4-25-1942/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2025, Võru kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1942 (2603,25,000244)

Kohtunik

Anu Vilt (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Sagar Dhungana kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 29.04.2025. a kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2603,25,000244, millega karistati Sagar

Dhunganat Välismaalaste seaduse (VMS) § 304 järgi

rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 480 eurot

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

(registrikood 70008747, asukoht: Riia 132, Tartu linn,

Tartu

maakond;

e-post:

louna@politsei.ee)

piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus

Menetlusalune isik

Lepinguline kaitsja

Sagar Dhungana

Sünniaeg 21.12.2000; elukoht: XXX; e-post: XXX

Madis Truber

Kohtuvaidlused OÜ, aadress Narva mnt 18-6, 10120

Tallinn; e-post madis@vkpartnerid.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 135 lg 2, § 155-156, kohus otsustas:

1. Jätta Sagar Dhungana kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 29.04.2025. a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2603,25,000244 muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.04.2025. a

otsuses väärteoasjas nr 2603,25,000244 märgitud arvelduskontole, märkides

maksekorraldusele 29.04.2025. a otsuses märgitud viitenumbri.

3. Menetluskulud jätta Sagar Dhungana kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse järelevalveekspert Älis Maran koostas 29.04.2025. a

kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2603,25,000244 selle kohta, et Sagar Dhungana

29.04.2025 kella 12:40 ajal, olles Eestis ajutiselt viibiv välismaalane, rikkus Eestis töötamise

tingimusi, kuna ei omanud 24.04.2025 seisuga kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut

Politsei- ja Piirivalveametis. Menetlusalune isik töötas Soome ettevõttes XXX, registrikood

XXX, olles lähetatud Eesti ettevõttesse XXX, registrikood XXX. Antud teoga rikkus

menetlusalune isik Välismaalaste seaduse (VMS) § 106 lg 1 ja § 104 lg 2 nõudeid ning

toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav välismaalaste seaduse § 304 järgi.

2. Sagar Dhungana lepinguline esindaja Madis Truber esitas eelnimetatud otsuse peale

14.05.2025 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus võtta kaebus menetlusse ja tühistada

Sagar Dhungana suhtes 29.04.2025 tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

2603,25,000244, teha asjas uus otsus ning vähendada Sagar Dhunganale määratud

väärteokaristust määrani, mis arvestab kergendavaid asjaolusid. Lisaks on kaebuse punktis

2.13 taotletud mootorsõidukijuhtimise õiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga. Kuna

sellist karistust menetlusalusele isikule pole määratud, jätab kohus selle nõude tähelepanuta

ning loeb, et see on jäänud kaebusesse ekslikult.

3. Kaebuse esitaja tunnistab, et tema lühiajaline töötamine ei olnud Politsei- ja

Piirivalveametis registreeritud, kuid leiab, et kohtuväline menetleja ei ole pööranud

tähelepanu väärteo toimepanemise asjaoludele ning ka põhjustele, miks rikkumine toime

pandi. Sagar Dhunganal oli õiguslik alus Eestis viibimiseks, tal oli Soome elamisluba ja ta

võis Eestis viibida kuni 90 päeva. XXX registreeris kõik töötajad s.h ka kaebuse esitaja

Tööinspektsiooni registrisse, vormistas lähetuse ning kinnitas, et kõik on korras. Sagar

Dhungana asus tööle heas usus ega olnud teadlik, et tööandja peab registreerima ka tema

lühiajalise töötamise. Tegemist oli lihtsalt hooletusest tingitud asjaoluga.

4. Kaebuse esitaja ei nõustu talle määratud karistuse suurusega, s.o rahatrahviga 60

trahviühikut ehk 480 eurot. Kuigi tema suhtes rakendatud väärteokaristus on alla keskmise

määra, nähtub kiirmenetluse otsusest, et süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Kaebuse esitaja ei nõustu, et väärteo toimepanemisel tema poolt ei esine süüd

kergendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik väljendab siirast kahetsust ning leiab, et karistuse

määramisel tuleks arvestada kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et õiglase trahvi

summa oleks kergendavate asjaolude arvestamisel oluliselt väiksem. Ta palub arvestada

teadmatusest toime pandud väärteo puhul ka karistust kergendavaid asjaolusid ning

väärteokaristust muuta. Karistuse vähendamise aluseks on kergendavad asjaolud ehk siiras

kahetsus selle osas, et ta on jäänud uskuma tööandjat, kelle sõnutsi oli kõik korras. Kaebaja

soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, sest ta on Eestist lahkunud. Lepingulise

esindaja teadmisel viibib Sagar Dhungana Soome Vabariigis.

5. 08.07.2025. a esitas Politsei- ja Piirivalveamet oma seisukoha väärteoasjas. Politsei- ja

Piirivalveamet nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja

kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti ning karistus on vastav süü suurusele. Antud väärteo

toimepanemine on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi UUSIS väljatrükiga,

Maksu- ja Tolliameti töötajate registri väljatrükiga, Tööinspektsioonile esitatud lähetuse

teatega, sündmuskohal viibinud ametnik Älis Marani poolt tajutud asjaoludega ning

menetlusaluse isiku enda poolt antud ütlustega.

