2-25-10359/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-10359

Tsiviilasi

AS LHV Pank hagi Treton Invest OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

17952,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549), Lepinguline

esindaja: Teele Reedi (E-post: XXX), Lepinguline esindaja:

Indrek Eiche

Kostja: Treton Invest OÜ (registrikood 12950540)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Treton Invest OÜ hageja AS LHV Pank kasuks 10 601,80 eurot,

mis koosneb kahe lepingu põhiosa võlgnevustest kokku 8033,32 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivistest 2568,47 eurot ning tasumata põhiosalt viivis 0,25%

päevas alates hagi esitamisest 30. juunist 2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt Treton Invest OÜ-lt välja AS LHV Pank kasuks

menetluskuludena riigilõiv 1050 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Treton Invest OÜ-l tasuda AS-ile

LHV Pank käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus pooltele kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

AS LHV Pank (hageja) ning Treton Invest OÜ (kostja) vahel sõlmiti 30. jaanuaril 2020

kasutusrendileping nr XXX (leping 1), mille esemeks oli 2020. aastase esmaregistreeringuga

valge SEAT LEON, registreerimisnumbriga XXX ja tehasetähisega XXX (sõiduk 1). Vara

maksumuseks oli 18 849,00 eurot, liisinguperioodiga 24 kuud, maksetähtpäevaga kord kuus 15.

kuupäeval. Finantseeritavaks summaks oli 13 351,37 eurot intressimääraga 3,9% + 6 kuu

euribor ning viivismääraga 0,25% päevas. Lepingu 1 liisinguperioodi pikendati 20. mail 2022

24 kuu võrra ning alates 16. maist 2022 kehtestati lepingu intressimääraks 4,5% + 6 kuu

euribor.

Hageja ja kostja vahel sõlmiti 22. detsembril 2021 ka kasutusrendileping nr XXX (leping 2),

mille esemeks oli 2022. aastase esmaregistreeringuga sinine SEAT LEON (sõiduk 2),

registreerimisnumbriga XXX ja tehasetähisega XXX. Vara maksumuseks oli 22 745,00 eurot,

liisinguperioodiga 36 kuud, maksetähtpäevaga kord kuus 15. kuupäeval. Finantseeritavaks

summaks oli 16 111,04 eurot intressimäraga 3,9% + 6 kuu euribor ning viivismääraga 0,25%

päevas.

Lepingu 1 esemeks olnud sõidukis 1 toimus 1. märtsil 2023 CNG-ballooni plahvatus ja sõiduk

1 läks mahakandmisele. Kindlustus sõiduki 1 kasutuskõlbmatuks muutumisega seotud

kindlustushüvitist välja ei maksnud. Hageja esitas 2. septembril 2024 kostjale lepingu 1

üldtingimuste punktist 9.2.1 (vii) tulenevalt lepingu 1 ülesütlemise teate ja selgitas, et kostja

võlgnevus hageja ees sõiduki 1 väljaostuks on 4542,02 eurot (koos KM-ga, mis moodustas

863,91 eurot), mis tuleb viivitamatult tasuda. Kostja võlgnevust ei tasunud. Pärast sõiduki 1

müügist saadud tulu kuludest mahaarvamist jäi hageja nõudeks kokku 2601,46 eurot.

Nõudekirjas selgitati kostjale, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 10. oktoobriks 2024,

pöördub hageja kohtusse. Kostja võlgnevust ei tasunud.

Samaks ajaks oli kostjal tekkinud võlgnevus ka lepingust 2 tulenevate perioodiliste maksetega

ning 3. septembril 2024 esitas hageja kostjale lepingu 2 ülesütlemise hoiatuse. Ülesütlemise

hoiatuses selgitati, et selle väljastamise hetkeks on võlgnevus seoses lepinguga 2 kokku

summas 773,02 eurot. Hageja andis lepingu 2 üldtingimuste punkti 9.2.1. (iv) alusel kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning selgitas, et juhul, kui võlgnevus ei ole tasutud

hiljemalt 17. septembriks 2024, ütleb hageja viidatud punktile tuginedes lepingu 2 täiendava

tähtaja saabumisel erakorraliselt üles. Sellisel juhul muutub koheselt sissenõutavaks kogu

tagastamata liisingumaksete jääk, millele lisanduvad kõrvalnõuded (intressid, viivised ja

teavitustasud) vastavalt lepingule 2. Samuti viidati, et juhul, kui võlgnevust ei ole nimetatud

tähtajaks tasutud, tuleb vara hiljemalt tähtaja saabumise järgsel esimesel tööpäeval tagastada

Autowelt Baltic OÜ müügiplatsile. Kostja ei tasunud 17. septembriks 2024 ei lepingust 1 ega

lepingust 2 tulenevaid võlgnevusi. Sõiduk 2 võõrandati 5. mail 2025 hinnaga 11 885,25 eurot

(ilma KM-ta). Hageja saatis 9. mail 2025 kostjale menetluspostiga nõudekirja, milles märgiti

ära sõiduki 2 müümisega seotud info ja kulud ning toodi välja kogu nõue kostja vastu. Seega

vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku olid 1063,44 eurot KM-ta. Nõudekirjas

selgitati kostjale, et kui kostja ei tasu kogu võlgnevust koos lisanduvate viivistega hiljemalt 23.

maiks 2025, pöördub hageja kohtusse. Kostja võlgnevust ei tasunud.

Hageja palub mõista Treton Invest OÜ-lt välja AS LHV Pank kasuks 10 601,80 eurot, mis

koosneb kahe lepingu põhiosa võlgnevustest kokku 8033,32 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivistest 2568,47 eurot, tasumata põhiosalt viivis 0,25% päevas alates hagi

esitamisest 30. juunist 2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni; menetluskulud (sh tasutud

riigilõiv summas 1050 eurot) ning mõista välja koos TsMS § 177 lg 4 sätestatud viivisega.

Kohtu selgitused

Kohus toimetas hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse kostjale kätte äriregistri

registrikaardil märgitud kostja ametlikule e-posti aadressile (XXX) TsMS § 311.1 lg 5.1 alusel

17.09.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul. Kostja vastust ei esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende

väljamõistmise osas.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS

§ 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 1050

eurot. Kohtutoimikust nähtuvalt hageja tasus riigilõiv 1050 eurot, seega peab kohus

põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1050 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks

muid kulusid tekkinud.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1050 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik