4-25-1943/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2025, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1943 (2603,25,000250) Kohtunik Anu Vilt (kirjalikus menetluses) Väärteoasi Sagar Shrestha kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.04.2025. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2603,25,000250, millega karistati Sagar Shresthat Välismaalaste seaduse (VMS) § 304 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 480 eurot Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (registrikood 70008747, asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu

maakond;

e-post: louna@politsei.ee) piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus Menetlusalune isik Lepinguline kaitsja Sagar Shrestha Sünniaeg 09.07.1997; elukoht: XXX; e-post: XXX Madis Truber Kohtuvaidlused OÜ, aadress Narva mnt 18-6, 10120 Tallinn; e-post madis@vkpartnerid.ee RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 135 lg 2, § 155-156, kohus otsustas: 1. Jätta Sagar Shrestha kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 29.04.2025. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2603,25,000250 muutmata. 2. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.04.2025. a otsuses väärteoasjas nr 2603,25,000250 märgitud arvelduskontole, märkides maksekorraldusele 29.04.2025. a otsuses märgitud viitenumbri. 3. Menetluskulud jätta Sagar Shrestha kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse grupijuht Kevin Keerov koostas 29.04.2025. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2603,25,000250 selle kohta, et Sagar Shrestha 29.04.2025 kella 12:40 ajal, olles Eestis ajutiselt viibiv välismaalane, rikkus Eestis töötamise tingimusi, kuna ei omanud 24.04.2025 seisuga kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut Politsei- ja Piirivalveametis. Menetlusalune isik töötas Soome ettevõttes XXX, registrikood XXX, olles lähetatud Eesti ettevõttesse XXX, registrikood XXX. Antud teoga rikkus menetlusalune isik Välismaalaste seaduse (VMS) § 106 lg 1 ja § 104 lg 2 nõudeid ning toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav välismaalaste seaduse § 304 järgi. 2. Sagar Shrestha lepinguline esindaja Madis Truber esitas eelnimetatud otsuse peale 14.05.2025 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus võtta kaebus menetlusse ja tühistada Sagar Shrestha suhtes 29.04.2025 tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2603,25,000250, teha asjas uus otsus ning vähendada Sagar Shresthale määratud väärteokaristust määrani, mis arvestab kergendavaid asjaolusid. Lisaks on kaebuse punktis 2.13 taotletud mootorsõidukijuhtimise õiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga. Kuna sellist karistust menetlusalusele isikule pole määratud, jätab kohus selle nõude tähelepanuta ning loeb, et see on jäänud kaebusesse ekslikult. 3. Kaebuse esitaja tunnistab, et tema lühiajaline töötamine ei olnud Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud, kuid leiab, et kohtuväline menetleja ei ole pööranud tähelepanu väärteo toimepanemise asjaoludele ning ka põhjustele, miks rikkumine toime pandi. Sagar Shresthal oli õiguslik alus Eestis viibimiseks, tal oli Soome elamisluba ja ta võis Eestis viibida kuni 90 päeva. XXX registreeris kõik töötajad s.h ka kaebuse esitaja Tööinspektsiooni registrisse, vormistas lähetuse ning kinnitas, et kõik on korras. Sagar Shrestha asus tööle heas usus ega olnud teadlik, et tööandja peab registreerima ka tema lühiajalise töötamise. Tegemist oli lihtsalt hooletusest tingitud asjaoluga. 4. Kaebuse esitaja ei nõustu talle määratud karistuse suurusega, s.o rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 480 eurot. Kuigi tema suhtes rakendatud väärteokaristus on alla keskmise määra, nähtub kiirmenetluse otsusest, et süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja ei nõustu, et väärteo toimepanemisel tema poolt ei esine süüd kergendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik väljendab siirast kahetsust ning leiab, et karistuse määramisel tuleks arvestada kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et õiglase trahvi summa oleks kergendavate asjaolude arvestamisel oluliselt väiksem. Ta palub arvestada teadmatusest toime pandud väärteo puhul ka karistust kergendavaid asjaolusid ning väärteokaristust muuta. Karistuse vähendamise aluseks on kergendavad asjaolud ehk siiras kahetsus selle osas, et ta on jäänud uskuma tööandjat, kelle sõnutsi oli kõik korras. Kaebaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, sest ta on Eestist lahkunud. Lepingulise esindaja teadmisel viibib Sagar Shrestha Soome Vabariigis.