6. Nimetatud seisukoha kohaselt on menetluse käigus kindlaks tehtud, et menetlusaluse isiku

näol on tegemist XXX kodanik Sagar Dhunganaga, kelle isikusamasus on tuvastatud XXX

passi nr XXX alusel. Seega on tegemist välismaalasega välismaalaste seaduse mõistes.

Menetlusalusel isikul oli olemas Eesti Vabariigis viibimise õigus, mille andis talle Soome

Vabariigi poolt väljastatud kehtiv elamisluba. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tuli ta

Eestisse 22. aprillil ja on töötanud 3-4 päeva. Ta töötab ettevõttes XXX. Kohapeal selgus ka

asjaolu, et isik oli lähetatud Soome ettevõtte XXX poolt Eesti ettevõttesse XXX. Maksu- ja

Tolliameti töötajate registri väljavõttest nähtub, et menetlusalune isik töötas ettevõttes XXX

ajavahemikel 15.04.2025 kuni 20.04.2025 ja 21.04.2025 kuni 23.04.2025. Kontrollimise

hetkel, s.o 29.04.2025 kaebuse esitajal kehtivat kannet töötamise registris ei olnud. Vastavalt

Tööinspektsioonile esitatud lähetuse teatele nr 3-9/25/489 on ta lähetatud Soome ettevõttest

XXX Eesti Vabariigi ettevõttesse XXX. Lähetuse perioodiks on ajavahemik 23.04.2025 kuni

15.06.2024.

7. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et menetlusaluse isiku töötamine ei olnud seisuga

29.04.2025 Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud nagu seda nõuab välismaalaste seaduse

§ 106 lg 1, mistõttu oli tal Eestis töötamine keelatud kuna tema tööandja ei registreerinud

tema töötamist Politsei- ja Piirivalveametis. Nimetatud töötamise keeld tuleneb välismaalaste

seaduse § 104 lg-st 2. Kaebuses on rikkumist selgitatud hooletusest tingitud asjaoludega. Tegu

pannakse toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid

oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Välismaalaste seaduse § 11 on pannud välismaalasele kohustuse järgida Eesti põhiseaduslikku

korda ja Eesti õigusakte. Menetlusalune isik ei olnud ennast kurssi viinud välismaalase Eestis

töötamise õiguslike alustega, milleks on ka lühiajalise töötamise registreerimine Politsei- ja

Piirivalveametis enne tööle asumist ning töötamise keeld kui lühiajalise töötamise

registreering puudub. Kaebuse esitaja lähtus nii öelda lihtsamast variandist ja jättis kogu

asjaajamise tööandja kanda.

8. Politsei- ja Piirivalveamet ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et Politsei- ja

Piirivalveamet ei arvestanud menetlusaluse isiku siira kahetsusega. Sellist kahetsust ei ole

tuvastatud, sest menetlusalune isik ei ole seda väljendanud. Kohtuvälise menetleja hinnangul

peab kahetsus olema siiras ning see peab kajastuma süüdistatava hoiakus just toimepandud

süüteo suhtes. Sagar Dhungana poolt antud ütlustes ei kajastu puhtsüdamlikku kahetsust.

Politsei- ja Piirivalveamet karistas menetlusalust isikut välismaalaste seaduse § 304 alusel

ning määras talle karistuseks 60 trahviühikut s.o 480 eurot. Maksimum sanktsiooni määr

antud rikkumise puhul on 300 trahviühikut või arest. Antud juhul on isiku karistamisel

lähtutud KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse

mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sagar

Dhunganale määratud rahatrahv on oluliselt väiksem sanktsiooni keskmisest määrast.

Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et tal ei ole kehtivaid karistusi ning hinnatud

on ka karistusseadustiku § 57 ja § 58 olevaid karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid. Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et antud trahv mõjutab isikut edaspidi

käituma seadusekuulekalt, mis on ka rahatrahvi kui karistuse peamine eesmärk. Välismaalane,

kes on võtnud nõuks tulla tööle Eesti Vabariiki peab ennast kurssi viima Eestis kehtivate

töötamist reguleerivate õigusaktidega.

Kohtu põhjendused

9. Kohus, tutvunud Sagar Dhungana kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning

kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, leiab, et kaebuse saab

vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta

kaebuse osas ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendades VTMS §-s 133 loetletud

küsimused, muuhulgas selgitades välja kas esineb väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas

väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset, kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus

on määratud kooskõlas selle kohaldamise alustega jm.

11. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1,2 kohaselt hindab kohus

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu.

12. VMS § 104 lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada,

kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja

arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Sellest

tulenevalt on välismaalasest töötajal hoolsuskohustus kontrollida enne tööle asumist, et tal on

õigus Eestis töötada. Muuhulgas tuleb kontrollida seda, kas tema tööandja on lühiajalise

töötamise registreerinud.

13. VMS § 106 lg 1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on

seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist

registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

14. VMS § 304 näeb ette vastutuse Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas

välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise

eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või

arest.

15. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, samuti

analüüsinud poolte seisukohti, leiab, et rikkumine on õigesti kvalifitseeritud VMS § 304 järgi.

16. Puudub vaidlus selles, et Sagar Dhungana on välismaalane, kellel oli õigus Eestis viibida.

Väärteoasja toimikus on Sagar Dhungana passi nr XXX koopia, millest nähtub, et Sagar

Dhungana on XXX kodanik. Pass on välja antud 04.09.2022 ja kehtib kuni 03.09.2032.

Samuti on toimiku materjalides Soome Vabariigi elamisloa nr XXX koopia, mis kehtib kuni

31.12.2026. VMS § 44 lg 3 kohaselt võib Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva

asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180

päeva jooksul. Kokkuvõtlikult saab järeldada, et Sagar Dhungana on välismaalane, kes viibis

Eesti Vabariigis seaduslikul alusel.

17. Samuti puudub vaidlus selles, et Sagar Dhunganal puudus seisuga 29.04.2025 kehtiv

lühiajalise töötamise registreering Politsei- ja Piirivalveametis ning et ta viibis Võru

maakonnas XXX lageraie langil piiriäärsel alal ja teostas seal metsaistutustöid. Kohapeal

selgus, et Sagar Dhungana oli lähetatud Soome ettevõtte XXX poolt Eesti ettevõttesse XXX

ning Maksu- ja Tolliameti töötajate registri väljatrükilt nähtub Sagar Dhungana töötamine

ettevõttes XXX ajavahemikel 15.04.2025 kuni 20.04.2025 ja 21.04.2025 kuni 23.04.2025.

29.04.2025 Sagar Dhungana suhtes kehtivat kannet töötamise registris ei olnud. Toimiku

materjalide hulgas on ka Tööinspektsiooni poolt esitatud teade nr 3-9/25/489, mille kohaselt

on Sagar Dhungana lähetatud Soome ettevõttest XXX Eesti Vabariigi ettevõttesse XXX.

18. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kinnitust on leidnud Sagar Dhungana töötamine Soome

ettevõttes XXX ja tema lähetamine Eesti ettevõttesse XXX. Seisuga 29.04.2025 ei omanud ta

kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut Politsei- ja Piirivalveametis, millega täitis Sagar

Dhungana enda tegevusega VMS §-s 304 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes

VMS § 104 lg 2.

19. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus,

otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3

kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et

ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

20. Kohus on seisukohal, et Sagar Dhungana pani talle etteheidetava teo toime hooletusest.

Ka oma kaebuses viitab Sagar Dhungana sellele, et asus tööle heas usus ning ei olnud teadlik,

et tööandja peab registreerima ka tema lühiajalise töötamise. VMS § 11 kohaselt on Eestis

ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja

Eesti õigusakte. Olles lähetatud Soome ettevõtte XXXY kaudu Eesti ettevõttesse XXX tööle,

oli Sagar Dhunganal kohustus viia ennast eelnevalt kurssi Eesti õiguskorraga ning teha endale

selgeks õigusaktid, mis reguleerivad välismaalaste töötamist Eestis. Siinjuures on oluline, et

vastutus vastavate õigusaktide täitmise eest lasub ka töötajal endal. Seega oleks Sagar

Dhungana tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral jõudnud selleni, et ka lühiajaline

töötamine tuleb enne tööle asumist Politsei- ja Piirivalveametis registreerida ning sellise

registreeringu puudumisel on keeld töötada ka lühiajaliselt.

21. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu

hinnangul on Sagar Dhungana käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo

tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud VMS §-s 304 järgi. Seega puuduvad

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1

mõttes.

Kohtu seisukoht Sagar Dhunganale mõistetava karistuse osas

22. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri-ja migratsioonijärelevalvetalituse

järelevalveekspert Älis Maran, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3-1 mõttes pädev otsust

koostama. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid.

23. Kohtupraktikas välja kujunenud ja Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-6-17 p 9).

24. VMS § 304 näeb Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase

poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest

karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei

ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt võib

kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada

trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille

suurus on 8 eurot. Seega peab Sagar Dhunganale mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 1-300

trahviühikut (s.o 8-2400 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks 150 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista kuni 30

päeva (KarS § 48).

25. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra.

Karistuse määramisel on arvesse võetud KarS § 56 sätestatud asjaolusid, s.h süü suurust,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise

menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistus on proportsionaalne arvestades süü

suurust kui üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Sagar Dhunganale mõistetud karistus 60

trahviühikut, s.o 480 euro suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute

süütegude toimepanemisest.

26. Kuigi otsuses ei ole otsesõnu viidatud puhtsüdamlikule kahetsusele, saab tuvastatud

asjaoludest ja kaebusest siiski järeldada, et menetlusalune isik tunneb juhtunu osas kahetsust.

Vaatamata sellele, ei näe kohus võimalust karistuse vähendamiseks, sest määratud karistus on

juba kooskõlas süü suurusega ning vastutust kergendavate-raskendavate asjaoludega.

27. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Anu Vilt