murdes välisuksi ja

keldribokside lukke. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. E. Tanejev

vabanes eelmise karistuse kandmiselt 27. augustil 2024 ja pani juba kahe kuu möödudes toime

uued kuriteod, olles katseajal. Teda on kriminaalkorras karistatud 10 korda, millest 6 korda

varguste eest. Seega vastab E. Tanejevi isikule ja tema süü suurusele KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8

ja 9 järgi 3-aastane vangistus.

(d) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu

48. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 2 ja 3, § 338 p-st 3 ja § 339 lg-st 2,

muudab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12. augusti 2025. a otsust osas, millega kohus

tugines E.P. a ütlustele ning täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni tsiviilhagide

väljamõistmise osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon tuleb rahuldada

osaliselt.

49. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu kokku 739,04 euro (sh

käibemaksu 143,04 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega

tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 270 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 90

minutit ning süüdistusaktiga tutvumiseks 75 minutit. Süüdistusaktiga tutvumise aeg on

tasutaotlusele märgitud 13. novembril 2025 kell 10 kuni 11.15, mil toimus kohtuasja arutamine

ringkonnakohtu istungil. Seetõttu leiab kolleegium, et kaitsja on taotluse blanketil toimingu

nimetusega eksinud. Ringkonnakohus käsitab seda kohtuistungil osalemisena. Lisaks taotleb

kaitsja tasu ja sõidukulude hüvitamist Valgast Tartusse kohtuistungile sõitmise eest.

11(12)

50. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. Kaitsja tasu toimingute eest ei

ületa Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise

ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg-s 3 sätestatud üldmenetluses riigi õigusabi osutamise eest ette

nähtud tasu piirmäära. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-des 2 ja 3 nimetatud

lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 1 juhindudes riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)