5. 04.07.2025. a saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse ärakirja ning palus esitada kaebuse osas kirjaliku seisukoha ning väljastada nimetatud väärteoasja materjalid. 6. 08.07.2025. a esitas Politsei- ja Piirivalveamet oma seisukoha väärteoasjas. Politsei- ja Piirivalveamet nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti ning karistus on vastav süü suurusele. Antud väärteo toimepanemine on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi UUSIS väljatrükiga, Maksu- ja Tolliameti töötajate registri väljatrükiga, Tööinspektsioonile esitatud lähetuse teatega, sündmuskohal viibinud ametnik Kevin Keerovi poolt tajutud asjaoludega ning menetlusaluse isiku enda poolt antud ütlustega. 7. Esitatud seisukoha kohaselt on menetluse käigus kindlaks tehtud, et menetlusaluse isiku näol on tegemist XXX kodanik Sagar Shresthaga, kelle isikusamasus on tuvastatud XXX passi nr XXX alusel. Seega on tegemist välismaalasega välismaalaste seaduse mõistes. Menetlusalusel isikul oli olemas Eesti Vabariigis viibimise õigus, mille andis talle Soome Vabariigi poolt väljastatud kehtiv elamisluba. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tuli ta Eestisse 16. aprillil ja on töötanud 4 päeva. Ta tuli Eestisse paariks päevaks harjutamise eesmärgil. Kohapeal selgus ka asjaolu, et isik oli lähetatud Soome ettevõtte XX poolt Eesti ettevõttesse XXX. Maksu- ja Tolliameti töötajate registri väljavõttest nähtub, et menetlusalune isik töötas ettevõttes XXX ajavahemikel 15.04.2025 kuni 20.04.2025 ja 21.04.2025 kuni 23.04.2025. Kontrollimise hetkel, s.o 29.04.2025 kaebuse esitajal kehtivat kannet töötamise registris ei olnud. Vastavalt Tööinspektsioonile esitatud lähetuse teatele nr 3-9/25/489 on ta lähetatud Soome ettevõttest XXX Eesti Vabariigi ettevõttesse XXX. Lähetuse perioodiks on ajavahemik 23.04.2025 kuni 15.06.2024. 8. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et menetlusaluse isiku töötamine ei olnud seisuga 29.04.2025 Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud nagu seda nõuab välismaalaste seaduse § 106 lg 1, mistõttu oli tal Eestis töötamine keelatud kuna tema tööandja ei registreerinud tema töötamist Politsei- ja Piirivalveametis. Nimetatud töötamise keeld tuleneb välismaalaste seaduse § 104 lg-st 2. Kaebuses on rikkumist selgitatud hooletusest tingitud asjaoludega. Tegu pannakse toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Välismaalaste seaduse § 11 on pannud välismaalasele kohustuse järgida Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte. Menetlusalune isik ei olnud ennast kurssi viinud välismaalase Eestis töötamise õiguslike alustega, milleks on ka lühiajalise töötamise registreerimine Politsei- ja Piirivalveametis enne tööle asumist ning töötamise keeld kui lühiajalise töötamise registreering puudub. Kaebuse esitaja lähtus nii öelda lihtsamast variandist ja jättis kogu asjaajamise tööandja kanda. 9. Politsei- ja Piirivalveamet ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et Politsei- ja Piirivalveamet ei arvestanud menetlusaluse isiku siira kahetsusega. Menetlusalune isik pole kahetsust selgelt väljendanud. Kohtuvälise menetleja hinnangul peab kahetsus olema siiras ning see peab kajastuma süüdistatava hoiakus just toimepandud süüteo suhtes. Sagar Shrestha poolt antud ütlustes ei kajastu puhtsüdamlikku kahetsust. Politsei- ja Piirivalveamet karistas menetlusalust isikut välismaalaste seaduse § 304 alusel ning määras talle karistuseks 60 trahviühikut s.o 480 eurot. Maksimum sanktsiooni määr antud rikkumise puhul on 300 trahviühikut või arest. Antud juhul on isiku karistamisel lähtutud KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sagar Shresthale määratud rahatrahv on oluliselt väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et tal ei ole kehtivaid karistusi ning hinnatud on ka karistusseadustiku § 57 ja § 58 olevaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et antud trahv mõjutab isikut edaspidi käituma seadusekuulekalt, mis on ka rahatrahvi kui karistuse peamine eesmärk. Välismaalane, kes on võtnud nõuks tulla tööle Eesti Vabariiki peab ennast kurssi viima Eestis kehtivate töötamist reguleerivate õigusaktidega. Kohtu põhjendused 10. Kohus, tutvunud Sagar Shrestha kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse osas ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused, muuhulgas selgitades välja kas esineb väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset, kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus on määratud kooskõlas selle kohaldamise alustega jm. 12. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1,2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. 13. VMS § 104 lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Sellest tulenevalt on välismaalasest töötajal hoolsuskohustus kontrollida enne tööle asumist, et tal on õigus Eestis töötada. Muuhulgas tuleb kontrollida seda, kas tema tööandja on lühiajalise töötamise registreerinud. 14. VMS § 106 lg 1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. 15. VMS § 304 näeb ette vastutuse Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 16. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte seisukohti, leiab, et rikkumine on õigesti kvalifitseeritud VMS § 304 järgi.

17. Puudub vaidlus selles, et Sagar Shrestha on välismaalane, kellel oli õigus Eestis viibida. Sagar Shrestha isikusamasus on tuvastatud XXX passi nr XXX alusel. VMS § 44 lg 3 kohaselt võib Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Kokkuvõtlikult saab järeldada, et Sagar Shrestha on välismaalane, kes viibis Eesti Vabariigis seaduslikul alusel. 18. Samuti puudub vaidlus selles, et Sagar Shresthal puudus seisuga 29.04.2025 kehtiv lühiajalise töötamise registreering Politsei- ja Piirivalveametis ning et ta viibis Võru maakonnas XXX lageraie langil piiriäärsel alal ja teostas seal metsaistutustöid. Kohapeal selgus, et Sagar Shrestha oli lähetatud Soome ettevõtte XXX poolt Eesti ettevõttesse XXX ning Maksu- ja Tolliameti töötajate registri väljatrükilt nähtub Sagar Shrestha töötamine ettevõttes XXX ajavahemikel 15.04.2025 kuni 20.04.2025 ja 21.04.2025 kuni 23.04.2025. 29.04.2025 Sagar Shrestha suhtes kehtivat kannet töötamise registris ei olnud. Toimiku materjalide hulgas on ka Tööinspektsiooni poolt esitatud teade nr 3-9/25/489, mille kohaselt on Sagar Shrestha lähetatud Soome ettevõttest XXX Eesti Vabariigi ettevõttesse XXX. 19. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kinnitust on leidnud Sagar Shrestha töötamine Soome ettevõttes XXX ja tema lähetamine Eesti ettevõttesse XXX. Seisuga 29.04.2025 ei omanud ta kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut Politsei- ja Piirivalveametis, millega täitis Sagar Shrestha enda tegevusega VMS §-s 304 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes VMS § 104 lg 2. 20. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 21. Kohus on seisukohal, et Sagar Shrestha pani talle etteheidetava teo toime hooletusest. Ka oma kaebuses viitab Sagar Shrestha sellele, et asus tööle heas usus ning ei olnud teadlik, et tööandja peab registreerima ka tema lühiajalise töötamise. VMS § 11 kohaselt on Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte. Olles lähetatud Soome ettevõtte XXX OY kaudu Eesti ettevõttesse XXX tööle, oli Sagar Shresthal kohustus viia ennast eelnevalt kurssi Eesti õiguskorraga ning teha endale selgeks õigusaktid, mis reguleerivad välismaalaste töötamist Eestis. Siinjuures on oluline, et vastutus vastavate õigusaktide täitmise eest lasub ka töötajal endal. Seega oleks Sagar Shrestha tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral jõudnud selleni, et ka lühiajaline töötamine tuleb enne tööle asumist Politsei- ja Piirivalveametis registreerida ning sellise registreeringu puudumisel on keeld töötada ka lühiajaliselt. 22. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on Sagar Shrestha käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud VMS §-s 304 järgi. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Kohtu seisukoht Sagar Shresthale mõistetava karistuse osas

23. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse grupijuht Kevin Keerov, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3-1 mõttes pädev otsust koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid. 24. Kohtupraktikas välja kujunenud ja Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-6-17 p 9). 25. VMS § 304 näeb Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Seega peab Sagar Shresthale mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 1-300 trahviühikut (s.o 8-2400 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks 150 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista kuni 30 päeva (KarS § 48). 26. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Karistuse määramisel on arvesse võetud KarS § 56 sätestatud asjaolusid, s.h süü suurust, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistus on proportsionaalne arvestades süü suurust kui üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Sagar Shresthale mõistetud karistus 60 trahviühikut, s.o 480 euro suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. 27. Kuigi otsuses ei ole otsesõnu viidatud puhtsüdamlikule kahetsusele, saab tuvastatud asjaoludest ja kaebusest siiski järeldada, et menetlusalune isik tunneb juhtunu osas kahetsust. Vaatamata sellele, ei näe kohus võimalust karistuse vähendamiseks, sest määratud karistus on juba kooskõlas süü suurusega ning vastutust kergendavate-raskendavate asjaoludega. 28. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Anu Vilt